Portfellistrateegia: Mõtted personaalse investeerimisplaani loomiseks
Eesmärgid, horisont, riskitaluvus, võimalused, eelistused, tugevused ja nõrkused
Sisseviskaja: Kirjutan selle postituse eesmärgiga tuua esile investeerimisstrateegia olulisust investeerimisel ja riskide juhtimisel. Loodan, et antud artikkel aitab rikastada investorite mõttemaailma ning annab ideid, kuidas enda individuaalset investeerimisstrateegiat luua. Tegu ei ole investeerimisnõu ega -soovitusega. Iga investor on erinev, mistõttu ka tema strateegia peaks olema täiesti erinev ja loodud vastavalt tema enda taustsüsteemile.
Sissejuhatus
Teadmised kinnistuvad kõige paremini siis, kui need panna praktikasse.
Esimeste tehingute tegemise eel on aga kasulik natuke planeerida. Personaalne investeerimisplaan ehk strateegia aitab tehingute tegemisel orienteeruda ning riske paremini hallata. Ilma läbimõeldud plaanita võib esimese sammu tegemine osutada ootamatult keeruliseks.
Investeerimisstrateegia kui termin kõlab keeruliselt. Erinevaid strateegiaid on lõpmata palju. Õnneks enamus neist ei sobi ka sulle. Kõige parem strateegia on selline, mis on kohandatud sinu enda järgi. Plaan, mis arvestab sinu eesmärkide, ajalise horisondi, riskitaluvuse, rahaliste võimaluste, eelistuste, tugevuste ja nõrkustega.
Strateegia ei ole samuti staatiline – see muutub ajas sarnaselt investori endaga. Strateegiat võib muuta iga uus kogemus või teadmine.
Investeerimisstrateegia loomiseks olulised küsimused ja eeldused
Investeerimisstrateegia loomisel tasub alustada vastates kuuele olulisele küsimusele.
Nende vastuste läbimõtlemine aitab paika seada hea raamistiku, mille najale personaalne strateegia luua.
1. Kas investeerimiseks mõeldud summa on fikseeritud või see suureneb ajas aktiivse tulu arvelt?
Küsimuse vastus annab aimu, millise tempoga saad investeerida. Suurema fikseeritud summa korral saab teha plaani, kuidas see turgudele suunata. Igakuise lisanduva raha osas on aga plaan ilmselt teistsugune ning sõltub rohkem igakuise lisaraha suurusest.
Summade suurus määrab ka ära ligipääsu instrumentidele. Näiteks sadade eurodega kinnisvara osta ei saa. Teisalt jälle sadade tuhandetega näiteks ühisrahastusse investeerima ei ole tark tormata.
2. Kas sa teenid raha eraisikuna või ettevõtjana?
Küsimuse vastus aitab otsustada, kas alustada investeerimist oma ettevõtte alt või teha tehinguid eraisikuna. Kui raha laekub palgatöö eest, siis investeerimiskonto süsteemis saab juba maksuefektiivselt investeerida. Kui aga ettevõtjana juba kasumit teenida, siis on ehk efektiivsem ettevõtte alt edasi investeerida. Ettevõtte alt investeerides on ka muid eeliseid – nimelt saab mõnes varaklassis kahjumeid tuludest maha arvestada ja samuti on vara pärandamine hiljem lihtsam. Vastukaaluks eraisikuna näiteks laenude ja iduettevõtetega kahjumeid maha arvestada ei saa. Ettevõttega kaasnevad aga jällegi raamatupidamise kohustus ning maksunduse küsimused.
3. Kui aktiivne soovid olla investeeringute haldamisel?
Ajakulu hindamine on üks olulisemaid tegureid strateegia loomisel, mis määrab ära instrumentide valiku portfellis. Kui on soov võimalikult vähe aega haldusele ja analüüsile kulutada, siis on instrumentide valik üsna piiratud. Samas, kui on soov katsetada, analüüsida ja õppida, siis saab valida palju rohkemate instrumentide hulgast. Valiku suurus ei tähenda paremat tulemust.
4. Kui pikk on sinu investeerimishorisont?
Investeerimine üldiselt eeldab pikka ajahorisonti. Lühikesel perioodil võivad varade väärtused üsna palju kõikuda, kuid kui pikkadele perioodidele ajalooliselt tagasi vaadata, siis on enamike varade väärtused kasvanud. Lühike horisont piirab oluliselt instrumentide valikut, kuna paljud investeerimislepingud on mitme aasta pikkused (näiteks võlakirjad, laenud, või kinnisvara).
5. Kui palju riski sa oled nõus võtma/taluma? Kui palju oled valmis kaotama?
Riskide küsimust võib tõlgendada: “Kas saad öösel rahulikult magada?”. Investeeringutega käib kaasas risk. Kui risk realiseerub, siis väljendub see raha kaotamises. Liigselt riskantsed investeeringud ei pruugi lasta öösel rahulikult magada, mistõttu ei pruugi need sobida sinu strateegiasse. Investeeringuid valides on oluline läbi mõelda, kas oskad antud instrumendi riski hinnata ning kas oled seda riski valmis taluma. Milline on oodatav tootlus, mis seda riski kompenseerib?
Investeerimiskarjääri alguses on see üks raskemaid küsimusi, millele vastata. Risk tundub teoreetiline ning kogemused kaotustest puuduvad. Mida rohkem kogemusi riskiga, seda täpsemaks strateegia riski hindamise osas hakkab muutuma. Mida pikema kogemusega investor, seda olulisemaks riski küsimus saab. Enamasti ajas riskiisu väheneb, kuna suuremat kapitali on valusam kaotada.
6. Milline on sinu eelis varaklassis?
Vastus sellele küsimusele tuleb mängu siis, kui ootad investeeringutelt turu keskmisest tootlusest kõrgemat tulemust. Keskmise tootluse löömiseks peab seda põhjendama ka mingisugune eelis teiste turuosaliste ees. Kui eelis ehk kapitali kättesaadavus, kogemused ja teadmised või siseinfo puudub, siis on keeruline turu keskmisest kõrgemat tootlust teenida.
Strateegia raamistik
Nendele kuuele küsimusele vastamine aitab selgemaks saada, milline on sinu taustsüsteem, millega strateegiat ehitama hakkad. Millised on su rahalised võimalused, ajaline horisont, aktiivsus, riskitaluvus ning eelised? Kui need vastused on läbimõeldud, siis on lihtsam hakata mõtlema portfelli võimaliku kompositsiooni peale.
Neli näidis-investeerimisstrateegiat
Olulistele küsimustele vastamise järel saab hakata enda strateegiale vormi looma. Mõtete rikastamiseks jagan sinuga nelja näidisstrateegiat, millest igaüks on omanäoline.
Loodan, et järgnevad strateegiate näidised annavad teile uusi ideid, kuidas mõelda portfelli investeeringute osakaalude, ülesehituse, eesmärkide ning riskide osas.
Panen aga südamele, et need on lihtsalt näidised ning mitte investeerimissoovitused, mille alusel enda investeerimisportfell luua. Iga investori portfell on omanäoline, seega tõenäoliselt erinev allolevatest näidetest.
Passiivne investeerimisstrateegia
Esimesena tutvustan näidisstrateegiat, mis on omanäoline investorile, kes ei soovi portfelli loomisesse ja haldamisse palju aega panustada.
Investori eesmärk on panustada aega muudes valdkondades, kuid samas soovib ka luua investeerimisportfelli enda vara säilitamiseks ja rahulikuks kasvatamiseks.
Portfell võiks olla pigem madalama riskiga ja eeldusega, et investor ei looda teenida üle turu keskmise tootluse. Alumiseks eesmärgiks on inflatsiooni löömine.
Näidisportfell
Passiivse portfelli juures suunatakse enamasti kõik uus raha indeksfondi positsioonidesse, seega erinevate varaklasside osakaalude jälgimine ei ole justkui vajalik. Hoiused võivad olla sellise piirmääraga, mis on soovitud vaba raha osakaal. Kinnisvara positsioonid pigem tekivad ajaga, makstes tagasi laenude põhiosa, kuid sinna ei suunata igakuiselt aktiivselt rohkem raha juurde.
Vundament 100%
Passiivne investeerimisportfell koosneb suures osas laiapõhjalistest indeksfondidest.
Üheks osaks on enamasti ka pensionifondid, mis on kas II ja/või III sambaga kogutud, kuid ka need võivad omakorda olla laiapõhjalised indeksfondi positsioonid.
Juurde olen lisanud ka hoiuste instrumendi, mis võib olla mõistlik alternatiiv vaba raha hoidmisele.
Ning neljandaks märkisin ka ära kinnisvara, kuna tõsiasi on see, et elu jooksul enamasti ikkagi kinnisvara koguneb – üks elukoht jääb väikseks ning ostetakse järgmine, kuid eelmist kinnisvara ei soovita ära müüa, seega see võtab koha sisse portfellis.
Võimalikud instrumendid:
Pensionifondid
II Sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond
III Sammas: Tuleva III Samba Pensionifond
Või alternatiivsed pankade pensioni indeksfondid
Laiapõhjalised indeksfondid
IWDA: iShares Core MSCI World
CSPX: iShares Core S&P 500
Rahaturufondid
BRICEKSP: BlackRock ICS Euro Liquidity Fund (Premier)
ICSUSSDP: BlackRock ICS US Dollar Liquidity Fund (Premier)
Panga tähtajaline hoius
Korter või maja, mis on alles jäetud väljaüürimise eesmärgil
Risk
Indeksfondide puhul peab investor arvestama, et indeksfondis on peaaegu 100% aktsiariski ja suurema languse korral väheneb ka indeksfondi väärtus. Lisaks peaks investor arvestama, et indeksfondide puhul saab ta suurel määral USA suuremate ettevõtete riski. Hoiused on enamasti riiklikult tagatud. Kinnisvara on enamasti mõjutatud kohalikest turutrendidest ning geograafilisest asukohast.
Aktiivne investeerimisstrateegia
Järgmisena tutvustan üht näidisstrateegiat, mis võib olla omanäoline investorile, kes soovib portfelli loomisesse ja haldamisse palju aega panustada. See strateegia võib endaga kaasa tuua ka suurema instrumentide arvu, kuna portfell peab ära täitma paljud erinevad eesmärgid.
Näidisportfell
Portfelli on jaotatud erinevateks osadeks. Igal osal on omad eesmärgid:
Investoril on soov, et suur osa portfellist oleks paigutatud laiapõhjaliselt ja madalama riskiga.
Samuti soovib investor teenida rahavoogu, seega osa portfellist on paigutatud selle eesmärgiga.
Kuid ilma ei soovi investor jääda ka kasvust, seega on teinud paigutusi, mille eesmärgiks on kapitali kasv.
Mänguilu nautimiseks on määranud ka väikse osa portfellist, millega saaks spekuleerida ja katsetada. Selle portfelli osaga võetakse kõrget riski, millele oodatakse ka väärilist tootlust.
Osakaalud
Portfelli tasemetele on määratud ka erinevad osakaalud, mis töötavad justkui riskihalduse elemendina. Osakaalud aitavad seada paika riskihalduse piirmäärad ning nende ülesandeks ongi leida tasakaal portfelli eesmärkide ja riskide vahel.
Vundament 40% – Sarnaselt passiivsele strateegiale on vundament madalama riskiga ning selle eesmärgiks on kapitali säilitamine;
Rahavoog 30% – Üks osa portfellist on suunatud rahavoo teenimisele;
Kasv 20% – Riskantsemaks minnes on üks osa portfellist orienteeritud kapitali kasvule;
Spekuleerimine 10% – Väike osa portfellist on mõeldud ka spekulatiivseteks investeeringuteks.
Igas tasemes on valitud instrumendid, mis vastavad antud taseme eesmärkidele.
Võimalikud instrumendid
Vundament
Pensionifondid
II Sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond
III Sammas: Tuleva III Samba Pensionifond
Või alternatiivsed pankade pensioni indeksfondid
Laiapõhjalised indeksfondid
IWDA: iShares Core MSCI World
CSPX: iShares Core S&P 500
Rahaturufondid
BRICEKSP: BlackRock ICS Euro Liquidity Fund (Premier)
ICSUSSDP: BlackRock ICS US Dollar Liquidity Fund (Premier)
Panga tähtajaline hoius
Korter või maja, mis on alles jäetud väljaüürimise eesmärgil
Rahavoog:
Kvaliteetsed ja suure turukapitalisatsiooniga dividendiaktsiad
Investeerimisjärku võlakirjad
Dividendifondid või REIT’id (Real-Estate-Investment-Trusts)
Üürikinnisvara
Nõudmiseni või tähtajalised hoius
Kasv:
Kvaliteetsed ja suure turukapitalisatsiooniga üksikaktsiad
Kinnisvaraobjektid kasvu eesmärgil
Spekuleerimine:
Ingelinvesteeringud
Krüptoinvesteeringud
Riskantsemad ja väiksema turukapitalisatsiooniga üksikaktsiad
Riskid
Aktiivse portfelli puhul on üheks suureks märksõnaks riskihaldus. Portfell on jaotatud väga erinevate varaklasside, instrumentide ja eesmärkide vahel, seega on ülimalt oluline jälgida, et risk oleks mõistlikult juhitud. Kinni peab pidama ette seatud piirmääradest ning riskantsemate positsioonide suurus ei tohi olla liiga suur osa kogu portfellist.
Kogu portfelli tootluse tulemus võib olla sarnane nagu passiivse portfelli puhul, kuid erinev on see, kuidas see tulemus saadakse. Aktiivse strateegia puhul tuleb tootlus nii rahavoost kui ka kapitali kasvust.
Tootluse tekkimise korral tuleb teemaks ka portfelli osakaalude ümberjaotamine. Kui portfelli kasvu osa on saatnud edu ja see on läinud etteseatud proportsioonidest välja, siis tuleb portfelli tasakaalustada. Hea viis tasakaalustamiseks on riski maandamine, ehk tootluse osa viimine madalama riskiga instrumentidesse – piltlikult suunata osakaalu ületanud rahaosa madalama riskiga tasemele.
Kombinatsioon: Vundament, kasv ja spekulatsioon
Kui ühes skaala otsas on täielikult passiivne strateegia ja teises otsas täielikult aktiivne strateegia, siis äärmuste vahele mahub ära lõpmata palju kombinatsioone. Need võivad olla kaldu kas ühele või teisele poole. Näiteks enamasti domineerib passiivne investeerimisstrateegia, kuid milles on ära määratud väiksem osa investeeringuteks, mis nõuavad suuremat ajakulu. Järgmisena toongi näite ühest kombineeritud investeerimisstrateegiast.
Näidisportfell
Kombineeritud portfelli näites on toodud välja strateegia, kus investori peamine fookus on vara väärtuse säilitamisel. Ta ei soovi kogu portfelli lõikes liigselt riske võtta, samas on tal huvi aktsiaturu vastu ning sellepärast on ta otsustanud määrata väikse osa portfellist, millega saab aktsiaturul katsetada.
Madalama riskiga portfelli osalt ootab investor turu keskmist tootlust vastavalt valitud instrumentidele. Kasvu ja spekuleerimise osa eesmärk on teenida üle turu keskmise tootluse.
Osakaalud
Vundament 70% – Suur osa portfellist on investor paigutanudud laiapõhjalistesse indeksfondidesse, pensionifondidesse ja hoiustesse;
Kasv ja spekulatsioon 30% – Kuna investoril on soov aktsiaturul positsioone võtta ja vahetevahel ka kaubelda, on ta määranud, et kuni 30% portfellist investeerib instrumentidesse kasvu ja spekuleerimise eesmärgil.
Võimalikud instrumendid
Vundament
Pensionifondid
II Sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond
III Sammas: Tuleva III Samba Pensionifond
Või alternatiivsed pankade pensioni indeksfondid
Laiapõhjalised indeksfondid
IWDA: iShares Core MSCI World
CSPX: iShares Core S&P 500
Rahaturufondid
BRICEKSP: BlackRock ICS Euro Liquidity Fund (Premier)
ICSUSSDP: BlackRock ICS US Dollar Liquidity Fund (Premier)
Panga tähtajaline hoius
Korter või maja, mis on alles jäetud väljaüürimise eesmärgil
Kasv ja spekuleerimine:
Üksikaktsiad
Kvaliteetsed ja suure turukapitalisatsiooniga üksikaktsiad
Riskantsemad ja väiksema turukapitalisatsiooniga üksikaktsiad
Ingelinvesteeringud
Krüptoinvesteeringud
Kinnisvaraobjektid kasvu eesmärgil
Riskid
Portfell on hajutatud selliselt, et suuremat riskihaldust peab investor rakendama peamiselt portfelli osale, mille eesmärgiks on kasv ja spekuleerimine. Selles osas on tarvis jälgida, et ühe positsiooni osakaal ei oleks liiga suur osa kogu portfellist. Samuti peab jälgima kogu selle osa piirmäära. Piirmäära ületamisel tuleb samuti kaaluda portfelli tasakaalustamist.
Kombinatsioon: Vundament & rahvoog
Selles näites on jällegi investor ühendanud passiivse ja aktiivse strateegia. Erinevalt eelmisest näitest soovib investor siin kapitali kasvu asemel teenida hoopis regulaarset rahavoogu. Strateegia peamisteks omadusteks on turvalisus ja rahavoog.
Näidisportfell
Näites on toodud välja strateegia, kus investori üheks fookuseks on vara väärtuse säilitamine. Ta ei soovi kogu portfelli lõikes liigselt riske võtta, sellegipoolest on tal ka huvi rahavoo teenimise vastu. Ta on otsustanud jagada portfelli nende kahe eesmärgi vahel.
Osakaalud
Vundament 50% – Vundament madalama riskiga ning selle peamiseks eesmärgiks on kapitali säilitamine;
Rahavoog 50% – Investoril on soov teenida pidevalt rahavoogu, mistõttu on ta määranud pool portfellist rahavoogu genereerivatele investeeringutele.
Võimalikud instrumendid
Vundament
Pensionifondid
II Sammas: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond
III Sammas: Tuleva III Samba Pensionifond
Või alternatiivsed pankade pensioni indeksfondid
Laiapõhjalised indeksfondid
IWDA: iShares Core MSCI World
CSPX: iShares Core S&P 500
Rahaturufondid
BRICEKSP: BlackRock ICS Euro Liquidity Fund (Premier)
ICSUSSDP: BlackRock ICS US Dollar Liquidity Fund (Premier)
Panga tähtajaline hoius
Korter või maja, mis on alles jäetud väljaüürimise eesmärgil
Rahavoog
Kvaliteetsed ja suure turukapitalisatsiooniga dividendiaktsiad
Investeerimisjärku võlakirjad
Dividendifondid või REIT’id (Real-Estate-Investment-Trusts)
Üürikinnisvara
Nõudmiseni või tähtajalised hoius
Riskid
Portfell on hajutatud selliselt, et suuremat riskihaldust peab investor rakendama portfelli osale, mille eesmärgiks on rahavoog. Selles osas on teravalt tarvis jälgida, et portfellis oleks tagatud piisav hajutatus ning et ühe positsiooni osakaal ei oleks liiga suur osa kogu portfellist. Rahavoo instrumentide puhul on oluline mõista, et kogutootlus on käes siis, kui ka võlakirja/laenu põhiosa on tagastatud.
Lisaks positsioonide piirmääradele on oluline jälgida ka geograafilist ja sektoripõhist hajutatust.
Planeeri, investeeri, kohanda
Investeerimisstrateegia on iga investori enda nägu. Oma strateegia väljatöötamiseks on parim viis küsida endalt palju küsimusi ning vastused välja kirjutada. Nii saab kirja peamine raamistik, mille najal enda investeerimisportfelli ehitama hakata.
Strateegia ei ole staatiline ja see muutub pidevalt ajas – iga kogemus ja uus teadmine võib olla abiks strateegia kohandamisel. Läbimõeldud investeerimisstrateegia aitab püsida kursil, maandada riske ning vältida raskelt teenitud raha kaotamist.
Enda strateegiat on hea mõte testida investeerimissõprade peal. Nii on võimalik saada väärtuslikku tagasisidet erinevatelt inimestelt – võib-olla oskavad nad enda kogemusi jagades avardada ka sinu silmaringi. Kõike kuuldut ei pea kohe omaks võtma ja strateegias rakendama, kuid läbi mõtlemine tuleb kindlasti kasuks.
Kuldsed põhimõtted
Põhimõtted, mis võivad olla oluliseks meeldetuletuseks igale investorile:
Sea strateegia paika enne investeerimist. Nii teed läbimõeldumaid otsuseid ning väldid võimalikke vigu;
Esimestel aastatel kasvab portfell peaasjalikult portfelli suunatud rahast, mitte investeeringute tootlusest;
Mõtle, kui aktiivne sa soovid olla – see paneb paika suure osa sinu investeerimisstrateegiast;
Risk on seni teoreetiline, kuni see realiseerub. Realiseerudes toob see kaasa raha kaotamise. Raha kaotamine on emotsionaalselt ebameeldiv;
Riskihaldus – üks investeering ei tohiks olla liiga suur osa portfellist. Hea riskihaldus aitab vältida suuri kaotusi;
Mis on sinu eelis varaklassis? Eelis annab võimaluse teenida keskmisest kõrgemat tootlust. Eelise puudumisel ei ole ratsionaalne eeldada turu keskmisest paremat tulemust.
Järgnevalt on toodud investorite personaalsed näited nende investeerimisstrateegiatest. Tegu ei ole investeerimis- ega finantsnõuga. Samuti pole tegemist soovitusega instrumentide ega strateegiate osas. Näited on toodud eesmärgil illustreerida, et iga investor on erinev.
Investorite strateegiate näited
Marko Oolo
Olen ise terve investeerimiskarjääri vältel viljelenud aktiivset investeerimisstrateegiat. Suure huvi tõttu teema vastu olen olnud nõus panustama märkimisväärselt rohkem aega, kui võib-olla mõistlik oleks. Esimestel aastatel küll selgelt see ennast ära ei õigustanud ja portfelli tootlus oli madal. Aastate jooksul teadmiste ning kogemuspagasi laienedes on aga ka tulemused paremaks läinud. Viimase dekaadi jooksul olen keskmiselt aastaselt suutnud võrdlus-indeksit edestada ligi 8% võrra. Kindlasti olen aga selle tootluse teenimiseks võtnud märkimisväärselt kõrgemat riski. Kaasa on aidanud ka väikesed summad. Mida suuremaks kasvab portfell, seda keerulisem on turgu edestada.
Portfell
Alustasin Balti börsi üksikaktsiatesse ning ühisrahastusportaalides pakutavate laenudesse investeerides. Sealt edasi lisandus portfelli fondiosakuid ning ka kinnisvara. Hiljem sisenesin võlakirjadesse ning portfelli hakkasid jõudma ka börsivälised ettevõtted. Tänaseks on portfell pealtnäha üsna kirju, kuid kõigel on oma koht. Kinnisvara on portfelli tulnud tekkepõhiselt kodude vahetamisel ja teenib üüritulu. Suur osa portfellist on paigutatud ka laenudesse ja võlakirjadesse, sooviga teenida regulaarset intressitulu. Veel leiab portfellist varajase faasi tehnoloogiaettevõtete osalusi, mida põhjendab asjaolu, et olen selles valdkonnas pikalt olnud, seega tunnen, et mul on seal teatud eelis. Lisaks eelnevale on portfellis ka avalikult kaubeldavate ettevõtete ja indeksfondide osalusi.
Eesmärgid
Portfellis on instrumente erineva eesmärkidega:
Indeksfondid (kaasa arvatud II ja III sammas) ning nõudmiseni hoiused täidavad vundamendi taset, mille eesmärgiks on madala riski juures vara väärtuse säilitamine. Tootlusootus on minimaalselt inflatsiooni ületamine, maksimaalselt turu keskmine tootlus.
Võlakirjad, laenud ja üürikinnisvara teenib regulaarset rahavoogu. See annab iga uue laekumise järgselt võimaluse rahavoogu uutesse investeeringutesse suunata ja portfelli rebalansseerida. Järgmine lähim eesmärk on teenida igakuiselt ligikaudu 10 000 eurot rahavoo tootlust. Kokkuvõttes ootan nendelt instrumentidelt realiseeritud rahavoo tootlust vahemikus 4-10%.
Tehnoloogiaaktsiad ning riskikapitalifond on portfellis kapitali kasvu eesmärgiga. Nendega sihin pikaajaliselt üle turu kesmise tootluse (10%+).
Riskid
Riskihaldus aitab mul riske juhtida. Olen seadnud paika piirmäärad, kui suur võib olla üks instrument kogu portfellist. Madalama riskiga varade puhul on ühe instrumendi ülemiseks piiriks 5%, üksikaktsiate puhul 2.5%, laenuinstrumentide puhul 1%. See tähendab seda, et üks instrument ei tohi kogu portfelli lõikes ettenähtud piirist/määrast suurem olla. Nii ei oma ühe instrumendi ebaõnnestumine märkimisväärset mõju minu koguportfellile.
Riske haldan ka hajutatust kasutades. Valin portfelli laiapõhjalisi instrumente, mis on juba oma olemuselt hajutatud – näiteks indeksfondid ja riskikapitalifond. Seal on ühe investeeringu taga mitukümmend/sada ettevõtet. Laenuportfelli juures soovin, et igal ajahetkel oleks portfellis vähemalt 20 erinevat emitenti – nii ei oma üks emitent liigset osakaalu kogu laenuportfellist. Ka üksikaktsiatega olen kasutanud hajutuspõhimõtteid. Näiteks kui võtan positsiooni panganduses, siis proovin seda teha läbi kahe erineva ettevõtte.
Taavi Ilves
Ma olen enda portfellistrateegia kirjalikult kirja pannud ning uuendan seda jooksvalt. Strateegia algab portfelli eesmärkidest. Kaks peamist sõnastatud eesmärki on:
Kasvatada ning säilitada vara väärtust ajas;
Portfell peab 2030. aastast alates katma pere peamised kulud.
Järgmine sektsioon minu strateegias on strateegiline varade paigutus. Varade paigutuse eesmärk on tasakaalustada riski ja tulu suhet, jaotades portfelli varad erinevatesse varaklassidesse, et saavutada seatud eesmärgid ja juhtida riske. Iga grupi eesmärk on teenida tootlust, mis oleks võrdlusindeksiga võrreldes sama või parem.
Varaklassid on jaotatud kolme kategooriasse:
Kasvuinvesteeringud: peamiselt aktsiad, aga ka muud volatiilsed kõrgema tootluse ja riskiga varad. Näiteks erakapital (otseinvesteeringud, iduinvesteeringud) ja krüpto;
Rahavoo investeeringud: varad, mis toodavad peamiselt rahavoogu, kuid mille volatiilsus on madalam kui kasvuinvesteeringutel, kuna rahavoog moodustab nende varade kogutootlusest suurema osa;
Likviidsusinvesteeringud: madalama riskiga valitsuse- või investeerimisjärgu võlakirjad ning sularaha;
Iga kategooria ning alamkategooria puhul olen paika pannud osakaalu, millises vahemikus antud varaklass portfellis olema peaks. Toodud on vahemik, sest see annab võimaluse portfelli paindlikumalt juhtida, vastavalt turutsüklile.
Investeeringute jälgimiseks kasutan ma Portfellow tarkvara ning seal on mul loodud vastavalt paika pandud strateegiale erinevad grupeerimised (strateegiline jaotus, sektori jaotus, valuutapõhine jaotus, geograafiline ja geopoliitiline jaotus) ning mul on igal ajahetkel võimalik võrrelda portfelli vastu paika pandud strateegiat ning reegleid.
Lisaks strateegilisele varade paigutusele, olen ma defineerinud mõned lisareeglid, millest püüan juhinduda. Täna ma kõiki neid reegleid ei täida, aga eesmärk on sinna suunda liikuda. Näiteks:
Vähemalt 5% portfelli varadest on likviidsed (raha, rahaturufondid, hoiused);
Ühe ettevõtte koguosakaal portfellist ei või ületada 10% portfelli väärtusest;
Võimendus ei tohi ületada 10% portfelli netoväärtusest;
Ühe majandussektori osakaal ei tohi ületada 40% portfelli väärtusest;
Peamiselt Balti regiooniga seotud ettevõtete osakaal ei tohi ületada 50% portfelli väärtusest;
Vähemalt 30% portfellist on seotud välisvaluutaga;
Laenud ja võlakirjad ei ületa 35% portfellist.
Tegelikult on portfellistrateegia veelgi põhjalikum, aga eelnev peaks sellest põgusa ülevaate andma. Strateegiat vaatan ma üle vähemalt korra kvartalis ning see on salvestatud Portfellow keskkonda. Juhul kui minuga peaks midagi juhtuma, saab minu abikaasa sellest strateegiast soovi korral juhinduda.
Jake Farra
Tead, kui ma seda investeerimisstrateegia artiklit lugesin, siis tekkis tunne, et sattusin kogemata mõne kõrgkooli eksamile, kus kõik teavad, mis valemid lauale lüüa, aga mina püüan alles kalkulaatorit tööle saada.
Taavi ja Marko on oma strateegiate ja reeglitega nagu maletajad, kes igat käiku ette näevad ja halbu otsuseid ennetavad. Minu stiil on rohkem nagu monopoli mäng öösel kell kolm, kui otsuseid langetatakse kõhutunde, natukese õnne ja lootuse põhjal.
Kõik need kuus küsimust, reeglid ja protsentuaalsed osakaalud on kindlasti asjalikud, aga mulle meeldib vahepeal kõike natuke… juhuslikumalt võtta. Samal ajal, kui Taavi ja Marko teevad oma portfelli jaoks SWOT-analüüsi ja kasutavad Excelit rohkem kui keegi teine, on minu strateegia pigem „see tundub õige“ ja „see näeb päris äge investeering välja”.
Mulle meeldib mõte, et investeerimine peaks olema paindlik ja kohanduv, aga mitte pidevalt reeglitesse surutud. Riskijuhtimine, piirid ja portfelli optimaalne struktuur on kõik põnevad sõnad. Aga minu puhul on piiriks see, kui pangakonto seisu vaatan ja see ütleb: “Võib-olla peaks nüüd natuke pidurit tõmbama? Ehk oleks mõistlik jätta natuke raha ka elamiseks”.
Planet42 kaasus mõjus rahakotile üsna valusalt. Kas kõik mu valikud töötavad? Kindlasti mitte. Aga kui aus olla, siis midagi olen ma sellest investeerimise maailmast siiski õppinud. Pärast Aafrikasse raha saatmist olen aru saanud, et liiga suureks ühte instrumenti oma portfellis enam ei lase.
Mis mind aga võlub kogu selle investeerimise juures, on võimalus ajaga õppida ja areneda. Iga tehtud tehing, iga väike võit või kaotus, kõik see annab mulle kogemuse, mida ei saa ühestki raamatust.
Kuigi Marko ja Taavi Exceli tulbad ja graafikud teevad mind veidi kadedaks, olen hetkel rahul oma talupoja lähenemisega. Võib-olla ma ei tee igat käiku täpselt, aga seni, kuni suudan rahavoogu kasvatada ja vahepeal fotokaamerast eemale saada, tunnen, et see tee on just minu jaoks õige. Ja kas pole lõpuks kõige tähtsam see, et tunneksid end oma valikutega hästi, isegi kui need ei sobi igasse strateegiaõpikusse?
Riin Mäesalu
Portfellistrateegia on põnev! Alustades ma nii ei arvanud, tundus liiga uhke ja “suur” sõna. Tegelikult oli strateegia kujunemas juba enne teadlikku investeerimisteekonna algust – laiapõhjaline indeksfond läbi II ja III pensionisamba, kinnisvara läbi koduvahetuste. Allpool kirjeldatud detailsuseni olen investorina jõudnud tänu Off The Record Juttude blogi kaasautorlusele, seega siinkohal soovin lugejale südamele panna, et ei tasu end kellegagi võrrelda ja et 100% maailma aktsiate indeksfondis olemine oleks mulle piisavalt peen strateegia :) Because the market always wins.
Tänane seis
Tänaseks on minu portfellistrateegia läbi minu konservatiivsuse Marko viimase näidisportfelli nägu. Plaanin indeksfondide osakaalu hoida 80% juures ja rahavoogu tootva portfelli osa 20% piires. Kuigi pean rahavoogu tüütuks, sest ma ei plaani veel oma portfellist elada, siiski on see erinevates varaklassides (kinnisvara, võlakirjad, välja antud laenud) käe valgeks tegemisega kaasa tulnud paratamatus. Samal ajal tekitab rahavoog elevust ja on nüüdseks vahe-eesmärkidega seotud. Vastuolulised mõtted? Jah, aga ma praegu ei viitsi nende kahe vahel valida 😏
Riskihaldus
Kuna maailma aktsiatest koosnevad indeksfondid pakuvad mulle piisavalt hajutatust nii ettevõtete, sektorite kui geograafilisest vaatest, siis riskihaldust rakendan hetkel läbi kahe reegli vaid rahavoogu tootva portfelli osas:
rahavoogu tootva portfelli osakaal ei tohi tõusta üle 20%;
ühe ettevõtte osakaal portfellis ei tohi ületada 5%.
Kuidas edasi?
Hetkel on fookuses kõik muu kui investeerimine. Portfell peab olema taustal piisavalt iseseisev, et ma saaksin keskenduda oma elu elamisele ja kujundamisele. Olen tänaseks järjepidevuse muskli piisavalt suureks kasvatanud ja kuna elu disainimise hulka käib ka aktiivse tulu kasvatamine, siis peaks lähiaastate portfellistrateegia kuulikindel olema.
Lev Dolgatsjov
Minu portfellistrateegia on lihtne - tahan omada nii püsiva rahavooga investeeringuid (igasugused laenuinstrumendid, dividendiaktsiad, kinnisvara) kui ka kõrgema kasvupotentsiaaliga instrumente (tehnoloogia ettevõtete aktsiad/indeksfondid).
Hetkel minu portfelli jaotus selline:
Fikseeritud tootlusega ja püsiva rahavooga instrumendid (enamasti võlakirjad) – 60-65%
Kinnisvara (peamiselt kinnisvarafondide näol) – 20-25%
Üksikinvesteeringud (dividendiaktsiad, kasvuettevõtted, võlakirjafondi osakud) – 7-8%
Indeksfondid (Nasdaq 100 ja II+III samba fondid) – 5-6%
Alates selle aasta kevadest tegelen portfelli re-balansseerimisega.
2-3 aasta perspektiivis näen oma portfelli sellisena:
Fikseeritud tootlusega instrumendid – 40-50%
Kinnisvara (fondide kaudu) – 25%
Indeksfondid (peamiselt tehnoloogiaindeks Nasdaq 100) – 25%
Üksikinvesteeringud – kuni 10%
Peamiseks muutuseks siis laenuinstrumentide osakaalu vähendamine ja agressiivne sisenemine kõrge kasvupotentsiaaliga (aga ka kõrge volatiilsusega) indeksisse. Ehk ühe suure riskiga varaklassi osakaalu kasvatamine teise suure riskiga varaklassi osakaalu vähendamise arvel :)
Riskid
Riskidest rääkides – kõigepealt üritan iga investeerimispakkumise riskantsust adekvaatselt ise hinnata, ja liiga kõrge riskiga investeeringuid oma portfelli hiljuti üldse ei võta. Aga lisa-kaitsemehhanismina seadistasin endale 5% / 5% reegli. Nimelt, ühe ettevõtte koguosakaal portfellist ei või ületada 5% portfelli väärtusest, ja lisaks sellele ühe ettevõtte laenukohustuste osakaal ei või ületada 5% minu fikseeritud tootlusega instrumentide portfelliosast. See viimane osa reeglist oli eriti abiks, kuna ma üks hetk avastasin, näiteks, et kahe olukord erinevate ettevõtete võlakirjadega läks täiesti käest ära ja nende osakaalud on minu portfellist pika aja jooksul vaikselt ebanormaalselt suureks kasvanud. Tänaseks, tänu 5% / 5% reeglile on mõlemad positsioonid paigas.
See reegel aga ei kehti kinnisvarafondide osas, kuna kõik neli minu portfellis olevat kinnisvarafondi on ühe ja sama fondivalitseja käes. Jah, raha on justkui erinevate fondide vahel jagatud, aga valitseja on ikka sama. Aga selle lisariski võtmine on minu teadlik valik, ja ma ei pea selle valitseja riski suurejoonelise realiseerumise šanssi liiga kõrgeks.
Henrik Ojamaa aka Dividend Athlete
Taksosse ei ole mõtet istuda, kui me ei tea, kuhu sõita soovime. Samamoodi ei saa me ka investeerida edukalt, kui me ei tea, mida me täpselt saavutada soovime. Esimene samm investeerimisteekonnal on konkreetse, mõõdetava investeerimiseesmärgi püstitamine. See on oluline samm, kuna määrab kogu edasise investeerimisstrateegia. Eesmärk on igaühe jaoks unikaalne, kuna igal investoril on veidi erinev eesmärk, ajaperiood, mille jooksul soovitakse seda saavutada, ning riskitaluvus.
Minu plaan
Profisportlasena on minu finantsiline olukord järgmine: sissetulek on keskmisest kõrgem, kuid on surutud väga lühikese ajaraami sisse (keskmiselt vanusesse 20-35). Peale seda kukub sissetulek nulli, omamata seejuures “tavalist” töökogemust ning kõrgharidust. Seega on minu investeerimiseesmärgiks uue sissetulekuallika tekitamine. Selle eesmärgi saavutamiseks (sellise riskiga, mida suudan aktsepteerida) sobivad mulle dividendikasvuaktsiad ideaalselt - ettevõtted maksavad regulaarselt dividende ja kasvatavad neid aastast aastasse. Regulaarsed dividendimaksed tekitavad mulle vajaliku sissetuleku ning kui investeerimisteesid lähevad planeeritult, kaitsevad iga-aastased dividenditõsted seda sissetulekut ka inflatsiooni eest.
Aktsiate valik portfelli
Oma eesmärgi saavutamiseks pean ma investeerima keskmiselt nelja protsendilise aastase dividenditootlusega aktsiatesse, saavutama vähemalt kuue protsendilise dividendikasvu aastas ning re-investeerima kõik saadud dividendid.
Valin selle põhjal portfelli ettevõtteid, mis:
prioritiseerivad dividende aktsionäride tasustamiseks
on ajalooliselt näidanud, et suudavad igas majanduslikus olukorras olla piisavalt kasumlik, et maksta dividende (ja neid iga-aastaselt kasvatada)
ei kasuta liigset laenukapitali (üks suurimad dividendikärbete põhjuseid on liiga suureks paisunud laenukoormus)
suudavad dividendidest järelejäänud kasumit re-investeerida piisavalt edukalt, et tagada pikas plaanis kasumikasvu.
Riskid ja portfelli haldamine
On oluline mõista, et dividendid ei ole kunagi garanteeritud ega mingisugune “ tasuta raha”, nad sõltuvad täielikult konkreetse ettevõtte tugevusest ja käekäigust. Kuigi fundamentaalse analüüsi käigus proovin välja valida ettevõtteid, kes peaksid ka tulevikus suutma jätkuvalt kasvavaid dividende maksta, võib ette juhtuda ka ettenägematuid riske ja algset investeerimisteesi rikkuvad sündmusi.
Müün kõhklematult aktsiad, kui need:
vähendavad või elimineerivad oma dividendid
ei tõsta oma dividendi 2 kalendriaastat järjest
ei suuda enam turvaliselt katta oma kasumiga dividendimakseid
muudavad oma dividendipoliitikat
ületavad minu kriteeriumide järgi laenukoormuse mõistliku piiri
muudavad ettevõtte strateegiat muul moel, mis suurendab riske
Riskide maandamiseks hajutan portfelli ligi 30 üksikaktsia vahel selliselt, et erinevad majandussektorid oleks esindatud. 30 on selline arv ettevõtteid, mis minu silmis annab piisava hajutatuse ja samas on selline hulk, mille käekäiku suudan väga detailselt jälgida.
Üks dividendiaktsiate strateegia suurimaid väljakutseid on piisava hajutatuse saavutamine. Kuna USA ettevõtted on vaieldamatult dividendipoliitika poolest kõige atraktiivsemad, (muu maailma dividendimaksjad on reeglina oma dividendid antud aasta kasumiga väga rangelt sidunud) on dividendiportfellid tahes tahtmata väga suure USA ettevõtete osakaaluga. Samas on kõikide sektorite vahel hajutamine võimatu, kuna mõned on oma loomult lihtsalt liiga tsüklilised, et suuta järjepidevalt kasvavaid dividende maksta.
Kuna mõõdan oma investeerimisedu saadud dividenditulu järgi, rebalansseerin oma portfelli ka selle mõõdiku järgi. Rebalansseerin siis kui ühest ettevõttest tuleb üle kümne protsendi kogu dividenditulust või kui ühest sektorist tuleb üle kahekümne protsendi dividenditulust.
Liisi Kirch
Esimesi investeeringuid tehes ei olnud mul üldse mingit strateegiat ega süsteemi. Loogika oli pigem selline, et kui raha üle jäi, siis investeerisin ning aastaid oli mu portfellis vaid 3-5 aktsiapositsiooni ning 1 korter. Mitte nii halb tulemus, aga tagantjärele näen päris suuri puudujääke.
Eesmärk
Alates 2014 tekkis tänase abikaasa näol kõrvale partner, kellega koos asju arutada ja investeeringuid hallata. Saime paika sihi, miks me üldse investeerime, mis ajaraamis seda teeme, mis regulaarsusega ja kui suures ulatuses raha portfelli suunata saame - ehk tekkima hakkas süsteem ja esialgne strateegia. Siin tuleb tähele panna, et olulised on 2 asja: ühine MIKS, mis oli mõlema jaoks nii kaalukas, et kõikvõimalikud takistused meid ei seganud ning süsteem, mida järjepidevalt järgida. Tagasi vaadates võin väita, et ühine eesmärk liitis meid ka paarina ning viis mõlemal rindel oluliselt paremate tulemusteni.
Portfell
Tänane portfell on 50% kinnisvaras, 18% aktsiates, 18% startup investeeringutes, 7% indeksfondides, 4% võlakirjad ja raha.
Kinnisvara on olnud varaklass, millega nüüd juba rohkem kui 10a jooksul oleme saavutanud kõige suuremad hüpped portfellis: sellele on kaasa aidanud majanduskeskkonna üle arutlemine, kindla piirkonna tundmiseks tehtud pingutus (deitisime aastaid nii, et käisime Pärnu kinnisvaraobjekte vaatamas ja väljas söömas) ning pikemalt ette mõtlemine, kuidas eri faktorid turgu mõjutavad.
Hea näide on pensionireform, mille puhul jäi meile silma, et küsitluste põhjal raha väljavõtmist kaalunud inimesed tõid tihti esile, et soovivad raha paigutada kinnisvarasse. Natuke arvutamist ning jõudsime järeldusele, et see tähendab umbes kvartali kinnisvaratehingute jagu raha pealevoolamist sektorisse. Risk oli muidugi, et küsitlustele vastanud inimestest pooled jõuavad ringi mõelda, aga samas mingi raha pidi kinnisvarasse reformi tagajärjel nagunii jõudma, eluaset on inimestel ikka ja alati vaja (eriti kui see on hea asukohaga) ning pikas perspektiivis Pärnu kinnisvara jätkab kasvamist juba ainuüks Rail Baltica ootuses. Jõudsime veel enne suurt hinnatõusu osta 2 korterit Pärnusse, millest üks sai korraliku kasumiga vahepeal ka maha müüdud ning teine teenib siiani mõistlikku üüritulu.
Riskid
Kui midagi meie portfellis on natuke paigast ära, siis selleks on startup investeeringute osakaal. Ühest küljest võin väita, et oleme üsna hästi hajutatud (erinevaid startup ettevõtteid on kokku 15), kuid meie portfelli suurust arvestades on osakaal pisut liiga suur. Samas oleme veel noored, jõuame vajadusel kogu startup osa oma portfellist ka maha kanda ning magame öösiti jätkuvalt väga hästi. Teisalt on startup investeeringute tegemine andnud meile palju põnevaid kontakte ja kogemusi, mida ma ei vahetaks millegi vastu.
Oluline muutus tulenes sellest, kui mõlemad abikaasaga aktiivselt ei töötanud ning pidime mõtlema ka rahavoogude tekitamisele portfellist. Kuigi kogu portfelli risk sai sellega pigem alla toodud, siis võin ausalt tunnistada, et mina end mugavalt ei tundnud kui teadsin, et mingi hetk tuleb mõni positsioon arvete tasumise ootuses maha müüa.
Kokkuvõtteks, esimene tähis on pihta hakata! Teine tähis võiks olla ka strateegia paika saamine, sest see paneb oma asju läbi mõtlema, paremini riske hindama ja et tegu on pikaajalise mänguga, viib ka kiiremini sihile.
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Hea artikkel, millesugust ma nii kompaktsel kujul teist ei teagi. Nautisin konkreetsust ja lihtsust. Aitäh, Marko!
Kiidan ka artiklit! Lisaks Jake'i investeerimisstrateegia on niii nunnu :D .. aitab ''tavainimesel'' ka suhestuda.. kuigi hetkel (üsna oma inv.tee alguses [~2,5 a]) olen ise jõudnud strateegiani 100% indeksid (sambad, 2 laiapõhjalist etf-i). Ma ei suuda kuidagi end kokku võtta, et endale see investeeringute jälgimine/tootluste jms arvutamine jms selgeks teha ja mingeid exceleid (või äppe) täita selleks.. jälgingi lihtsalt %-kesi lightyeari äpis ja kogu moos :D