Investeerimistees: Viis sammu, mis aitavad vältida levinud investeerimisvigu
Samm-sammuline juhend, mis sisaldab praktilisi nõuandeid ja näiteid kogenud investoritelt.
Olgem ausad – me kõik oleme seda tundnud (ka mina). Loed Rahakrati blogist, kuidas ta ühe päevaga sai vegan pihvide aktsiat ostes 60% tootlust, vaatad Raivo Heina Instagramis järjekordset kvantarvuti superpositsiooni põimumisele spetsialiseerunud ettevõtte aktsiatehingut või kuulad Investor Toomase Tunnis järjekordset “kuuma” ideed.
Hirm millestki ilma jääda (FOMO) kasvab ja enne kui arugi saad, oled Lightyear’i või LHV äpis vajutanud “Osta” nuppu.
Paar päeva või paremal juhul mõned kuud hiljem, kui turg on punane, istud ja mõtled: “Miks ma selle tehingu tegin? Mis ettevõte see üldse on? Mis nüüd edasi saab?”
Kristjan Liivamägi ütleks oma teadustööle tuginedes, et see on emotsioonide pealt investeerimine. Mõni ütleks lausa, et tegu on hasartmänguga, kus kasumi saamine põhineb pigem õnnel ja lootusel. Jätkusuutlik investeerimine on aga tihti esmapilgul igav. See on plaanipärane. Ja selle plaani nimi on investeerimistees.
Kõlab keeruliselt? Võib-olla tõesti, aga tegelikult on see lihtsalt sinu kirjalik investeerimisotsuse põhjendus. See on sinu isiklik “mänguplaan”, mille sa koostad soovituslikult enne ostu. See aitab hoida külma närvi, kui turg kõigub ja teistel käivad emotsioonid üle pea.
Selle asemel, et järgmine ost teha uisapäisa, proovi järgnev lihtne 5-sammuline investeerimisteesi koostamise raamistik läbi teha. See võtab võib-olla 15 minutit, aga võib säästa sind suurematest kaotusest.
1. Samm: Sinu “Miks?” ehk liftikõne
Kõigepealt pead sa suutma ühe lausega öelda, miks sa investeeringu teed. Nii lihtsalt, et su vanaema või parim sõber ka saaks aru. Kui sa ei suuda oma investeeringut 30 sekundiga selgitada (“sest Investor Toomas ostis” ei ole piisav põhjendus), siis sa ei saa sellest tõenäoliselt ka ise piisavalt hästi aru.
Abistavad küsimused:
Mis on see PEAMINE põhjus, miks investeeringu väärtus peaks kasvama?
Mida turg sinu meelest valesti hindab või millest veel aru ei saa?
Näited:
Aktsia (nt LHV Group): “Ostan LHV Grupi aktsiaid, sest LHV on Eesti kõige kiiremini kasvav pank ja nende laienemine Ühendkuningriiki loob uue tugeva kasvuloo.”
Indeksfond (nt Nasdaq 100): “Investeerin Nasdaq 100 fondi, sest ma panustan USA suurimate tehnoloogiaettevõtete jätkuvale domineerimisele ja innovatsioonile.”
Mõtle 1. sammust kui oma investeeringu pealkirjast või lööklausest. See on sinu lühike ja selge järeldus. Järgmises sammus hakkad seda järeldust enda jaoks lahti mõtestama ja faktidega tõestama.
2. Samm: Lugu ehk sinu narratiiv
Nüüd, kui sul on “Miks?” paigas, pead sa selle lahti kirjutama. Kui 1. samm oli sinu investeeringu pealkiri, siis 2. samm on sinu argumentatsioon ja tõestusmaterjal.
Siin teed sa ära selle kuulsa kodutöö (inglise keeles due diligence), mille enamik YOLO-investoreid vahele jätab. Sinu lugu ei pea olema pikk, aga see peab olema loogiline ja sinu enda jaoks veenev, põhjendades faktide ja trendidega, miks sinu 1. sammu liftikõne tegelikult ka vett peab.
Abistavad küsimused:
Millega see ettevõte tegeleb või mis on fondi strateegia?
Mis teeb selle investeeringu teistest paremaks (nende “vallikraav”)? See võib olla bränd, tehnoloogia, madalad kulud (fondi puhul) või juhtkond.
Millised suured trendid (nt tehisintellekt, rohepööre, demograafia) seda toetavad?
Miks see investeering peaks just nüüd ja tulevikus edukas olema?
Näited:
Aktsia (nt Nvidia): “Nvidia “vallikraav” on nende CUDA tarkvara ökosüsteem, mis lukustab arendajad Nvidia platvormi külge. Konkurentidel (AMD, Intel) on kiipide poolest lihtsam järgi tulla, aga tarkvara osas peaaegu võimatu. Ettevõtet toetab megatrend – AI revolutsioon –, mis on alles algusjärgus ja nõuab suurtes kogustes Nvidia kiipe.”
Indeksfond (nt S&P 500): “Fondi strateegia on lihtne: osta 500 USA suurimat ettevõtet. Selle “vallikraav” on ülim hajutatus ja ajalooline tõestus. See on panus kogu USA majanduse innovatsioonile.”
3. Samm: Ootused ehk sinu hinnasiht või oodatav tootlus
Investeerimine pole ainult lugu, see on ka matemaatika, numbrid ja faktid. Mida sa tegelikult ootad ja mis ajaga? Siin pead olema realistlik, mitte see optimist, kes konverentsil kuuldud “kuuma ideed” kohe parimaks investeerimisideeks peab.
Abistavad küsimused:
Mis on ettevõtte “õiglane” väärtus täna?
Milline on sinu või analüütikute realistlik hinnasiht (nt 2-3 aasta jooksul)?
Mida see tähendaks oodatava aastase tootlusena?
Näited:
Aktsia (nt Microsoft): “Usun, et nende pilveteenus ja AI-integratsioon jätkavad stabiilset kasvu. Minu realistlik ootus on 10-12% aastane kasumikasv. See annab hinnasihiks 500 $ 2-3 aasta jooksul, mis tähendab ~10% oodatavat aastatootlust.”
Indeksfond (nt Kogu Maailma Indeks): “See on mu portfelli põhiosa, horisont 20+ aastat. Ostan iga kuu 200 € eest. Ajalooline tootlus on olnud ~8-9%. Arvestades 0.22% aastaseid kulusid, on minu pikaajaline reaalne tootlusootus pärast inflatsiooni 5-6% aastas.”
4. Samm: Riskid ehk “Mis võib valesti minna?”
See on osa, mille enamik investoreid mugavalt vahele jätab. Ometi on see vaat et kõige olulisem punkt. Ükski investeering pole riskivaba. Ole enda vastu aus ja analüüsi, mis võib sinu ilusa “loo” ära rikkuda? Millised on investeeringuga seotud riskid?
Abistavad küsimused:
Mis siis, kui konkurent toob turule parema toote?
Mis siis, kui seadused muutuvad?
Mis siis, kui juhtkond vahetub?
Mis siis, kui ma ise hindasin olukorda liiga optimistlikult?
Mis siis, kui tuleb suur majanduslangus?
Mis siis, kui intressimäärad tõusevad ja mõjutavad seda sektorit?
Mida paremini sa riske teadvustad, seda vähem sa paanitsed, kui mõni neist realiseeruma hakkab.
Näited:
Aktsia (nt Google/Alphabet):
Reklaamiturg: Google’i põhitulu sõltub reklaamist. Majanduslangus, konkurents (nt TikTok, Amazon) või AI lahendused vähendavad reklaamitulusid.
Regulatsioon: USA ja EL-i monopolivastased hagid (seotud otsingumootori või reklaamiäriga) võivad sundida ettevõtet osadeks jagama.
AI: Nende AI-mudelid ei suuda konkureerida või tekitavad mainekahju, mis hirmutab kliente.
Indeksfond (nt Saksamaa DAX):
Saksamaa majandus: Indeks sõltub tugevalt Saksamaa ekspordipõhisest majandusest (eriti autotööstus, keemiatööstus).
Energiahind: Saksamaa tööstus on energiamahukas. Püsivalt kõrged energiahinnad kahjustavad kasumlikkust.
Kontsentratsioon: Indeks on kontsentreeritud käputäie suurfirmade (nt Siemens, SAP, autotootjad) kätte.
5. Samm: Müügiplaan ehk “Millal ma väljun?”
Osta on lihtne – Lightyear’i äpis piisab selleks paarist nupuvajutusest – aga müüa on psühholoogiliselt oluliselt raskem. Sa võiksid teada, millal sa müüd, juba enne ostmist. See aitab vältida kahte klassikalist viga:
Ahneks muutumine: Aktsia jõuab sinu sihthinnani, aga sa ei müü, sest “äkki tõuseb veel” – ja siis kukub mull kokku või riskid realiseeruvad.
Hirmus müümine: Aktsia langeb ajutiselt, sa satud paanikasse ja müüd põhjas maha, kuigi fundamentaalselt pole midagi muutunud.
Sinu väljumisplaan peaks katma kaks stsenaariumi:
Positiivne stsenaarium - eesmärk on täidetud:
“Müün, kui hind jõuab X € ja ma ei näe enam põhjust ootusi tõsta.”
“Müün osa, kui osakaal mu portfellis kasvab üle Y% (hajutamise eesmärgil).”
Negatiivne stsenaarium (sinu tees on murtud):
“Müün, kui Z risk realiseerub (nt konkurent võttis turu üle).”
“Müün, kui selgub, et minu algne “lugu” oli vale ja ettevõtte tulemused on püsivalt halvad.”
NB! Ajutine hinnalangus üksi ei ole põhjus müüa. Põhjus on see, kui sinu algne lugu enam ei kehti.
Praktiline näide 1: Nvidia aktsia (NVDA)
Kujutame ette, et kaalume Nvidia ostmist. Kuidas see raamistik töötaks? (See on hüpoteetiline näide, mitte investeerimisnõuanne! Arvesta, et toodud numbrid on näitlikud.)
1. MIKS? (Liftikõne): “Ostan Nvidiat, sest nad domineerivad täielikult tehisintellekti riistvara turgu ja see turg kasvab plahvatuslikult.”
2. LUGU (Narratiiv): “Nvidial on üle 80% turuosa AI andmekeskuste turul. Nende peamine eelis pole ainult kiibid, vaid nende CUDA tarkvara ökosüsteem. Arendajad eelistavad seda ja konkurentidel (AMD, Intel) on väga raske seda muuta. Suur trend on AI revolutsioon, mis on alles algusjärgus. Nõudlus ületab pakkumist.”
3. OOTUS (Numbrid): “Tänane P/E suhtarv on 53, mis on kallis, aga kasvu arvestades õigustatud. Ootan käibe kasvu 40-50% aastas järgmised 2 aastat. Minu realistlik hinnasiht on 270 $ 2-3 aasta jooksul. See annaks aastaseks tootluseks ca 12-18%.”
4. RISKID (Mis võib valesti minna?):
Konkurents: AMD või suured kliendid (Google, Amazon) arendavad oma kiipe ja vähendavad sõltuvust Nvidiast.
AI “mull”: Turg jahtub, kui ettevõtted avastavad, et AI investeeringud ei toogi nii suurt tulu.
Geopoliitika: Nvidia sõltub tootmises TSMC-st (Taiwan). Kriis Taiwani ümber halvaks tarneahela.
Hinnastamine: Olen kasvu üle hinnanud ja aktsia ongi juba liiga kallis.
5. VÄLJUMINE (Müügiplaan):
Müün/vähendan, kui: Hind jõuab 270 $ JA kasvu märgid hakkavad aeglustuma (nt käibe kasv langeb alla 20%). Või kui positsioon kasvab üle 15% mu portfellist.
Müün, kui: Konkurent (nt AMD) võtab olulise (üle 20%) turuosa ja Nvidia marginaalid langevad püsivalt. Või kui AI investeeringud laialdaselt külmutatakse.
Praktiline näide 2: III sammas (Tuleva)
1. MIKS? (Liftikõne): “Kogun III sambasse Tuleva pensionifondi kaudu, sest see on madalate kuludega viis oma pensioniks säästa ja riik annab igal aastal 22% tulumaksu sissemaksetelt tagasi.”
2. LUGU (Narratiiv): “Tegu on passiivse, kogu maailma aktsiaid järgiva fondiga. Selle “vallikraav” on ülimadal haldustasu, mis on kordades madalam kui aktiivselt juhitud fondidel. Madal kulu tagab, et pikaajaliselt jõuab peaaegu kogu turu tootlus minuni, mitte fondihaldurile. Trend, mis seda toetab, on demograafiline: riiklik pension (I sammas) jääb tulevikus väikeseks ja enda kogutud vara on elukvaliteedi säilitamiseks hädavajalik. Usaldan Tuleva mudelit, kuna see on kogujate endi loodud tulundusühistu, mille eesmärk on pakkuda liikmetele parimat lahendust, mitte maksimeerida panga kasumit.”
3. OOTUS (Numbrid): “See on väga pikaajaline investeering (minu horisont on 30+ aastat). Plaanin investeerida iga kuu püsikorraldusega 100 €. Ajalooline maailma aktsiaturgude tootlus on olnud ca 8-9% aastas. Minu peamine ootus ongi saada pikaajalist turu keskmist tootlust. Lisaks saan igal aastal sissemakstud 1200 € pealt riigilt 264 € tulumaksu tagasi, mis on kohene 22% “boonus” ja võimendab oluliselt lõpptootlust.”
4. RISKID (Mis võib valesti minna?):
Turu risk: Maailma aktsiaturud võivad langeda (nt -30% või -50%) majanduskriisi tõttu. Pika horisondi tõttu on see normaalne osa plaanist ja pigem soodne juurdeostukoht.
Regulatiivne risk: See on selle investeeringu suurim spetsiifiline risk. Riik võib muuta III samba maksusoodustuste korda (nt kaotada 22% tagastuse) või muuta väljamaksete tingimusi ebasoodsamaks.
Käitumuslik risk: Kõige suurem risk olen ma ise – kui satun turulanguse ajal paanikasse, lõpetan sissemaksed või (mis veel hullem) võtan raha enne pensioniiga välja, makstes sellelt 22% tulumaksu ja kaotades suurima eelise.
5. VÄLJUMINE (Müügiplaan): “Minu väljumisplaan on seotud elueesmärgi, mitte turu ajastamisega.”
Positiivne stsenaarium: “Hakkan fondiosakuid müüma ja väljamakseid tegema alles siis, kui jõuan seadusjärgsesse pensioniikka. Kasutan eluaegse või tähtajalise pensionilepingu soodsat 0% või 10% tulumaksumäära. Ma ei müü varem, isegi kui turg on tipus.”
Negatiivne stsenaarium (tees on murtud): “Müün varem AINULT siis, kui regulatiivne risk realiseerub viisil, mis muudab kogu süsteemi mõttetuks. Ajutine turulangus EI OLE müügi põhjus, sest minu “Lugu” kehtib endiselt.”
Boonus: Korduma kippuvad küsimused
1. Mida teha, kui mul on juba investeeringud, aga mitte ühtegi teesi?
Ära muretse. See on tegelikult suurepärane alguspunkt. Kindlasti ei pea nüüd kõike maha müüma ja nullist alustama. See oleks lihtsalt uus emotsionaalne otsus.
Tee nii:
Võta oma portfell ette.
Võta osakaalult kõige suurem investeering.
Kirjuta “tagantjärele tees”.
Küsi endalt kriitiline küsimus: “Kui mul oleks see raha täna sularahas, kas ma ostaksin selle teesi põhjal seda aktsiat?”
Kui vastus on “Jah, kindlasti!”, siis palju õnne – sul on nüüd olemas tees ja selgus. Kui vastus on “Ei” või “Ma ei suuda isegi põhjendust kirjutada”, siis oled sa just tuvastanud oma portfellis müügikandidaadi.
2. Kui tihti ma peaksin oma teesi üle vaatama?
Kindlasti mitte iga päev. Teesi eesmärk on just kaitsta sind igapäevase müra ja hinna kõikumise eest. Tees on piltlikult ankur, mitte tuulelipp.
Parim praktika on teesi üle vaadata kahel juhul:
Regulaarne ülevaatus: Näiteks kord kvartalis või poolaastas, kui sa niikuinii oma portfelli tulemustele otsa vaatad. Küsi lihtsalt: “Kas minu 5 punkti kehtivad endiselt?”
Sündmuspõhine ülevaatus: See on kõige olulisem. Sa pead oma teesi üle vaatama, kui juhtub midagi suurt, mis mõjutab sinu “Lugu” või “Riske”.
Näiteks: Ettevõte avaldab kvartaliaruande (hea või halva); tegevjuht lahkub; konkurent teatab uuest revolutsioonilisest tootest; riik muudab regulatsioone.
Kui aktsia hind lihtsalt langeb 10% koos ülejäänud turuga, aga ettevõttega pole midagi juhtunud, siis sinu tees (tõenäoliselt) kehtib ja see võib olla hoopis ostukoht.
3. Kui pikk ja põhjalik peab tees olema?
Pikkus ei ole eesmärk. Selgus on.
Sinu tees on sinu jaoks, mitte TalTechi finants- ja investeeringute analüüsi õppeaine akadeemiline uurimustöö, mida Kristjan Liivamägi kriitilise pilguga hindab.
Indeksfondi (nt S&P 500) puhul võib sinu tees olla 5 lauset pikk, kattes kõik 5 punkti väga lühidalt.
Üksikaktsia puhul (nt sinu suurim panus portfellis) võiks see olla põhjalikum, võib-olla isegi üks A4 lehekülg, kus sa oled “Loo” ja “Riskide” alla rohkem lahti kirjutanud.
Kõige tähtsam on samm 1: Liftikõne. Kui sa ei suuda seda ühte lauset sõnastada, on ülejäänud tõenäoliselt lihtsalt müra.
4. Kas mul on vaja teesi ka “igava” indeksfondi jaoks?
Absoluutselt on vaja. See on isegi kriitiliselt oluline, sest just indeksfondid on tihti sinu portfelli vundament. Erinevus on selles, mida sa analüüsid.
Indeksfondi tees ei keskendu ühele firmale, vaid sinu usule turgu.
Lugu: “Minu lugu on panus globaalsele majanduskasvule / USA innovatsioonile. Ma usun, et 500 suurimat firmat on kollektiivselt parim viis sellest osa saada.”
Riskid: Riskid on makromajanduslikud (suur majanduslangus, geopoliitiline kriis), mitte üksiku firma halb juhtimine.
Müügiplaan: Müügiplaan pole seotud hinnasihiga, vaid sinu elu eesmärkidega. “Ma ei müü enne, kui 20 aasta pärast pensionile jään” või “Müün, kui kogun raha kodu sissemaksuks”.
See tees hoiab sind paanikas positsiooni ära müümast kui turg on punases, sest sinu “Lugu” (pikaajaline usk majanduskasvu) pole ju muutunud.
5. Aga mis siis, kui mu tees oli õige, aga aktsia ikkagi langes?
Tere tulemast investeerimismaailma! See juhtub pidevalt ja on täiesti normaalne. Ka turg võib lühiajaliselt käituda ebaratsionaalselt.
Siin on kaks võimalust:
Turg ei näe suurt pilti: Sinu tees kehtib. Ettevõte näitab häid tulemusi, “vallikraav” on tugev, riskid pole realiseerunud. Aga turg on närvis intressimäärade, inflatsiooni või poliitika pärast ja müüb kõike. Kui sinu tees kehtib, siis see ongi hetk, kus sa eristud paanitsejast. Sinu tees ütleb: “Hoia” või isegi “Osta juurde”.
Sinu tees oli puudulik: Sa võisid loo õigesti kokku panna, aga alahindasid mõnda “Riski” või olid liiga optimistlik oma “Ootustes”. Näiteks oli aktsia juba liiga kallis ja kogu hea uudis oli hinnas sisse arvestatud.
Mõlemal juhul annab tees sulle tööriista olukorra analüüsimiseks, mitte hirmust käsi väristades “Müü” nupu vajutamiseks.
Kokkuvõte
Investeerimisteesi kirjutamine ei garanteeri head investeeringut. Seda ei suuda teha mitte miski, isegi kui Investeerimisfestivali lavalt keegi vastupidist väidab.
Selle plaani eesmärk on midagi palju olulisemat: see annab sulle süsteemse protsessi ja kaitseb sind sinu enda suurima vaenlase – emotsioonide – eest.
Nagu Kristjan Liivamägi rõhutab, on just emotsioonid need, mis viivad meid valede otsusteni. Me ostame ahnusest ja müüme hirmust, kui turg on punane.
Kui turg langeb, ei pea sa paanitsema. Sa ei vaata punast värvi, vaid võtad lahti oma teesi ja küsid: “Kas minu “Lugu” on endiselt kehtiv? Kas see, mis toimub, on “Risk”, millega ma juba arvestasin?” Kui lugu kehtib, on see ehk hoopis soodne ostukoht, mitte põhjus müüa.
Kui turg rallib ja aktsia on sinu ootused ületanud, kaitseb tees sind ahnuse eest. Sa vaatad oma “Ootust” ja “Müügiplaani” ning küsid: “Kas eesmärk on saavutatud? Kas on aeg kasumit võtta?”
See on parim õppevahend. Kui investeering ebaõnnestub, ei pea sa lihtsalt “kaotust” vastu võtma. Sa saad minna tagasi oma teesi juurde ja analüüsida: “Kas minu lugu oli vale? Kas ma hindasin riske valesti?” See teeb sinust iga korraga parema investori.
Ja mis kõige tähtsam – see tees ei ole mõeldud sahtlisse kirjutamiseks. Tõeline väärtus tekib siis, kui see on sul pidevalt silme ees.
Kui kasutad mõnda portfellihaldusrakendust (näiteks kas või Portfellow), siis parim koht selle teesi salvestamiseks on otse selle konkreetse aktsia, fondi või vara juurde märkmetena. Nii on see sul kohe võtta, kui vajadus tekib.
Selle raamistiku täitmine võib tunduda igava “koolitööna” võrreldes Vaido Veegi või Lev Dolgatšjovi tehingutega, aga just see eristabki jätkusuutlikku investeerimist lühiajalisest kauplemisest, mille puhul suurem osa investoritest jääb paraku turu tootlusele alla.
Proovi investeerimsteesi järgmine kord sõnastada, kui mõtled puhtalt emotsiooni najalt “Osta” nupule vajutada. See on sinu raha, sinu otsus ning vastutus – veendu, et selle taga on ka läbimõeldud plaan.
Teiste investorite mõtted ja näited nende investeerimisteesi loomisest
Järgnevalt on toodud teiste investorite mõtted investeerimisteesi loomisest ja kasulikkusest või toodud konkreetne tees investori ühest investeeringust.
Liisi Kirch
Ajal, kui pensionireform oli ülikuum teema ning iga natukese aja tagant kraadis keegi turgu, mis reformi käikulaskmise korral ikkagi juhtuks, hakkas meile silma pensioniinvesteeringute väljavõtmist planeerivate inimeste hulk, kes raha edasi kinnisvarasektorisse paigutaksid. Arvutused kinnitasid, et kui analüüsid tõele vastaksid, siis saaks kinnisvarasektor juurde nn viienda kvartali jagu raha. Ehk veerand aastasest kinnisvarakäibest tuleks sektorisse juurde ning see on päris tugev argument, miks kinnisvarasektoris peaksid hinnad kasvama. Sellest sai meie tees 2020. aasta sügisel (pensionirahad väljavõtmise avalduse teinutele laekusid septembris 2021. a), mida muuhulgas põrgatasime ka teiste tuttavate investoritega. Üllatuslikult oli levinud arvamus, et küsitlused on veel liiga hüpoteetilises faasis ja ju inimeste reaalne käitumine on ikka teine: kinnisvarasektor ei pruugi pensionireformi järel kasvada.
Mis me siis tegime? Ostsime Pärnusse kaks korterit: ühe 2020. aasta novembris ja teise 2021. aasta veebruaris. Tagantjärgi tark olles, oleks ju võinud veel oste teha, aga eks üürisime mõlemaid lühiajaliselt välja, teenides turu tõusu oodates üüritulu, ühes korteris tuli teha ka siseviimistlusremonti. Kevad-suvi 2021. aastal kinnitasid meie teesi ning kinnisvaramaakleritele tekkis juurde lisatöö podcastides käimise näol, sest järsku tahtsid kõik kinnisvarainvesteeringutega võita. Meile realiseerus tees ühe korteri puhul nii, et ostuhind oli 48 000 eurot, sisse ei pidanud remondi ega sisustuse näol midagi panema, ning müüsime 1 a 10 k hiljem 73 000 euro eest. Varjatud puuduse tõttu (vannitoa põrandaküte ei töötanud, ning et ükski üürnik polnud meile seda öelnud, siis me ka ei teadnud seda) leppisime uue omanikuga kokku tasu 1500 eurot ning kõike arvesse võttes oli koguinvesteeringu brutotootlus 49%, aastane tootlus ca 24%.
Teise korteri ostsime 80 000 euro eest, remondi ja sisustuse alla läks ca 5000 eurot ning see teenib siiani meile üüritulu. Tees, et pensionireform tõstab kinnisvara-hindu, kehtis ning ühe korteri puhul järgisime plaani punktipealt (müüsime ca 2a jooksul ostuhetkest alates, sest plaan nägi ette tulu teenimist kinnisvarahindade kasvust - 2022 suveks oli selge, et nii kiiret kasvu enam kinnisvaras ei tule). Teise puhul saime väga hästi maksvad üürilised ning jätsime müügi algse plaani kohaselt katki (tees muutus). Hetkel võiks korteri turuhind olla ca 119 000 eurot.
Riskide peale mõtlesime samuti: kõige kehvem stsenaarium oli, et saame hea kogemuse Pärnus lühiajalist üüri läbi halduri pakkudes, teenime üüritulu ning küllap saaksime enam-vähem sama hinnaga korteri ka maha müüa, ehk enam-vähem nullsummamäng. Kuid mingi raha seisaks korteri(te) all kinni ega teeniks tulu.
Marko Oolo
Aus ülestunnistus - ma ei ole nii tubli olnud kui Taavi ja mul ei ole investeerimisteesid sellise struktuuriga üles kirjutatud. Kuigi töötades kõik need viis punkti läbi, siis olen kindlasti iga investeeringuga nende peale mõelnud. Aeg nüüd ka ennast kätte võtta ja hakata seda teesi struktuuri kasutama.
Võtan enda portfellis oleva LHV aktisia ja kirjutan selle teesina lahti:
MIKS?: LHV on suutnud hoida kasvu (ROE) atraktiivsel tasemel (15-20% juures, mis näitab, et ettevõte kasutab kapitali efektiivselt ning suudab kasvada. Neil on võimalik haarata veel turuosa nii Eestis Rootsi pankade arvelt kui ka kasvada uue ärisuunaga UK’s. LHV on kasutajakogemuselt peajagu üle konkurentidest.
OOTUS: Kui nad suudavad hoida ROE 15%+ juures ning laenuportfelle kasvatada siis on lootust ka sellele, et turg neid vastavalt hinnastab.
RISKID:
1) Konkurents: LHV ei püsi laenuportfelli kasvatamisel konkurentsis - teised pakuvad soodsamaid tingimusi ning võidavad kliente. LHV ei püsi investeerimistoodete turul konkurentsis (Lightyear ja Tuleva);
2) Geopoliitika: Üks äkilisem lüke idanaabrilt võib teha karu teene tervele Ida-Euroopa turule pannes põntsu hindadele ning külmutades edasise kasvuootuse.
3) Operatiivne risk: UK üksuse kasv ei õnnestu, mis tekitab olukorra, et investeeritud raha ei too soovitud tulemust.
VÄLJUMISE PLAAN: Müün/vähendan, kui: Kui kasumid jätkavad kahanemist ning pank ei täida 3 aasta vaates 15%+ ROE eesmärki.
Märten Kress
Investeerimisteesi olemasolu ei tasu absoluutselt alahinnata. Kuigi esmapilgul võib tunduda tüütu igale investeeringule kirja panna investeerimistees ehk põhjus, miks see investeering tehakse, siis reaalsuses muudab see aktiivse portfellihalduse kordades lihtsamaks. Seda nii headel aegadel, aga ennekõike loomulikult keerulistel aegadel. Ükskõik, kas need keerulised ajad on majanduses ja börsidel üleüldiselt või puudutavad üht konkreetset ettevõtet.
Investeerimisteesi üks olulisemaid omadusi on asjaolu, et see on 100% subjektiivne. See tähendab seda, et näiteks ühe ja sama aktsia puhul võib sinul ja minul olla täiesti erinev investeerimistees. Toon näite dividendiaktsiate vallast. Näiteks investor, kelle eesmärgiks on kasvav dividenditulu ja kes 5 aastat tagasi investeeris 3M Company nime kandvasse dividendikuningasse eesmärgiga teenida igal aastal kasvavat dividenditulu, sai 2024. aasta aprillis müügisignaali. 3M Company nimelt kärpis siis esimest korda viimase 66 aasta jooksul oma dividendimakset. Kui investeerimistees on omada kasvavate dividendimaksetega ettevõtteid, siis see tees enam paika ei pidanud ja ettevõte peaks minema müüki.
Samas investor, kelle investeerimistees on leida turuindeksi tootlust ületavaid potentsiaalseid investeerimisideid, võis 2024. aasta aprillis vaadata 3M aktsiat kui suurepärast võimalust - väärtussuhtarvud olid soodsad, dividendikärbe vabastas ettevõtte vahendeid kasvuks ja parandas üldist finantsseisu. Mitmed märgid paariaastases perspektiivis turuindeksit ületava tootluse püüdmiseks olid olemas.
Tagantjärele tarkusena saame öelda, et aktsia on sama, aga nii-öelda “õigus” oli mõlemal investoril. Dividendikasvu investor viskas portfellist välja sinna enam mitte sobiva aktsia, kogutootlusele panustav investor teenis turuindeksit ületavat tootlust (3M aktsia +86% vs S&P 500 indeks +38%).
Seega juhul, kui sul on investorina investeerimistees paigas, siis iga suurema uudise, arengu või ettevõtte strateegilise kannapöörde puhul on päris palju lihtsam kiirelt hinnata, kas see ettevõte jätkuvalt sinu portfelli sobib või mitte.
Taavi Ilves
1. MIKS? (Liftikõne): “Investeerin nelja kuni viie aasta jooksul kuni 100 000 € iduettevõtetesse läbi Superangel 2 fondi, kuna usun, et tehnoloogia sektori kasvavad ettevõtted pakuvad paremat tootlust kui börsil noteeritud küpsemad ettevõtted.”
2. LUGU (Narratiiv): “Minu panus on hajutatud riskiga ligipääs varajase faasi tehnoloogiaettevõtetele. Börsifirmad on oma kiirema kasvu faasi üldjuhul juba läbinud; tõeline eksponentsiaalne väärtuse kasvamine toimub sageli enne börsile minekut.
Üksikutesse ettevõtetesse investeerimine on minu jaoks liiga riskantne ja ajamahukas. Superangel 2 fond pakub professionaalset haldust ning laia hajutatust, mida otse investeerides mul saavutada poleks võimalik.
Usun Superangeli meeskonda, sest:
Ligipääs: Neil on regioonis tugev tehingute voog ja võimekus siseneda ettevõtetesse, kuhu mina üksikinvestorina ei pääseks.
Kogemus: Neil on kogemus ja tõestatud võimekus häid iduettevõtteid valida.
Fookus: Fondi fookus kattub minu usuga tehnoloogia (sh süvatehnoloogia) sektorisse.
3. OOTUS (Numbrid):
Ajahorisont: Fondi eluiga on 12 aastat (võimalik pikendada). Minu sissemaksete periood on umbes 4-5 aastat, kuid reaalne vara kasvamine ja väljumine toimub eelkõige aastatel 5-12.
“J-kõver”: Olen teadlik, et esimesed 3-5 aastat on fondi väärtus paberil tõenäoliselt miinuses.
Tootlus: Ootan börsiindeksitest oluliselt kõrgemat tootlust, et kompenseerida täiendavat riski ja ebalikviidsust. Riskikapitali standardne ootus on 20-30% (IRR) ehk 3-5-kordne tootlus sissemakstud kapitalilt fondi eluea lõpuks.
4. RISKID (Mis võib valesti minna?):
See on minu portfelli üks kõige kõrgema riskiga investeeringuid.
Kapitali kaotus: Halvimal juhul võin kaotada kogu investeeritud 100 000 €.
Fondihalduri risk: See on suurim risk. Minu tootlus sõltub 100% Superangeli meeskonna kompetentsist. Kui nemad teevad halbu valikuid, nende lähenemine enam ei tööta või olulised partnerid lahkuvad, on minu investeering ohus.
Ebalikviidsus: Raha on “lukus” 10+ aastat. Ma ei saa seda headel tingimustel müüa ega välja võtta. Võimalik, et osa kapitali makstakse juba varem tagasi, kui fond peaks mõnest investeeringust varem väljuma.
“Kontsentratsiooni” risk: Kogu fondi tootlus sõltub 1-2 “ükssarviku” leidmisest. Enamik portfelli ettevõtetest tõenäoliselt ebaõnnestub. Kui fondil ei õnnestu leida neid suuri võitjaid, on fondi tootlus alla ootuste või negatiivne.
Kohustuse mittetäitmise risk: Kogu 100 000 € investeerimine on juriidiliselt siduv kohustus, mis jaguneb osamakseteks mitme aasta peale. Kui ma ei suuda nõutud osamakset õigeaegselt tasuda, on äärmuslikul juhul võimalik kaotada kogu sissemakstud kapital.
5. VÄLJUMINE (Müügiplaan):
Tegu on täielikult passiivse investeeringuga.
Positiivne stsenaarium: Ma ei tee midagi 10-12 aastat. Fondihaldur teeb müügiotsused ise, kui portfelliettevõtted müüakse või lähevad börsile. Fond maksab saadud tulu mulle jupi kaupa välja.
Negatiivne stsenaarium: Kui ma kaotan usu fondihalduritesse, siis jääb mul üle ainult oodata ja ennast kiruda. Praktikas on fondiosakute müümine järelturul väga keeruline ja toimuks suure allahindlusega. Tees on murtud, aga raha on ikkagi lukus.
Minu plaan: Olen selle 100 000 € oma portfellis 10+ aastaks “ära unustanud”. Ma ei koosta sellele rahale tuginedes muid lühemaajalisi plaane.
Jake Farra
1. MIKS? (Eesmärk ja põhjendus)
Olen viimase aasta jooksul jälginud elektriturgu ja energiatootmise arengut ning jõudnud arusaamisele, et akud on järgmine loogiline samm minu päikesepaneelide investeeringu kõrval.
Eesmärk on vähendada elektrikulu, tõsta energiakasutuse iseseisvust ja luua lisatulu sagedusturul osaledes.
Praegune olukord on selline, et suur osa minu 23 kW päikesepaneelide toodangust läheb võrku ajal, kui hind on madal ning õhtul pean sama elektri kallimalt tagasi ostma. Akud aitaksid seda ebakõla tasandada ja teenida ka siis, kui päike ei paista.
2. LUGU (Narratiiv ja taust)
Seni on elektritootmine olnud kasulik, kuid mitte maksimaalselt optimeeritud, sest elektrihind kõigub tugevalt ja suure osa tootmisest müün odavalt võrku.
Seetõttu kaalun akude lisamist süsteemi, et:
salvestada odavalt toodetud või öise börsihinnaga ostetud energiat,
kasutada seda hiljem, kui hind on kõrgem,
ning võimalusel osaleda sagedusturu teenuses, kus akud aitavad elektrivõrku tasakaalus hoida ja teenivad selle eest tulu.
Plaan on soetada 6 Thunori akut kogumahutavusega ligikaudu 96 kWh ning ühendada need Deye 20 kW hübriidinverteriga vahetades välja ühe Huawei inverteri ning jätta teine Huawei inverter alles.
3. OOTUS (Numbrid ja tulemused)
Eeldatav kogumaksumus: ~26 000 € (akud + inverter + paigaldus)
Eesmärk: saavutada aktiivne energiasalvestus ja müügivõimekus 2025. aasta lõpuks.
Tuluallikad:
Vähenenud elektriarve: 200–300 € kuus (2 400–3 600 € aastas)
Sagedusturu teenus: 200–1 500 € kuus (2 400–18 000 € aastas, sõltuvalt turuhinnast ja osalusest)
Sagedusturu teenuse võimalikud stsenaariumid
⚫ Pessimistlik stsenaarium
Tulu sagedusturult: ~200 € kuus / 2 400 € aastas
Koos elektri kokkuhoiuga: ligikaudu 4 500 € aastas
Tasuvusaeg: 5,5–6,5 aastat
Eeldatav IRR: 8–10% aastas
Sel juhul töötab süsteem peamiselt isikliku tarbimise optimeerijana. Sagedusturu tulu jääb tagasihoidlikuks, kuid investeering tasub end siiski ära mõistliku aja jooksul, pakkudes samal ajal energiasõltumatust ja varutoidet.
⚫ Baasstsenaarium (realistlik)
Tulu sagedusturult: 300–700 € kuus / 3 600–8 400 € aastas
Koos elektri kokkuhoiuga: 6 000–10 000 € aastas
Tasuvusaeg: 3,5–4,5 aastat
Eeldatav IRR: 14–18% aastas
Tulu tuleb nii võrgu tasakaalustamisest kui ka börsihinna kõikumiste nutikast kasutamisest.
⚫ Optimistlik stsenaarium
Tulu sagedusturult: 1 300–1 500 € kuus / 15 600–18 000 € aastas
Koos elektri kokkuhoiuga: 17 000–20 000 € aastas
Tasuvusaeg: 1,5–2 aastat
Eeldatav IRR: 40–55% aastas
See stsenaarium eeldab, et sagedusturu hinnad ja osalemistasud püsivad kõrgel ning süsteem suudab pakkuda võrgule stabiilselt vajalikku teenust kogu ööpäeva ulatuses. Sellisel juhul muutuks akusüsteem reaalseks rahavoogu tootvaks varaks.
4. RISKID (Mis võib valesti minna?)
Tururisk:
Elektrihindade langus või sagedusturu tasude vähenemine võib pikendada tasuvusaega.Tehnoloogiarisk:
Aku- või inverteritarkvara võib osutuda ebastabiilseks, mis piirab sagedusturu teenuse kasutamist.Regulatiivne risk:
Eleringi või turureeglite muutus võib kodutarbijate ligipääsu sagedusturule piirata.Hooldus- ja kulumisrisk:
Akude efektiivsus võib langeda kiiremini, kui tootja lubab, mis vähendab tegelikku salvestusvõimsust ja tulu.Likviidsusrisk:
Tegemist on suure alginvesteeringuga, mille realiseerimine on keeruline – kasutatud akusüsteemi müük järelturul võib olla keerukas või madalama hinnaga.
5. VÄLJUMINE (Plaan ja pikaajaline vaade)
See projekt ei ole minu jaoks kiire kasumi otsimine, vaid strateegiline samm energiasõltumatuse ja rahavoo suurendamise suunas. Plaanin akude süsteemi rajada katseprojektina, mille eesmärk on hinnata selle tegelikku tasuvust ja töökindlust nii isikliku tarbimise kui ka sagedusturu teenuse vaates. Hetkel on tasuvusaegade numbrid väga suure varieeruvusega ning enne reaalse projekti üles seadmist on raske hinnata, mis hakkab olema. Lisaks ei tea, mida tulevikus elektrihinnad ja seal hulgas sagedusturul osalemine võimaldaks.
Aga akude kasutuselevõtt vähendaks minu sõltuvust elektrihindade kõikumisest ning looks võimaluse teenida lisatulu ka passiivselt, ilma et peaksin pidevalt turgu jälgima. Samas pakuks see meelerahu ja kindlustunnet, et isegi elektrikatkestuste või võrgu rikke korral on majapidamine ja stuudio varustatud toimiva energiavaruga.
Müügi või väljumise osas näen akusüsteemi pikaajalise väärtuse kandjana, mitte varana, mida kiiresti realiseerida. Akud tõstavad kinnisvara turuväärtust ja atraktiivsust, kuna energiatootmise ja -salvestuse võimekus muutub järjest olulisemaks.
Kui tulevikus peaksin kinnisvara müüma, oleks energiasõltumatu süsteem lisaväärtus, mitte eraldi müüdav komponent.
Kokkuvõttes on see investeering, mis ühendab rahavoo, kulusäästu ja jätkusuutlikkuse. Isegi kui tootlus jääb konservatiivse stsenaariumi piiridesse, annab see projekt mulle teadmise ja kogemuse, kuidas energiasüsteemid tegelikult toimivad, ning loob tugeva aluse järgmisteks, suurema mõjuga investeeringuteks.
Tauri Alas
Pensioni II samba investeeringud läbi passiivse indeksfondi.
Olen II samba vabastamise vastu pikalt olnud, sest minu meelest on teise samba mõte olla kindlustuspoliis selleks kõige hullemaks: mis siis kui pensionile jõudes ka veel elus olen ja kust raha elamiseks siis küll tulema peaks?
Demograafilist olukorda vaadates on selge, et riik seda maksta ei suuda ning lapsed ei peaks vanemate eest kohustuslikult hoolt kandma - olen selgelt vastu ideele, et lapsed on pensionisammasteks!
II samba vabastamise protsessis pakuti võimalust investoritele ise oma vara juhtida. Õnneks on mul on väga suurepärane track record halbade investeeringutega - suudan neid edukalt leida ja raha kaotada. Ma ei plaaninud II sammast küll välja võtta, kuid PIKi kaudu ise investeerimine erutas meeli. Õnneks oli II samba reformist teostuseni üsna pikk aeg ja mõistus “jõudis koju tulla” ning jõudisin lõpuks järeldusele, et ma niigi juhin oma investeeringuid. Võib-olla oleks mõistlik kui keegi teine minu pensionivara juhiks?
Turgude volatiilsus mind otseselt ei häiri. Sõitsin hiljuti näiteks arvutimänguritele tarvikuid tootva Corsairiga ($CRSR) 42 dollari pealt sinna 5-6 dollari peale ja vanduma ei võtnudki. Olen jätkuvalt veendunud, et järgmised edukad investeeringud on need, mis võistlevad kasutajate tähelepanu eest ehk siis videod ja mängud ning kõike seda tarbimist mugavamalt toetav taristu. Küll aga oli minu ajastus meeletult halb - täpselt COVID-isse sisse, kui kõik uuendasid oma varustust ja peale uuendamistsüklit järgnes suur kaamos.
Samal ajal aga vaatasin kuidas minu LHV Kasvukonto passiivsed investeeringud kõikusid veidi (mul on seal e-spordile keskenduv ETF), kuid on tänaseks ilusas plussis. Niisiis, mind ei häirinud CRSR kaotus, vaid kriipima jäi küsimus, et miks indeksifond nii palju taaskord minu otsustest parem oli?
Kuna LHV tuli äsja välja heade uudistega PIKi kasutajatele muutes investeerimise väga soodsaks, siis oli taaskord hea meenutada oma 2021. aasta lõpu otsust jääda passiivsesse indeksifondi. Ise investeerida on äge ja mõnda Instagrami videot vaadates tundub, et väga headele tootlustele pihta saada on imelihtne, siis praktikas ei räägi keegi neist investeeringutest, mis aia taha lähevad. Tänan +60% võib ahnuse tõttu homme -60% olla.
Minu investeerimistees ei ole seetõttu muutunud ning jätkan passiivselt II sambasse investeerimist läbi Tuleva indeksfondi. Mina turgude tegevust ei saa kontrollida, Tuleva on Finantsinspektsiooni järelevalve all ning ainukene risk minu enda pensionifondile olen mina ise. Ainult minul võib tulla loll idee raha PIKi kanda ja see investeerida mõnda oma meelest “huvitavasse” investeeringusse. Ainult minul võib tulla idee raha üldse välja võtta. Seega - valik on väga lihtne - pean ennast valemist välja saama! Automatiseeritud kanded ja “unusta” strateegia töötavad hästi! Loodan, et kunagi pensioniikka jõudes on siis järgmise probleemiga võimalik tegeleda: mida ja kuidas kogunenud rahamägedega pihta hakata?
Riin Mäesalu
Minu lemmiktees ja ehk ka kõige vastuolulisem on see, et ettevõtte osakaal portfellis ei tohi ületada 5%. See annab ette hea piiri, mille alusel turule laekuvaid pakkumisi emotsioonitult kaaluda ja vajadusel portfelli korrigeerida.
Aga miks vastuoluline? Kuigi hetkel minu lemmikindeksis ei ole ükski ettevõte ületanud 5% piiri, siiski tegelikkuses ma seda indeksi puhul ei jälgi. Minu investeerimise horisont on pikk ja passiivse turgudega kaasa sõitmise puhul lepin rahuldava hajutatusega nii ettevõtete, sektorite kui geograafilisest vaatest. Küll see keskmine tulemus koju tuleb.
Jekaterina Tint
Meie peres on investeerimisteeside kohta loodud eraldi Exceli leht. Iga uue pikaajalise ja suuremahulise investeeringu investeerimistees peab olema kirjas ja teise partneri poolt läbi loetud ning aktsepteeritud, misjärel avame positsiooni. Loomulikult kiiretel perioodidel oleme ka suuliselt investeerimisteesi jaganud, et jõuda enne tähtaega nt emissioonis osaleda ja investeerimisteesi hiljem kirja pannud.
Meie jaoks on teesis kõige olulisem aru saada: miks ma investeeringut soovin omada ehk kuidas see sobib üldisesse strateegiasse; kui pikaks ajaks positsioon on avatud ehk kas tegemist on buy and hold või lühiajalise positsiooniga, mida vaja jälgida; riskid ja väljumise kriteeriumid.
Toon formaadi näitena meie pikaajalise investeeringu kinnisvarafondi Aedifica (AED). Selle teesi olen kirja pannud 2010. aastal, uuendanud hiljem.
Kuupäev: 2020-10 – ost
Sümbol/nimi: Aedifica (AED)
Sektor: REIT (vanurite kodude kinnisvara)
Valuuta: EUR, Belgia
Positsioon: strateegiline, kinnisvara osa portfellist
Strateegia: dividend growth investing
Summa/ostutihedus/rebalanseerimine: - ühekordne suurem ost ja järjepidev väikse summaga ost languste korral - kuni 2.5% portfellist
Miks investeerin?
Osta ja Hoia positsioon.
Eesmärk: saada iga aasta kasvavaid dividende Euroopas asuvas kinnisvarast dividenditootlusega üle 3% soetusväärtusest.
Peamised riskid:
Kui intressimäärad tõusevad, kasumimarginaal väheneb, aktsiahind langeb.
Portfelli kasvuks emiteeritakse aktsiad, DPS langeb.
Millal müün?
Kui dividend EPRA Earnings kasvab alla 2-3% aastas, dividend ei kasva.
Kui fundamentaalid halvenevad püsivalt (nt suurenenud laenukoormus, muutunud strateegia, portfellikasvu lõpetamine).
Alates 2037: enne kui intressimäärad hakkavad kasvama ja kasumlikkus kukub, siis müün positsiooni maha. Kui on aega oodata intressimäärade langust, siis ostan juurde.
Lühiinfo:
Kasvatavad kinnisvara portfelli, diversifitseeritud üle EL-i.
Portfell on kasvanud 28% CAGR aastas.
Tootlus koos dividendidega oli üle S&P500. Aktsiahinna kasv seni 3%. Dividendi tootlus vähemalt 2%, kasvatavad dividendi iga aasta (80% väljamakse).
Occupancy rate oli üle 99% ja ei olnud sellega probleeme (hooldekodud).
EL-is inimkond vananeb ja tugev toetav trend.
EPRA kasv vähemalt 5% aastas. Kui kasv aeglustub, siis ootan suuremat div.määra.
AED renditootlus 5.8% bruto.
Laenuintressimäär portfellis alla 2%. Vaid 27% laenulepingute intressimääradest olid maadatud (hedge).
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses on tegemist meelelahutusliku väärtusega sisuga.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud Substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.