Just nende ametitega on võimalik Eestis teenida 6000€+ brutopalka
Lisaks kogemused Eesti investoritelt, kes teenivad kuni 15 000 eurost kuupalka
Palgad Eestis
Sissejuhatuseks: Antud postituse eesmärk on pakkuda ideid, milliste ametitega on võimalik Eestist teenida suuremat brutopalka. Loodan, et antud kirjutis aitab parendada mõttemaailma ning annab ideid, kuidas oma palka tänases hetkes suurendada. Tegu ei ole investeerimisnõu ega -soovitusega. Iga inimene on erinev, mistõttu ka tema ootused peaskid olema loodud vastavalt tema enda taustsüsteemile.
Eesti keskmine palk on 1959 eurot. Harjumaal elades on olukord isegi parem, sest siin on keskmine brutopalk 2200 eurot.
Aga keegi meist ei taha ju olla pelgalt keskmine!? Kuidas siis saada suuremat palka? Või kes on need inimesed, kes saavad keskmisest oluliselt suuremat palka?
Kristi Saare viis oma jälgijate seas läbi küsitluse, kus inimesed said välja tuua oma ameti, palganumbri, töökogemuse ja vanuse. Sellele uuringule vastas 1741 inimest. Andmestikus on kokku 766 unikaalset ametikohta.
Need ei ole suvalised numbrid exceli real, vaid päris inimesed:
36-aastane arst, kes teenib 12 000 eurot
24-aastane digitootedisainer, kes teenib 8500 eurot
53-aastane õpetaja, kes teenib 3000 eurot
1-aastase kogemusega stjuardess, kes saab 6000 eurot brutopalka jne
Peaaegu 80% Kristi jälgijatest on naised ning nad on suuresti vanuses 25-45. Ja kui vaatame statistikaametist meeste ja naiste palgavõrdlust, siis mehed teenivad 294€ rohkem kui naised. See on pea 16.2% erinevus.
Järgneva postituse raames vaatamegi, millistel positsioonidel on võimalik kõige rohkem teenida ning kas haridus või töökogemus mängib palganumbris rolli.
Vaatame numbritele täpsemalt sisse
Küsitlusele vastas 1741 inimest. Kui analüüsida selle tabeli top 10% palgasaajate vastuseid, siis saame eriti põneva tulemuse:
Inimeste arv: 174
Keskmine palk: 6932 €
Levinumad haridustasemed:
Magistrikraad: 73 isikut
Bakalaureusekraad: 53 isikut
Keskharidus: 12 isikut
Väiksemad osakaalud: rakenduskõrgharidus (7), doktorikraad (3)
Keskmine töökogemus: 10 aastat
Keskmine vanus: 35 aastat
Keskmine kogemus top 10% seas on 10 aastat, mis on vähem kui tippjuhtidel. Samuti on nende keskmine vanus 35 aastat, mis viitab, et kõrge palk ei ole tingimata seotud pika tööstaažiga.
Aga millised ametid on siis kõrgeima palgaga?
Kõrgeima palgaga ametid
Kõige kõrgemalt tasustatud ametikohti ühendavad kolm peamist tegurit: keerulised oskused, suur vastutus ja kriitiline tähtsus ettevõtte või ühiskonna jaoks.
Esiteks, kõrge sissetulek nõuab sageli pikaajalist pühendumist ja strateegilist enesearendust. Näiteks arstiks või inseneriks saamine eeldab mitmeaastast haridust, praktikakogemust ja järjepidevat õppimist, et olla kursis valdkonna arengutega. Samamoodi peavad juhid ja finantsdirektorid omandama sügavaid teadmisi ning kogema erinevaid väljakutseid, enne kui nad on valmis vastutusrikkaid rolle täitma. Õppetund siin on see, et suurimad tulemused tulevad pidevast enesesse investeerimisest ja kannatlikkusest.
Teiseks, oskuste valiku tähtsus pole kunagi olnud suurem. Kõrge sissetulek on sageli seotud valdkondadega, kus nõudlus spetsialistide järele ületab pakkumist, näiteks tehnoloogia, tervishoid ja rahandus. Tehniliste ja spetsialiseeritud oskuste omandamine annab eelise karjääriredelil tõusmiseks, eriti valdkondades, kus globaalne konkurents toob kaasa rahvusvahelised palgastandardid. See tähendab, et oskused, mis on ainulaadsed ja raskesti omandatavad, suurendavad tõenäosust jõuda kõrgele palgatasemele.
Kolmandaks, töö tähendus ja mõju võivad olla oluline tegur, mis mõjutab ka töö rahalist väärtust. Näiteks meditsiinitöötajad ja infotehnoloogia spetsialistid aitavad lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme – tervishoid, digitaliseerimine ja andmete tõlgendamine on valdkonnad, millel on otsene mõju inimeste igapäevaelule ja ettevõtete edukusele. Karjääri planeerides tasub mõelda, millised valdkonnad ja rollid on tulevikus olulised ning millist mõju sa ise sooviksid avaldada.
Neljandaks, rahvusvaheliste turgude mõju karjäärivõimalustele on selgelt nähtav. Paljud kõrgelt tasustatud ametikohad on seotud rahvusvahelise tööturuga, kus konkurents ja standardid on kõrgemad. See viitab vajadusele laiendada oma vaadet karjäärivõimalustele – oskus töötada rahvusvahelises keskkonnas, keeleoskus ja kultuuridevaheline pädevus võivad oluliselt suurendada sinu väärtust tööturul.
Lõpuks, kõrge sissetulek ei ole alati eesmärk iseenesest, vaid sageli kõrvalsaadus. Paljud tippjuhid, insenerid ja meditsiinitöötajad keskenduvad eelkõige töö sisule ja panusele, mida nad annavad. Karjääri eesmärkide seadmisel tasub küsida: kas mind motiveerib eelkõige raha või soov luua väärtust? Kõrge palk järgneb sageli neile, kes keskenduvad oma töö kvaliteedile ja pikaajalisele arengule.
Kokkuvõttes õpetab see, et kõrge sissetulek ei tule juhuslikult – see nõuab teadlikke valikuid, järjepidevust ja valmisolekut panustada nii aega kui energiat enda ja oma oskuste arendamisse. Tööturg liigub pidevalt edasi, mistõttu tasub jääda paindlikuks ja avatud uutele võimalustele, mis võivad viia sind järgmise verstapostini sinu karjääris.
Palga seos kogemuse, vanuse ja haridusega
Palga ja kogemuse vahel esineb mõõdukalt positiivne korrelatsioon, mis tähendab, et suurema töökogemuse omandamine on üldjuhul seotud kõrgema palgaga, kuid see seos ei ole absoluutne ega väga tugev. Praktikas näeme, et kogemused suurendavad võimalusi kõrgema palga teenimiseks, kuid see ei tähenda, et ainult pikaajaline kogemus garanteerib suure sissetuleku. Pigem sõltub palgatase ka teistest teguritest, nagu ametikoha iseloom, tööturg, haridus, oskused ja sektori üldine tasustamispraktika.
On tähelepanuväärne, et juba paariaastase kogemusega on võimalik jõuda 3000+ euro brutopalgani, mis viitab sellele, et noorematel töötajatel või karjääri alguses olevatel inimestel on teatud valdkondades ja ametikohtadel võimalik kiiresti jõuda kõrge sissetulekuni. Näiteks IT-sektoris või finantsteenustes hinnatakse konkreetseid oskusi ja teadmisi sageli kõrgemalt kui pikaajalist kogemust. See tähendab, et ka vähese kogemusega, kuid väga spetsiifiliste või vajalike oskustega töötajad võivad olla kõrgelt tasustatud.
Samas on oluline märkida, et teatud ametites, näiteks juhtivatel positsioonidel või keerukates spetsialistiametites, on kogemusel suurem kaal. Sellistel ametikohtadel võib pikaajaline kogemus aidata töötajatel saavutada kõrgemat sissetulekut, kuna nad on oma karjääri jooksul omandanud sügavamad teadmised ja oskused, mis lisavad ettevõttele suuremat väärtust. Näiteks 10+ aasta kogemusega juhid ja eksperdid võivad olla oluliselt kõrgema palga vahemikus võrreldes oma karjääri algusjärgus olevate kolleegidega.
Kokkuvõttes näitab see, et kogemus on oluline tegur palga kujunemisel, kuid mitte ainus määrav jõud. Tänapäeva tööturul võib spetsiifiliste oskuste, hariduse ja isegi sektori kiire arengu tõttu olla võimalik teenida märkimisväärset palka ka vähese töökogemusega, eriti valdkondades, kus on talendipuudus või kus tulemused loevad rohkem kui kogemus. See seab rõhu pigem oskuste arendamisele ja nutikatele karjäärivalikutele kui üksnes aastatepikkusele staažile.
Samuti on palga ja vanuse vahel näha nõrka positiivset korrelatsiooni, mis tähendab, et kuigi palgatase kipub vanusega pisut tõusma, ei ole vanus üks peamisi või kõige tugevamaid tegureid, mis palka mõjutavad.
Teisisõnu, kuigi vanematel töötajatel võib olla keskmiselt veidi kõrgem palk kui noorematel kolleegidel, ei taga vanus iseenesest märkimisväärselt suuremat sissetulekut. Seda trendi on võimalik täpsemalt jälgida tabelist, mis näitab, kuidas palgad jaotuvad erinevate vanuserühmade lõikes.
Näiteks võivad nooremad vanuserühmad esindada rohkem algtaseme ametikohti ja väiksema kogemusega töökohti, samas kui vanemad rühmad koonduvad sageli kogenumatesse ja kõrgemalt tasustatud ametitesse. Sellegipoolest esineb ka erandeid, kus kõrged palgad on omased juba nooremas vanuses, näiteks teatud kõrgtehnoloogilistes või spetsialiseerunud valdkondades, mis kinnitab, et palga määramisel mängivad suuremat rolli oskused, kogemused ja töö iseloom kui pelgalt töötaja vanus.
Keskmine palk on madalaim nooremas vanusegrupis (21–29) ja tõuseb järk-järgult vanemate vanusegruppide suunas. Kõrgeim keskmine palk on vanusegrupis 51–90 aastat.
Vanusegrupid 30–40 ja 41–50 näitavad stabiilset kasvu palgas, mis viitab sellele, et töökogemus ja vastutus suurenevad selles vanuses.
Kõrgeim keskmine palk vanusegrupis 51–65 võib viidata sellele, et selles vanuses inimesed on sageli kõrgel tasemel juhtivatel või spetsialisti ametikohtadel.
Magistri-, doktorikraad ja mitmekordne kõrgharidus (nt "2 x magister") on tugevas positiivses seoses kõrgema palgatasemega kõigis vanusegruppides. Need haridustasemed annavad olulise konkurentsieelise tööturul ning võimaldavad sageli paremat juurdepääsu kõrgelt tasustatud töökohtadele, eriti spetsialiseerunud või juhtivatel positsioonidel. Näiteks magistrikraadiga töötajad alustavad tihti oma karjääri kõrgemalt palgatasemelt kui keskharidusega kolleegid ja säilitavad selle eelise kogu oma tööelu jooksul.
Hariduse ja palga seos muutub eriti märgatavaks vanemates vanusegruppides, kus magistri- ja doktorikraadiga spetsialistide sissetulekud kipuvad veelgi enam eristuma. See viitab sellele, et kõrgem haridus mitte ainult ei ava uksi parematele töökohtadele, vaid ka toetab pikaajalist karjääriredelil tõusmist ja vastutusrikaste rollide täitmist, mis toovad kaasa kõrgema tasu. Vanemas vanuses võivad mitmekordse kraadiga töötajad teenida märkimisväärselt rohkem kui põhihariduse või keskharidusega kolleegid, peegeldades nende oskuste ja teadmiste suuremat turuväärtust.
Keskhariduse, kutsehariduse ja põhihariduse mõju palgale on oluliselt väiksem ja nendega seotud palgatasemed ei kasva vanusega sama kiires tempos kui kõrgharidusega töötajatel. Näiteks keskharidusega töötajate palk kipub jääma madalamale tasemele kõigis vanusegruppides, kuna nende haridustase ei pruugi pakkuda vajalikke teadmisi ja oskusi, mida on vaja kõrgemalt tasustatud ametikohtade täitmiseks. Lisaks on tööandjad sageli valmis maksma kõrgemat tasu töötajatele, kellel on spetsialiseeritud teadmised ja kvalifikatsioon, mida keskharidus ei pruugi pakkuda.
See viitab ka sellele, et kuigi kutseharidus ja keskharidus võivad anda tugeva aluse teatud ametite jaoks, piiravad need haridustasemed sageli karjäärivõimalusi ja palgakasvu, eriti vanemas vanuserühmas. Vanusega seotud palgatõus kipub olema väiksem, kuna selliste töötajate võimalused kõrgemate ja vastutusrikkamate ametikohtade saavutamiseks on piiratumad võrreldes kõrgharidusega töötajatega.
Kokkuvõttes näitab see trend, et kõrgem haridustase mitte ainult ei toeta kõrgema palga saavutamist juba karjääri alguses, vaid ka tagab palga järjepideva kasvu ja konkurentsieelise kogu tööelu jooksul. See rõhutab kõrghariduse tähtsust, eriti neile, kes soovivad saavutada suuremat rahalist stabiilsust ja kasvu pikemas perspektiivis. Hariduse mõju on selgelt nähtav nii varases karjäärifaasis kui ka hilisemas tööelus, muutes selle üheks olulisemaks teguriks, mis määrab sissetuleku taseme ja karjäärivõimalused.
Kuidas küsida kõrgemat palka ja seda ka saada?
Palgateema on midagi, mis puudutab meid kõiki. Me käime tööl, panustame oma aega ja energiat, aga kui jutt läheb palganumbrile, võib see olla ebamugav või isegi hirmutav. Tegelikult on oma palga suurendamine täiesti tehtav, kui lähened asjale targalt. Siin on mõned lihtsad nipid, mida igaüks saab kasutada.
Saa paremaks selles, mida teed
Kui tahad rohkem palka, peab sul olema midagi, mida pakkuda. Uued oskused ja teadmised on nagu trumbid su käes. Kas sa tead, milliseid oskusi sinu valdkonnas praegu otsitakse? Kui ei, uuri järgi! Näiteks, kui töötad IT-valdkonnas, võib mõne uue programmeerimiskeele õppimine olla see, mis su palganumbrit tõstab. Kui oled turundaja, mõtle, kas võiksid õppida midagi sotsiaalmeedia reklaamidest või SEO-st. Ja isegi kui oled õpetaja või müügiesindaja, on alati võimalus areneda ja targemaks saada.
Näita, et sa oled asendamatu
Üks parimaid viise palka suurendada on tõestada, et sa oled ettevõttele väärtuslik. Mõtle välja viisid, kuidas sa saad oma tööd efektiivsemalt teha või ettevõttele rohkem kasu tuua. Näiteks:
Kas oled aidanud ettevõttel raha kokku hoida või raha juurde tuua?
Kas oled toonud uusi kliente?
Kas oled lahendanud mõne suure probleemi?
Selliseid asju tasub meeles pidada ja rääkida neist ka oma juhile. Kui sa ei räägi oma saavutustest, ei pruugi keegi teine seda teha.
Küsi julgesti, aga targalt
Kui sa tunned, et oled valmis palka juurde küsima, siis ära karda seda teha. Ära mine ülemuse juurde lihtsalt mõttega: „Ma tahaks rohkem raha.“ Selle asemel:
Kogu andmeid. Vaata, milline on sinu ametikohale tavaline palk.
Käi erinevatel tööintervjuudel, et teaksid, mida konkurendid pakuvad.
Pane oma argumendid kokku. Ütle, mida sa oled juba saavutanud ja miks sa arvad, et oled kõrgemat palka väärt.
Ole konkreetne. Kui tead, millist summat sa tahad, ütle see välja.
Ära karda alternatiive
Kui oled oma väärtust tõestanud ja palgatõusust hoolimata ei ole su ülemus valmis sind rohkem väärtustama, siis on aeg uurida alternatiive. Vaata ringi teistes ettevõtetes ja uuri, kas kusagil mujal oleks sinu oskuste eest valmis rohkem maksma. Mõnikord võib ka lihtsalt konkureeriv pakkumine olla piisav, et praegune tööandja sind rohkem hinnata oskaks.
Suhtle ja arenda oma võrgustikku
Üks asi, mida paljud unustavad, on suhtlemine. Kui sa räägid teiste inimestega oma valdkonnas, kuuled sageli väärtuslikku infot – millised oskused on nõutud, kus makstakse rohkem ja millised võimalused sind ootavad. Võrgustik võib avada sulle uksi, millest sa muidu poleks teadlik.
Kogemuslood
Anneli
Olen tegevjuhi positsioonil ühes rahvusvahelises tarbekaupade ettevõttes ning hetkel töötan Poolas. Tegevjuhina olen erinevates riikides tegutsenud 9 aastat. Sealhulgas Baltikumis, Ukrainas, ja grupis Lääne-Euroopa riikides (Saksamaa, Hispaania, Portugal ja Kreeka). Täna on minu brutopalk umbes 15 000 EUR, aga oluline on märkida, et Poola maksusüsteem on natuke teistsugune ja maksud on kõrgemad, seega see number ei ole üks-ühele Eesti palkadega võrreldav. Netos saan kätte natuke alla 9000 euro, millele lisanduvad boonused.
Huvitaval kombel suurem osa minu tööelust ei ole palganumber mulle oluline olnud - pigem olen nautinud uusi väljakutseid ja kogemusi, palk on olnud kõrvalsaadus. Aastal 2020 avastasin enda jaoks investeerimise, seadsin sihiks finantsvabadust võimaldava portfellini jõudmise, ja siis sai palk ka oluliseks :). Viimastel aastatel olen mõned karjäärialased otsused teinud juba väga teadlikult ka sissetulekut silmas pidades.
Oma tööalast karjääri alustasin natuke üle 20 aasta tagasi üsna madalalt - turundusassistendi ametikohalt, kus minu põhiliseks tööks oli ingliskeelsete materjalide tõlkimine eesti keelde. Iga paari aasta tagant pakuti mulle samm-sammult suuremat vastutust, sain esimese meeskonna juhtimise kogemuse, siis võimaluse asendada lapsepuhkusele minevat Baltikumi osakonnajuhti (millega kaasnes kolimine Vilniusesse). Sealt edasi juba liikumine teistesse osakondadesse ja riikidesse. Kui välja tuua, mis aitas mul niimoodi edasi liikuda, nimetaksin kolme asja:
Julgus ja proaktiivsus - initsiatiivi näitamine, arvamuse avaldamine, julgus võtta vastu otsuseid ja siis ka oma otsuste tagajärgede eest vastutada.
Oma töö tõsiselt võtmine ja hästi tegemine. See koos esimese punktiga olid need asjad, tänu millele ma erinevate astme ülemustele positiivselt silma jäin, ja mistõttu mulle ühe uusi võimalusi pakuti.
Normaalne inimene olemine :) - empaatia ja lugupidamine teiste inimeste vastu, olgu selleks alluvad, ülemused, kolleegid, kliendid või partnerid. See on aidanud läbi aastate luua palju häid ja usalduslikke suhteid, ning leida toetajad keerulistes olukordades.
Karjääri ja palganumbri seisukohalt on olnud ülioluline see, et olin valmis kolima välismaale. Praeguseks olen väikeste pausidega erinevates välisriikides töötanud julgelt üle 10 aasta.
See, et kõrge palga saamiseks tuleb ennast ogaraks töötada, on müüt. Mina töötasin oluliselt rohkem siis kui olin alles spetsialisti või osakonnajuhi tasemel; praegu seisneb minu töö pigem inimeste suunamises ja otsuste vastuvõtmises. 8 tunniga päevas saab ilusti hakkama.
Minu kõige suurem kirg ja "tassi täitja" on reisimine - mitmetuhande kilomeetristest USA roadtrippidest Jaapanis kirsiõite imetlemise või Lofootidel mäkke ronimiseni. Igapäevaselt lülitan ennast välja lugedes Skandinaavia krimkasid, ning laen ennast väikeste mõnusate tegevustega nagu varahommikune jooksuring ja lemmikkohvikus cappuccinotassi taga laisklemine.
Taavi
Töötan tarkvarainsenerina finantsettevõttes, kus mul on valdkonna töökogemust üle 14 aasta. Minu brutopalk on üle 6000 euro.
Selleni jõudmine on võtnud aastaid aega ning sisaldab nii teadmiste omandamist ja täiendamist enda erialal, kaasa aitavad kindlasti olulised projektid, mis on tehtud nii tööl kui ka vabal ajal. Samuti on oluline vastutus, sest üldjuhul mida suurema ja keerulisema protsessi eest sa vastutad, seda suurem on ka kompensatsioon.
Kindlasti tasub kursis olla tööjõuturul samas valdkonnas pakutavate palkadega ning selle jaoks tasub käia aegajalt tööintervjuudel ennast testimas. Kindlasti tasub enda erialal teha rohkem kui kellast-kellani tööl käia - arendada ennast, suhelda kolleegidega nii majas sees kui väljas. Oluline on saada väärilist töötasu, see aitab sul tööülesannetele keskenduda. Kui tead, mida sa pead tegema, et palgaredelil järgmine samm teha, siis saad ka nendele tegevustele keskenduda. Inimestel kelle jaoks töö on ka nende hobi, on uute teadmiste ja oskuste saavutamine meeldiv väljakutse ja sellisel juhul ongi kõrgem töötasu justkui tore kõrvalprodukt.
Usun, et tähtis on elada tasakaalukat elu. Kindlasti on elus perioode, kus tööd on rohkem ja see on stressirohkem, siis tuleb peale selliseid perioode ka rohkem taastuda. Oluline on enda keha kuulata, sest läbipõlemine ei pruugi karjäärile hästi mõjuda. Mina püüangi seda võimalikult hästi teha, et töö ja eraelu oleks tasakaalus. Vahel on vaja selle tasakaalu saavutamiseks näiteks töökohta vahetada ja leppida pisut väiksema palgaga. Raha ei ole siiski esmatähtis, kõige tähtsam on siiski tervis ning isiklik heaolu ja selle jätkusuutlikus.
Priit
Hingelt ja oskustelt olen disainer, ehitaja ning leiutaja. Filmitööstuses tegelen stuntrigging’u ja trikitööga – valmistan ette ja sooritan filmitrikke. Ehitusvaldkonnas olen tegutsenud umbes 15 aastat. Seikluspargi arenduses 10 aastat ning filmitrikitööstuses umbes 4 aastat. Minu viimase 12 kuu keskmine brutopalk on olnud 4783 eurot.
Oman ja juhin Soomes Vuokattis tegutsevat seiklusparki, mis on nüüdseks suures osas iseseisvaks kasvanud ega vaja igapäevast kohalolekut/juhtimist. Ehitusvaldkonnas rajan seiklusparke ja maju puude otsa. Oleme ehitanud üle 25 kõrgseiklusraja, mille kaugemad objektid asuvad Norras ja Jaapanis. Viimasel ajal olen hakanud rohkem keskenduma majadele puudel, see tundub hetkel suund mis kõnetab kõige tugevamini. Lisaks tegelen kõrgtööde ja erilahendustega ehituse alal. Sel aastal valmisid näiteks Vabaõhumuuseumi interaktiivne mängu- ja õpperada ning olin abiks Lennusadamaga koostöös näituse “Kuulsad mereretked” interaktiivse osa disaini ja tehnilise lahenduse loomisel.
Ma olen järjepidevalt tegelenud asjadega, mis panevad mu silmad särama, ja sealt on ka tulemused tulnud. Kindlasti on siin oma roll nii õnnel kui ka ägedatel ja tublidel inimestel minu ümber. Kõik, mida olen siiani saavutanud, on olnud tiimitöö ja toetavate sõprade ning pere ühine panus. Brutopalk ei ole kunagi olnud otsene eesmärk. Kõik oleneb projektist – kui väljakutse on põnev ja inimesed toredad, võib seda teha ka kogemuse ja kontaktide pärast.
Näiteks sel suvel sain kaasa aidata Jaan Roose maailmarekordi katsel, kus paigaldasime 3,6 km pikkuse slackline’i Itaalia ja Sitsiilia vahele. See oli äärmiselt lahe, pingeline ja meeldejääv ettevõtmine, kus püstitasime ka tiimiga omamoodi riggimise maailmarekordi – keegi polnud varem nii pikka liini paigaldanud, veel vähem üle tiheda liiklusega laevatee. Kuigi töö oli tasustatud, oli see projekt täpselt selline, mille juures oleks tahtnud mistahes tingimustel abiks olla. Mu vanemad on andnud mulle kaasa tugeva töökasvatuse ning sellega kaasneva hea pingetaluvuse, enamik asju millega tegelen, on nii põnevad, et ma ei tunne nagu teeksin tööd. Samas võib ka kõige ägedamate projektide juures tekkida väsimus ja läbipõlemine. Selle vältimiseks on mul palju hobisid, mis aitavad end maandada. Murdmaasuusatamine, surfamine, motosport, rula ja lumelauasõit on olnud juba lapsepõlvest saati suurepärased väljundid, et hoida end vormis nii füüsiliselt kui vaimselt.
Näiteid meie tiimi tehtud töödest võib leida siit: https://www.ghostdivision.eu/
Saara
Töötan üldarstina ehk siis arstina, kes on 6 aastat ülikoolis arstiks õppinud, aga eriarstikraadi residentuuris omandanud ei ole. Töötan küll kaugtööna Eestist, aga teen seda Soome ettevõtetele. Nüüdseks olen seda teinud juba üle 10 aasta. Olen töötanud erinevates asutustes ja erinevate patsientidega nagu näiteks EMOs, töötervishoius, perearstikeskustes, naistenõuandlas, lastenõuandlas, kooliarstina, aga ametinimetus on ikka üldarst. Praeguse lepinguga sõltub palk sellest, kui paljude patsientide eest ma hoolt kannan. Olen vanadekodude ja koduravitiimide nõustav arst. Praegu makstakse mulle n-ö tükitöö eest. Keskmine täiskohaga töötava arsti brutopalk sellises süsteemis on umbes 7500-8750 eurot. Kuna mul on palju kogemust, siis olen vahel ka rohkem patsiente enda hoole alla võtnud (eriti, kui ekstra palutud on). Suurimad brutopalgad on sel aastal olnud 12 000 ringis. Olen ekstra valinud töökohti, kus makstakse rohkem.
Kõige olulisem punkt sellise palgani jõudmiseks on olnud arstiharidus ja seda polnud mitte lihtne saavutada. 6 aastat väga tihedat õppimist oli vaimselt kurnav. Hakkasin “päris palka” teenima oluliselt hiljem kui mu sõbrad, kes ainult 3 aastat ülikoolis käisid. Kui arstikraad on kätte saadud, siis on juba nii palju võimalusi lahti, et alla 3000 täiskoha eest ei saagi teenida, arsti miinimumpalk Eestis on juba üle selle.
Kui me Soomes töötamisest räägime, siis on oluline osata keelt. Õnneks pole soome keel eestlastele just üle jõu käiv pingutus. Ja siis on veel veidi väiksemaid punkte nagu piisavalt tihe töökoha vahetus, et palgas edasi liikuda, hea läbisaamine vahendusfirmadega, kultuurilise konteksti tajumine ning medõdedega heade suhete hoidmine jne. Aga kui päris aus olla, siis kuigi tavaliselt on need viimased punktid karjääris üliolulised, siis praeguse arstide tööpuuduse valguses on kõige tähtsam ikkagi see kraad.
Üritan mitte täiskohaga tööd teha, siis jääb energiat piisavalt, et patsientidest ja nende muredest taastuda. Viimasel ajal on sellega küll pigem halvad lood, peangi endale meelde tuletama, et kui teen vähem tööd, siis jõuan kokkuvõttes seda tööd kauem teha. Ja kindlasti teen vähemalt 4 reisi aastas, see hoiab motivatsiooni üleval ja tuletab meelde, mille nimel ma raha teenin.
Margo
Viimased 4+ aastat olen pidanud sellist ametit nagu tehnoloogia innovatsiooni juht. Praeguseks hetkeks on palga numbriks kujunenud 5500 eurot.
Lihtsustatult öeldes tegelen firma loodud ja kasutatava tehnoloogia innovatsiooni juhtimisega erinevates Euroopa komisjoni poolt rahastatud raamprogrammides. Peamiselt siis Horizon 2020 (H2020), Horizon Europe (HEU), Euroopa kosmoseagentuur (ESA) ning on ka ette tulnud NATO DIANA ja Euroopa kaitsefond (EDF). Harvatel juhtudel eksib sekka ka riigihankeid.
Kui "karjääriredelist" ja palgast rääkida siis aastate jooksul on olnud erinevad eesmärgid ja peab tunnistama ka eesmärkide puudumist. Aga vähemalt eesmärkide puudumise ajahetkedel on olnud väga põnev töö ning fantastilised kolleegid ja õhkkond. Karjäär sai alustatud testijana. Algne eesmärk oli lihtne: elamiskulud katta ning ootused olid väga madalad kõigele. Esimese tööandja juures kujunes palga numbriks kuskil 1000 bruto aga tööl sai käia osakoormusega mis tähendas ka väiksemat palganumbrit. Mitu aastat hiljem tööandja vahetusega (õnnistati koondamisega) õnnestus arvestatav palgalisa saada, +900€. Aasta hiljem tegi tööandja omal algatusel ka palga korrigeerimise 2500 peale, mitte et see oleks toona mul otseselt eesmärk olnud, kuid see eest oli väga meeldiv tunnustus. Mõni aasta hiljem, kui hakkasid endal juba palgast rääkimise mõtted tekkima, oli tööandja taas selle teemaga minust ette jõudnud ning uueks numbriks kujunes 3500. Tagantjärgi tarkusena näib, et antud tööandja juures on palga teemad üldjoontes ikkagi korras, regulaarsed üle vaatamised ja korrektuurid.
Praegusele ametile sai maandutud umbes nelja aasta eest kui firma projektide mahud olid sedavõrd kõrgeks kasvanud, et see hakkas juba teadlaste aega liiga palju hõivama. Sellest lähtuvalt tekkis vajadus inimese järgi, kes omaks head arusaama firma tehnoloogiatest ja üldiselt head tehnilist taipu. Olles olnud varasemalt testinud pea kõiki firma tehnoloogiaid ja arendusi siis osutusin üheks arvestatavaks kandidaadiks. Kandidatuuri pakkumise osas omasin küll mitmeid kõhklusi oma sobivuse osas aga otsustasin karjääris keerata uue lehekülje ja võtta vastu väljakutse teemal, mida pole ennem teinud. Minu jaoks märkimisväärne on sealjuures fakt, et üheks töökohustuseks on suuremas mahus tekstide kirjutamine, mis on seni alati olnud suuresti vastukarva. Eks esialgne õpikõver oli päris korralik raamprogrammide maastiku tundmaõppimisel, selles opereerimisel ja paljude uute tehnoloogiatega kurssi viimisel. Esialgu jäi palk sellel ametil samaks, kuid viimaste aastate jooksul olen vähe teadlikumalt oma töö väärtustamisse suhtunud ja sellest lähtuvalt ka palga osas omal algatusel kõnelusi rohkem algatanud ja argumenteerinud. Seda pigem just kõrgema palga saavutamise eesmärgil. Praeguseks hetkeks on palga numbriks kujunenud 5500. Lisa kohustuste võtmisega, ära andmistega või suisa ameti vahetusega on ka seda numbrit veel võimalik igas suunas liigutada. Eks näis, mida olen võimeline saavutama ja mida tulevik võimalustena pakkumas on.
Igapäevaselt saab mu töö jagada kolmeks osaks:
- Sõltumata raamprogrammist on vajalik olla kursis viimaste tehnoloogia trendidega, siinkohal mitte ainult oma firma enda tehnoloogiad, vaid ka tehnoloogia maastik üldisemalt ning selle tuleviku suundadega ning ka hüpoteetiliste võimalustega.
- pidevalt silma peal hoida planeeritavatel, peagi avanevatel ning avanenud kutsetel. Huvi pakkuva kutse korral on vajalik otsida koostööpartnereid, kellega konsortsium luua või otsima loodavaid konsortsiume, millega ühineda. Sellele järgneb siis juba koos konsortsiumiga projekti taotluse kirjutamine rahastuse saamiseks, kus kutse nõuded peavad olema lahendatud kasutades uudseid ning loodavaid protsesse ning tehnoloogiaid.
- Eduka taotluse korral toetan projekte tehnilise juhtimisega, mille sisuks on nõuete ja kasutusjuhtude sügavam analüüs, vajalike integratsioonide välja selgitamised ning tehnoloogia põhised valikud.
See amet eeldab väga suurt agiilsust, et olla võimeline pidevaks konteksti vahetuseks ning tutvuda ja õppida midagi uut, mis konteksti juures vajalik. See iseenesest on minu jaoks aga väga hea, ei ole rutiini tekitav ning alati on miskit uut ja põnevat millega end proovile panna. Agiilsus võimaldab muutuva maastiku ja prioriteetidega sammu pidada, samal ajal kui käsil võibolla käputäis taotluste kirjutamist ja mitu aktiivset projektid eri faasides. Selline ekstreemsus ei ole õnneks küll pidevalt aga aasta jooksul tuleb ette mitmeid kordi, kus üks kuni mitu kuud, on selliselt. Pingelisematel perioodidel, kui tööpäevad võivad venida pikemaks, on eriti oluline panna rõhku ja mitte unustada puhkamist: magamine, sportlik enese liigutamine ja ka huvialad/hobid, et mõistus ise ka puhkaks. Õnneks olles ise huvitatud tehnikast ja tehnoloogiast siis koduste tegemiste ja projektidega saab tihti midagi toetatavad ka omal käel juhtumisi juurde õppida. Lõpetuseks, kõike ei ole võimalik endal teha, teada ega õppida, ühes või teises teemas on mõistlik ikkagi konsulteerida teadjamaid ja spetsialiste, ehk siis kolleege.
Kokkuvõte
Kõrge palga teenimine ei ole raketiteadus, aga see eeldab teatud omadusi ja hoiakuid, mitte ainult “igal võimalusel rabamist”. Esimene samm on leida töö, mis päriselt huvi pakub – kirg oma tegemiste vastu paistab alati välja ja aitab paremaid võimalusi luua.
Kui teed midagi, mis on sinu jaoks päriselt äge, siis pole palk enam esmane motivatsioon. Julgus võtta vastutust ja teha oma tööd hästi on samuti olulised tegurid. Oluline on ka oskus inimestega läbi saada – nii kolleegid, ülemused kui ka kliendid hindavad normaalset suhtumist ja empaatiat.
Samuti ei maksa karta väljakutseid ja vajadusel teise linna või riiki kolimist, sest uued kogemused avavad sageli tee kõrgemate ametikohtade juurde. Üks ühine joon nende seas, kes teenivad head palka, on ka pidev arengusoov ja oskus võtta oma erialal suuremat vastutust. Aga vahel on vaja ka käia töövestlustel lihtsalt selleks, et aru saada, mis su väärtus tööturul üldse on. See aitab oma palka ja võimalusi realistlikumalt hinnata – ja vahel ka tööandjale veidi survet avaldada, kui tead, et mujal makstakse rohkem.
Kõrge palk ei tähenda ilmtingimata lõputut ületöötamist. Tegelikult tuleb välja, et mida kõrgemale karjääriredelil ronid, seda vähem ka võib-olla rabeled. Karjääriredelil tõustes pole töö enam “käed külge” stiilis, vaid pigem inimeste ja protsesside juhtimine. Võib-olla on selleks vaja veidi rohkem vaimset paindlikkust ja strateegilist mõtlemist, aga 8-tunnise tööpäevaga saab vabalt hakkama – vähemalt enamik päevi.
Raha aitab küll hästi elada, aga elamiseks on vaja enamat kui ainult numbrit pangakontol. Väga tähtis on tasakaal – hea tööelu peaks jätma ruumi ka hobidele, perele ja puhkusele. Stressi ja läbipõlemise vältimiseks tuleb leida aeg akude laadimiseks, olgu selleks sport, reisimine või lihtsalt hommikukohv oma lemmikpaigas. Kui lootsid, et lõpuks tuleb siit välja mingi “kolm lihtsat sammu, et saada 6000 eurot kuus” juhend, siis nii selge see pole. Kõik viitab ühele tõsiasjale: see, kuhu sa jõuad, sõltub sinust endast, sinu oskustest, valikutest ja natukene ka õnnest. Ükski tööandja ei maksa kõrget palka lihtsalt selle eest, et oled tore inimene. Aga toredaks inimeseks olemine kindlasti ei tee halba!
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.