Kolmas sammas täis?

tl;dr Rahatark paneb esimesena kolmanda samba täis. Ülejäänuga tehku, mida tahab.

Põhjus, miks sel teemal kirjutan, on lihtne – mul on keeruline niisama pealt vaadata, kuidas rahvas raha lauale jätab. Samal ajal mõistan, sest ma tegin ise samamoodi!

Minu teadvusesse jõudis III pensionisammas alles kolm aastat tagasi. Sattusin koroona-aasta lõpul meediast lugema, et seoses pensionireformi muudatusega kaob ära mingi müstiline III samba soodustingimus. Kuigi ma sellest lõpuni aru ei saanud, siis kõhutunne ütles, et on mõistlik see võimalus ära kasutada. Logisin oma kodupanka sisse ja otsisin õige koha üles. Liitumiseks valisin rippmenüüst Tuleva III Samba Pensionifondi (see on neil ainus ja seeläbi tundus kõige lollikindlam) ja kandsin koheselt ühe euro sambasse kasvama:

Kuvatõmmis Riinu esimesest kolmanda pensionisamba sissekandest

Teadmiseni, et ma läbi III samba investeerimise ka riigile makstud maksuraha tagasi saan, jõudsin ma alles hiljem.

Kirjutangi nüüd isiklikust kogemusest, mis ühe euro kandmisest edasi sai ja millised küsimused III sambasse raha kogudes (ja @riin instakontol rahatarkust jagades) ette on tulnud. Minul oli tänu oma brutopalga suurusele võimalik (rõhk sõnal “võimalik”) igal mainitud aastal kanda III pensionisambasse 6000 eurot ja seeläbi maksimaalselt maksutagastust kasutada. Postitusest selgub, kui suure osa ma 3 x 1200-eurosest maksutagastusest kolme aastaga täpselt riigile kinkisin.

Mis värk selle 55. eluaastaga on?

Tänaseks tean, et kõhutunne ei valetanud, sest kes 2020. aasta lõpuks endale III samba oli avanud ja sinna kasvõi 1-eurose sissekande teinud, see lukustas lahti võimaluse sambasse kogutud raha juba 55-aastaselt 10% maksusoodustusega kasutama hakata. Sisuliselt tähendab see seda, et kui mina saan 2043. aastal 55 aastat vanaks ja soovin III sambasse kogutud raha tarbimisse võtta, siis pean maksma 20% asemel vaid 10% tulumaksu. See, milline selleks hetkeks on riiklik ametlik pensioniiga, ei loe, olgu see kasvõi 105 eluaasta peale kerkinud. Mul on lihtsalt oluline vahepealsel ajal III sammast mitte tühjaks teha, jättes sinna igaks juhuks kasvama kasvõi 1 osaku. Vastasel juhul kaob äkki 55-aastase maksusoodustus ära.

Aga ega sellega veel pilt selgeks ei saanud, et mõista, et investeerides läbi III samba, ma

• investeerin maksuoptimaalselt – saan pensioniealisena investeeringutelt teenitud tulu tarbimisse võtta tulumaksuta. No vau, lihtsalt vau.

• saan maksutagastust – saan enda makstud tulumaksu riigilt tuludeklaratsiooni abil tagasi, mis sisuliselt tähendab, et ma investeerin maksueelset raha.

• investeerin oma raha mitmekümneks aastaks madalate kuludega indeksfondi.

Järgmised kaks III samba kannet tegin alles pea aasta hiljem, aga kaugeltki mitte maksimaalses ulatuses. Siis ei osanud ma numbrit välja arvutada, aga jätsin sellega lauale vedelema 949 eurot 🥲 Minu jaoks on see liiga suur summa, mida lihtsalt riigile ära kinkida.

Kuidas, oh kuidas mind juba ei veennud 2021. aasta kevadel tuludeklariga saadud 20-sendine maksutagastus, mille ma tänu 2020. aastal III sambasse kantud 1 eurole sain… see jääb mulle mõistatuseks senini. Garanteeritud ja peo peale laekunud 20%-line tootlus ikka veel veennud mind.

Kui III samba point kohale jõudis

Mõtete settides käis lõpuks mul maksuraha tagastuse “klõps” ära ja sain asjast aru. Kui mina, tavaline palgatöötaja, kes

• maksab teenitud tulult piisavalt tulumaksu

• JA soovib investeerida, aga

• III sammast täis ei pane,

siis jätan kasutamata magusa võimaluse enda taskust makstud tulumaks riigilt tagasi saada. See raha ei tule mingist põhjatust riigi taskust, vaid mul on võimalik tagasi saada seda sama raha, mida mina riigile ise oma brutopalgast juba maksnud olen.

Näited III samba sissemaksetest palgatööl käiva piisavalt tulumaksu maksva inimese näol, kui muid maksutagastusi pole:

• Sambasse sisse 1 euro, kevadel saab tuludeklariga tagasi 20 eurosenti.

• Sambasse 50 eurot, kevadel saab tuludeklariga tagasi 10 eurot.

• Sambasse 100 eurot, kevadel saab tuludeklariga tagasi 20 eurot.

Nii lihtne ongi? Damn. Miks ma ometi kõik need aastad maksuraha riigile jätsin? II sambasse oli minu ju jaoks juba siililegi selge automaatselt koguda, sest unistus endast vaese pensionärina ei kuulu minu bucket listi.

Mida see maksutagastus endast kujutab?

Kui ma käin terve kalendriaasta tööl, saan iga kuu tulu (tavaliselt nimetame seda palgaks, aga siin on mul poindi edastamiseks just seda sõna vaja kasutada), siis mina (ja suure tõenäosusega ka sina!) maksan iga kuu ka tulumaksu. Kui ma teenin Eesti riigis eraisikuna tulu, siis ma maksan selle eest, tahan ma või ei taha:

Käin tööl → saan tulu → maksan tulumaksu → kannan raha III sambasse → saan osa makstud tulumaksust tagasi.

Kuidas III sambasse raha kanda?

Et mitte taas raha lauale jätta ja riigile kinkida, pidin tegutsema hakkama. Sissekannete tegemine oli algul paras näputöö, sest pidin selleks pensionikeskuse lehelt minu isikuga seotud numbrid välja otsima ja käte värinal ülekandesse märkima. Pelgasin raha valele kontole kandmist.

Vajaliku summa arvutasin rahatarkuse kogukonna taotud tänuväärse pensionitrummi abil:

• arvutasin enda aastasest brutopalgast 15% (maksimum 6000 €),

• jagasin saadud numbri 12ga, sest aastas on 12 kuud (maksimum 500 €)

• ja seadsin endale kodupangas üles igakuise III samba püsikorralduse.

Püsikorralduse tegemine on jätkuvalt tasuta. Lisaks jäi automatiseeritud investeerimisel vähem ruumi emotsioonidele, sest ma mõistsin, et mul ei ole tasa ja targu investeerides mitte midagi elus tegemata jäänud.

“Aga kuidas sa seda mõistsid, Riin, kui sa polnud selleks hetkeks veel III sambasse väga palju raha kandnud, püsikorralduski ju uus”, sa võib-olla küsid.

Selle kogemuse sain ma II sambaga. Nimelt, 2007. aastal palgatööle minnes hakkas tollal kohustuslik pensionisammas minu brutopalgast igakuiseid sissemakseid saama. Mul polnud sellest aimugi. Ja oi, kui tänulik ma sellele “sundolukorrale” olen - 14 aastaga oli mul sinna kogunenud ilus 5-kohaline summa, justkui õhust! Ilmselgelt see ei tulnud õhust, vaid minu enda maksueelse raha automaatsest investeerimisest. III sambaga tuleb minu arvates II sammast lihtsalt järele teha.

Kas pean korraga 15% kandma?

Ei pea korraga 15% kandma! Rahatarkuse baasi alusel on indeksiosakute regulaarne ostmine tõenäoliselt parem strateegia kui püüd turgu ajastada. Püsiülekanne on kindla peale minek. Eriti kui enesedistsipliin lonkab. Ekstra-eriti kui sissetulekud on regulaarsed ja aastatulu on võimalik ette ennustada - igakuine sissemakse summa ei muutu.

Nüüd, mil III samba sissekande summa mul selge oli, valisingi ma ühe suure sissemakse asemel igakuised sissekanded.

Aga kui kannan III sambasse alla 15%, kas siis ei saa maksutagastust?

Saab ikka! Mina ju kandsin III sambasse esmalt 1 euro ja sain tuludeklariga 20 senti tagasi. Iga väike summa loeb!

Ikka ei saanud aru - millal III sammas täis on?

III sammas on täis siis, kui olen maksuvõidu täielikult ära kasutatud. See juhtub siis, kui olen käesoleval kalendriaastal teenitud brutotulust III sambasse kandnud 15% brutotulust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot. See on hetkel lagi (mis tegelt võiks tänaseks juba kõrgem olla). Kui kanda rohkem, siis katki pole midagi, keegi pole seadust rikkunud, maksutagastus lihtsalt nendest numbritest kaugemale ei rakendu.

Soovitan sinul enda numbrite väljaarvutamiseks kasutada III samba kalkulaatorit.

Nii, mäletate, kuidas 2021. aastal 949 eurot riigile kinkisin? 2022. aastal panin samba triiki täis ja ei jätnud midagi laualt korjamata - sain tagasi mitte senti vähem ega rohkem kui 1200 eurot! Maksuraha, mida olin ise riigile maksnud, oli nüüd tagasi minu pangakontol käsutada nii kuis hing ihkab.

Meenub, kui alguses vähese rahatarkuse juures arvasin, et pean III samba “tööle” hakkamiseks maksutagastuse uuesti III sambasse panema. Õnneks pöördusin jälle endast targemate poole ja nad rahustasid mu maha, et ei pea. Ma võin, aga ma ei pea.

Aga kui ei ole võimalik täis panna?

Selle mittevõimalikkuse osas olen ma veidi skeptiline. Soovitan olla enda suhtes väga kriitiline ja püüda objektiivselt tegelikkusele otsa vaadata: kas pole päriselt võimalik III sammast täis panna või ma valin näha, et see pole oluline?

Tegelikkuses on ilmselt tegu sellega, et lõpuni ei saada III samba süsteemist aru ja siis tuleb hirm peale, nagu mulgi. Seda ilmestavad olukorrad, mil mitmed inimesed on minuga jaganud, et plaanivad III sammast mitte täis panna, vaid ülejäänud raha eest indekseid osta. Wait, what? Sa soovid niikuinii indekseid osta, aga valid teha seda kallimalt? Kui sa plaanid ka neid indeksfonde alles pensionieas kasutada, siis oleks mõistlik esmalt see 0% tulumaks ju kinni püüda.

Kui ei oska õiget summat välja arvutada, siis küsi abi, lisaks minule on meil ka mitmeid teisi rahatarkust jagavaid investoreid, kes on sinuga nõus kaasa mõtlema. See konsultatsioonikulu põhjendab end kiiresti, sest see on tuleviku vaates tehtud sisuliselt sinu igapäevase heaolu hinnaga.

Samas oleme rahatarkuse kogukonnas ühel meelel, et III samba sissemakseid on OK peatada (mitte sammast välja võtta!) kodulaenu sissemakse kogumise ajaks, sest oma kodu omamine võimaldab üüriturult väljuda - kui kellegi kodulaenu kinni maksta, siis ikka enda oma, eks?

III samba maksutagastus liiga hea, et tõsi olla?

Jah, aga näe, on tõsi! Ütle, millise investeeringuga ma veel omaenda taskust tulnud maksuraha tagasi saan? Või millisel viisil ma veel eraisikuna maksueelset tulu saan investeerida (lisaks II sambale)? Või millise investeeringuga ma veel olenemata turuseisust järgmisel kalendriaastal garanteeritult 20% tootlust korjan?

III sammas on täielik investeerimismaailma jackpot, mistõttu minu arvates on ülioluline riigi poolt pakutav maksuoptimaalsus lõpuni ära kasutada. Nii pea, kui ma asjale pihta sain, pole ma ühtegi maksutagastuse eurot enam lauale jätnud ega kavatse seda ka tulevikus teha, kuniks praegune kord kehtib.

Aga miks riik nii head asja võimaldab?

Sest minu arvates saab riik tegelikult väga hästi aru, et meie I sambale toetuv pensionisüsteem pole jätkusuutlik. Kui mina täna pensionieaks II ja III sambasse kogumisega end ei kindlustaks, siis riskin olukorraga, et pensionile jäädes pole riigil lihtsalt raha, et mulle lubatud I sambast vanaduspensionit maksta. Sest I sammas on lubadus. Kui ei usu, siis proovi seda täna välja võtta või selle vara suurust kontrollida. Seda ei ole võimalik teha, saab vaid umbkaudselt välja arvutada.

Kust tuleb tänase pensionäri igakuine vanaduspension? Tänase töötava inimese palgafondist. Sina, sinu naaber, sinu kolleeg, iga töötav inimene maksab sotsiaalmaksu, millest suur osa läheb praeguste pensionäride pensioniks. Ühest taskust otse teise, mistõttu pole aega I samba potti laekuvat raha investeerida. Aga kui rahvastik vananeb ja inimesi sünnib aina vähem, siis kes seda sotsiaalmaksu tulevikus maksab? Viska pilk rahvastikupüramiidile, sealt on väga hästi näha kui pekkis meil sellega on:

Kuvatõmmis Statistikaameti kodulehelt

Rahvastiku arv näeb aina enam välja nagu kuusepuu. Pildi kõige laiem osa kuvab 1988-1990. aastal sündinud inimeste arvu, kes täna on 34-36-aastased ehk minuvanused noored. Hetkeseisus korralik mass “rohelisi” (ja gramm kuni 20-aastaseidki) maksumaksjaid maksavad tänaste “kollaste” pensionäride I samba pensionit. Tundub, et suht okeilt katame praegu olukorra ära. Pilku aga tulevikku pöörates - lõpuks peaksid tänased teismelised järjest “rohelisi” ülal pidama ja nende pensionit maksma, aga neid noori inimesi on arvuliselt ju nii palju… vähem!

Kas I ja II pensionisambast ei piisa?

Minu mentor tõi pensioni noorena kogumisega hea paralleeli, mis meid kui ajaloolist talurahvast peaks hästi kõnetama: talvekartulit kasvatame ju suvel. Kahjuks pelgalt I ja II pensionisambast minu arvates “talvekartuliks” ei piisa - need kaks kokku annavad sulle eelnevast teenitud palgast umbes 35-40%. Nimelt, kui sinu palk oli enne pensionile jäämist näiteks 2000 eurot, siis kas sa oled valmis pensionärina 700-800-eurose pensioniga hakkama saama? Kui sa ei ole, siis palun kanna enda eest ise juba täna hoolt, sest juba tänase seisuga elab 71.9% 65-aastastest (joonisel “kollased”) üksi elavatest Eesti pensionäridest suhtelises vaesuses. See on väga kurb statistika.

Lõpetuseks

III sambast teadasaamise ja selle avamise hetkest selle päriselt ääreni täitmiseni olin lasknud käest võimaluse tagasi saada 2149.80 euro ulatuses garanteeritud maksuraha. Ja nii saigi maksurahast korralik summa kooliraha. Ja ometi pole mul mujale vaadata kui iseenda otsa, sest tuleviku heaolu on absoluutselt mu enda kätes. Võiksin ju halada, et miks keegi mulle varem sellest ei rääkinud. No sellepärast ma siin seda sulle kirjutangi, et sul oleks võimalus varem sellest lugeda.

Jah, III sambasse kogumine ilmselt ei too 50. eluaastaks finantsvabadust, küll aga ei tasu selle saavutamist alahinnata 65-aastaselt - elada sealt edasi järgmised ~20 aastat suuremate rahamuredeta on samuti suur saavutus.

Tänapäeva 50+ aasta vanune inimene on vitaalne ühiskonna liige, kelle teekond jätkub veel tõenäoliselt paarkümmend aastat. Brad Pitt saab tänavu 18. detsembril 60-aastaseks, guugelda ta pilti või vaata temast mõnda hiljutist videot. Või vaatame meie oma kohalikku Tõnu Pekki, kes sõpradega oma 50. sünnipäeva mõnesaja kilomeetrise rattasõiduga tähistas. Või 79-aastast Reet Linnat, keda alles läinud pühapäeval televisioonis reipalt saadet juhtimas nägin. Hell, alles hiljuti rääkisin ma oma 90-aastase vanaemaga võlakirjadest. Meil on paras aeg minetada ajju talletunud pilt “tavalisest” pensionärist ja loota, et me ruttu ära sureme.

Loodan, et minu kogemuslugu aitab paremini mõista, miks kõik rahatargad essana tähelepanu III samba täis panemisele suunavad.

Aitäh, et lugesid!

Riin

---

Lahtiütleja ja õigused

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.