Kuidas kaitsta oma portfelli ja varasid segastel aegadel?

Viimasel ajal on arutatud nii avalikult kui ka mentorkohtumistel uuritud selle kohta, mis juhtub meie portfelli ja varadega kriisiolukorras ning kuidas selleks valmistuda. Selliste küsimuste aktuaalsuse peamiseks põhjuseks on Venemaa agressioon Ukrainas ning sellega kaasnev geopoliitiline ebakindlus Ida-Euroopas.

Ei mina ega ka teised Off The Record Jutud kanali autorid ei ole välispoliitika ega sõjanduse eksperdid ning samuti ei soovi me paanikat juurde tekitada, seega ei ole see artikkel mõeldud sõjalise ohu hindamiseks.

Pigem proovime artiklis vaadata laiemat pilti, käsitledes varade säilitamisega seotud muresid, asukohast tulenevaid riske ning võimalusi nende riskide maandamiseks. On teada, et suurim ärevust ja hirmu tekitav tegur on sageli teadmatus. Loodetavasti aitab see postitus suurendada teadlikkust nende teemade osas.

Artiklis keskendume peamiselt kahele kõige enam küsimusi tekitanud teemale: 1) maakleri ja panga riski hindamine ning 2) praktiliste sammude tutvustamine, mida saab juba täna teha, et tagada piisav meelerahu kriisiolukordades.

---

Maakleri / panga risk

Lisaks päevakajalistele geopoliitilistele riskidele on investeerimisteenuseid pakkuvad asutused avatud ka teistele ohtudele, millele sageli ei mõelda. Seetõttu on mõistlik investeerimisteenuse või panga valikul vaadata pisut laiemat pilti.

Ilmselt oleme kuulnud või lugenud erinevaid lugusid krüptoplatvormidest, kus investorid on kaotanud osa või kogu oma vara. Põhjused võivad olla erinevad - alates häkkimisjuhtumitest ja tarkvara vigadest kuni pettusteni välja. Õnneks on traditsioonilises finantsmaailmas nõuded ja regulatsioonid märksa rangemad ning selliste juhtumite tõenäosus väga väike.

Selleks, et hetke olukorda paremini mõista, küsisime erinevatelt Eestis tegutsevatelt finantsteenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt, kuidas nad on ennast erinevate riskide vastu kaitstud. Vastused saime ettevõtetelt nagu LHV, Lightyear ja Grünfin. Kahjuks ei vastanud SEB meie päringule.

Andmete turvalisus

Andmete turvalisuse küsimus on äärmiselt oluline, olenemata sellest, millise kriisiga on tegemist - olgu selleks siis inimlik viga, pahatahtlik töötaja, häkkerite rünnak või isegi sõjaolukord. Kriitiline on tagada, et juhul kui andmed kaovad või neid muudetakse, oleks võimalik taastada esialgne olukord ja vältida andmekadusid.

Kõik meie poolt küsitletud ettevõtted kinnitasid ühest suust, et kuna nad pakuvad finantsteenuseid, on neil rakendatud erinevaid nõudeid, mis reguleerivad ka andmete säilimist ja turvalisust. Järgnevalt on toodud Grünfini vastus, mis illustreerib väga hästi ka teiste ettevõtete vastuseid.

Grünfin: “Meie kui litsentseeritud finantsasutuse infoturbele kohalduvad kõrgendatud nõuded nii meie klientide kui ka järelevalveorganite poolt. Meie kohustusi andmekaitse ja nende säilitamise osas sätestavad nii meie tegevuslitsents kui andmekaitse-eeskirjad, ning meie tegevus on mõlema osas auditeeritud. Dubleerime ja varundame andmeid rohkem kui ühes kohas järjepidevalt. Meie teenuse katkematuks osutamiseks vajalikud andmed ja tarkvara on majutatud pilveteenustes väljaspool Eestit. Eestiga seotud mistahes geograafiline risk ei avalda meie teenusega seotud andmete säilimisele mingit mõju.”

Mõistetavatel põhjustel ei ole finantsasutustel võimalik avaldada kõiki üksikasju, kuid vastustest võis välja lugeda, et andmeid hoitakse mitmes erinevas geograafilises asukohas, regulaarselt tehakse varukoopiaid nii andmetest kui ka süsteemidest ning läbi mängitakse erinevaid stsenaariume. Lisaks sellele on lahendusi järjepidevalt auditeeritud.

Tegevuse jätkamine väljaspool Eestit

Üks küsimus, mille me ettevõtetele esitasime, puudutas võimalust jätkata tegevust ka väljaspool Eestit. Kõik ettevõtted vastasid, et see on võimalik. Täpsemate stsenaariumide ja sammude ette prognoosimine on muidugi keeruline. Järgnevalt on toodud saadud vastused küsimusele:

Lightyear: “Absoluutselt! Lisaks kliendi varade hoidmisele Euroopas ja Ameerikas ei ole Lightyearil oma äritegevuse ülalhoidmiseks otseselt tarvis just Eestis omada füüsilist kontorit. Meie andmebaasid ja süsteemid on pilvepõhised, töötajad saavad edasi opereerida olenemata asukohast ning lisaks asub osa meie tiimist ka Suurbritannias. See tähendab, et platvorm saab turvaliselt toimida edasi ka Eestist väljaspool.”

LHV: “Kuivõrd meie teenusepakkumine on suures osas täiesti digitaalne, siis on meil üsna palju valikuvõimalusi, kuidas sõltumata füüsilisest asukohast klientide teenindamist jätkata. Oleme erinevateks olukordadeks valmistunud, kuid ei saa plaane avalikustada. Keeruline on laiaulatuslikke kriise täpselt ette kujutada. Kui spekuleerida, siis võib arvata, et näiteks sõja korral mõtleksid nii ECB*, SRB** kui ka Eesti riik välja erinevaid meetmeid”

Grünfin: “Jah, ilma probleemideta.”

*The European Central Bank ehk Euroopa Keskpank
**Single Resolution Board ehk Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Mis juhtub investeeringutega, kui finantsettevõte lõpetab tegevuse?

Kõik finantsasutused on kohustatud hoidma oma vara ja klientide vara eraldi, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et ettevõtte pankroti või vabatahtliku likvideerimise korral meie investeeringud mingil moel kaoksid.

LHV ja Lightyear kinnitasid, et kui ettevõte peaks tegevuse lõpetama, siis tõenäoliselt antakse klientidele võimalus oma varad üle kanda mõnele teisele teenusepakkujale. Tegelikult on see võimalus juba täna saadaval mitmete maaklerite puhul, võimaldades investeeringuid ühest kohast teise üle viia ilma, et need vahepeal maha müüa ja uues kohas tagasi osta tuleks.

LHV: ”Pankade tegevus võib lõppeda nii vabatahtliku lõpetamisotsuse, pankrotimenetluse kui ka kriisilahenduse protsessi kaudu. Klientidele kuuluvaid väärtpabereid hoitakse alati panga enda varast eraldi ning olenemata tegevuse lõpetamise protsessist väärtpaberite säilimisele ohtu ei ole.

Väärtpaberite ülekandmiseks klientidele on erinevaid võimalusi, sh nende edasiandmine teisele teenusepakkujale. Millist lahendust kasutatakse, otsustatakse juba vastavas likvideerimisprotsessis ja kindlasti klientide huvide kaitsest lähtuvalt. Näiteks saab tuua Versobanki likvideerimise, kui klientide varad kanti neile teistesse pankadesse edasi.”

Lightyear: “Pankrotimenetluses, kui Lightyear on tegevuse lõpetanud, hoitakse kliendi raha ning investeeringuid meie partnerpankade või -maaklerite juures nii kaua, kuni asutakse klientidele nende varasid tagastama. Seda protsessi juhib pankrotihaldur. Raha, mis on meie partnerpankade juures, on võimalik hõlpsasti üle kanda kliendile sobivale teenusepakkujale. Investeeringute pool on veidi keerukam, kuna ülekannet vastuvõttev teenusepakkuja peab toetama ülekantavaid väärtpabereid ning võimaldama konkreetsete varade hoiustamist (suurematel pankadel ja investeerimisühingutel tavaliselt on vastav võrgustik, mis seda võimaldab olemas). Kui seda võimalust ei ole, on kliendil alati võimalik oma investeeringud maha müüa.”

Grünfin: “Juhul, kui Grünfin peaks tegevuse lõpetama, siis selleks puhuks on meil sisemised protsessid paigas ning allume ka sellise menetluse kestel Finantsinspektsiooni järelevalvele. Tegevuse lõpetamise protsessi kõige olulisem osa on klientide varade tagastamine, mis tähendab vastavate rahaliste väljamaksete tegemine klientidele. Kuivõrd varad on likviidsed ja börsil kaubeldavad, siis saaks see toimuda päevade jooksul. Varade turvalisuse mõttes on meie protsess sarnane pankade investeerimistoodete pakkumise turvalisusele.”

Lisaks tasub teada, et meie investeeringud on tagatud Eesti Riikliku Tagastisfondi investorikaitsega kuni 20 000 EUR ulatuses (iga ettevõtte kohta). See kaitseb selle vastu, kui klientide ja ettevõtte vara peaks kuidagi siiski segunema, või kaduma pahatahtliku käitumise või mõne turvaprobleemi tõttu. Selliste riskide realiseerumine on muidugi äärmiselt vähetõenäoline tänu erinevatele rangetele nõuetele.

Kokkuvõte

Kui hoiad oma raha ja varasid finantsettevõttes, mis on reguleeritud erinevate kodumaiste või Euroopa regulatsioonide poolt ning allutatud põhjalikule järelevalvele, pole põhjust ülemäära muretseda. Enamus võimalikke riske on tänu kehtestatud reeglitele maandatud ja hoolikalt auditeeritud ja läbi mängitud.

Olulisem on keskenduda piisava likviidsuse säilitamisele ja planeerimisele. See aitab paremini üle elada perioodi, kui uue olukorraga kohanetakse või probleemi lahendatakse. Neid teemasid käsitleme järgmistes peatükkides. Heaks näiteks on Ukraina. Olgugi, et osa riigist on okupeeritud, jätkab ühiskond ning teenused toimimist.

---

Praktilised tegevused

Järgnevalt vaatame mõnda praktilist tegevust, mida juba täna teha saab, et võimaliku kriisi korral oleksid osa riske maandatud. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik, aga annab parema ettekujutuse mille peale võiks mõelda.

Välismaise pangakonto avamine

Olenevalt meis tabada võivast kriisist, võidakse näiteks sularaha väljamakseid või ülekandeid nii riigi siseselt kui väliselt piirata, et tagada pankadele likviidsust. Teatud olukordades ei pruugi see olla seoses süsteemide häiretega üldse võimalik.

Seega on mõistlik omada lisaks kodupangale mõnda pangakontot välise teenusepakkuja juures. Näiteks sobib selleks väga hästi Wise, Revolut või mõni teine sarnane makseteenuse pakkuja. Konto saab avada nii era- kui ka juriidilise isikuna. Kriisiolukorras võib konto avamine olla juba oluliselt keerulisem ja füüsilise pangakaardi saamine veelgi raskem.

Kui konto on juba avatud, tasub teha veel üks oluline samm, mida paljud tihti kahe silma vahele jätavad – nimelt oleks kasulik uue konto kaudu teha raha ülekanne oma kontole finantsasutuses. Tihti (mitte küll alati) on see vajalik oma konto valideerimiseks, et teenusepakkuja juurest saaks tulevikus raha sellele kontole kanda.

Meelerahufond

Meelerahufondi mõistega on ilmselt kõik juba kursis. Kui veel ei ole, siis siin on kiire meeldetuletus:

Meelerahufond on rahatagavara ootamatute sündmuste jaoks, mida on raske ette ennustada. Üldjuhul võiks summa olla vähemalt paari kuu kulutuste suurune. Raha peaks olema kergesti kättesaadav - näiteks sularahas, pangakontol, hoiusel.

Paha ei teeks, kui osa sellest meelerahufondist hoida välisel pangakontol. Kriisiolukorras võib ülekannete tegemine olla raskendatud ja seega on mõistlik sellega tegeleda praegu. Tõenäoliselt pole mõtet seal hoida kogu meelerahufondi, vaid näiteks mõne nädala kulude jagu.

Täna maksab näiteks Wise kontol seisva raha eest päris head intressi, seega teenib see raha samal ajal ka vähemalt mingisugust intressitulu, mitte ei seisa niisama.

Kindlasti võiks mingit osa meelerahufondist hoida ka sularaha kujul, sest näiteks elektrikatkestuse või mõne muu sideteenuseid häiriva probleemi korral ei pruugi olla võimalik raha pangaautomaadist kätte saada või ülekandeid teha.

Investeerimisstrateegia ülevaatus

Järgmine samm, mida juba praegu teha saab, on vaadata üle oma investeerimise strateegia just geograafilise hajutatuse seisukohalt. Kui sul on kõik investeeringud seotud ühe konkreetse piirkonnaga ning kui seal peaks juhtuma looduskatastroof, realiseeruma poliitiline risk või näiteks tekkima relvakonflikt või oht, siis tõenäoliselt kannatavad ka selle piirkonnaga seotud investeeringud.

Seepärast tasubki võtta oma investeeringute nimekiri ette ja märkida iga investeeringu juurde, milliste regioonidega see on seotud. Nii on võimalik välja arvutada, mitu protsenti sinu portfellist mõne piirkonnaga seotud on. Kui see number ei lase sul öösel rahulikult magada, siis võiks võtta plaani kas osade investeeringute ümberliigutamine või lihtsalt uute investeeringute tegemise teistesse piirkondadesse.

Tegin harjutuse oma portfelli põhjal läbi. Panin iga investeeringu taha ühe või mitu regiooni, millega see investeering seotud on ja tulemus on umbes selline.

Minu hinnangul võiks minimaalne plaan olla selline, et kui näiteks kõige suurema osakaaluga piirkonna investeeringud peaksid kukkuma nulli, siis jääb muudesse investeeringutesse piisavalt raha, et nende realiseerimise korral saaksid paar aastat enam-vähem rahulikult hakkama. 

Kõige lihtsam ja passiivsem viis hajutamiseks on muidugi investeerida laiapõhjalistesse indeksfondidesse, mis oma olemuselt on juba hajutatud erinevate piirkondade vahel ning on üldjuhul üsna likviidsed.

Siinkohal on muidugi mõistlik teadvustada endale fakti, et kui sinu kõik investeeringud on teises ja kolmandas sambas, siis kriisiolukorras nende peale lootma jääda pigem ei tasu. Selle kohta tasub lugeda seda Äripäeva artiklit, aga lühikokkuvõte on see, et kriisi korral ei pruugi olla võimalik neid investeeringuid realiseerida.

Plaani koostamine

Viimane tegevus mida soovitada, et kriisiärevusega toime tulla, on koostada isiklik- ja pere kriisiplaan. Mõelda läbi, mida erinevate olukordade puhul peaks tegema ning kas nende tegevuste jaoks saab juba praegu midagi ette valmistada. Näiteks kas on olemas piisavalt raha või likviidseid investeeringuid, mida vajadusel saab realiseerida.

Samuti on mõistlik läbi mõelda, kuhu minna, kui kriisiolukorras pead sina ise või sinu pereliikmed kodust lahkuma. Tasub läbi mõelda erinevad variandid, näiteks kui on vaja ümber asuda riigi piires või hoopis reisida väljaspoole riigipiire.

Samuti võiks olemas olla toidu- ja ravimivarud, kütus jne. Sellest siin artiklis täpsemalt kirjutama ei hakka, kuna läheb juba esialgset teemast pisut kaugele. Keda see teema täpsemalt huvitab, saab ise lugeda rohkem järgnevatelt veebilehtedelt: https://kriis.ee/ ja https://www.olevalmis.ee/.

Kokkuvõte

Nii nagu klassikud on öelnud: “Turgusid liigutavad peamiselt kaks emotsiooni - ahnus ja hirm”. Hirmu tekitab peamiselt teadmatus. Teadmatuse vastu aitab kõige paremini riskide teadvustamine ja nendest aru saamine, riskide maandamine ning plaani koostamine.

Selles artiklis arutasime, kas ja kuidas on vaja oma portfelli kaitsta erinevate kriisiolukordade vastu. Lühidalt kokku võttes on märksõnadeks ikkagi klassikalised “hajutamine” ja "planeerimine”.

Loodan, et see artikkel vähendab teadmatust ning peale soovitatud tegevuste tegemist või nende peale mõtlemist aitab teha paremaid otsuseid.

---

Kui sul tekkis artiklit lugedes mõni küsimus, idee või ettepanek, mida tahaksid ka teistega jagada, siis kirjuta sellest kindlasti kommentaarides või Off The Record Jutud Discordi serveris.

Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.