Liisi (ja Mihkli) teekond ligi 600 000 eurose investeerimisportfellini
Raha on kõigest üks vahend eesmärkide saavutamiseks
Mul on tänaseni meeles, kuidas LHV kontorisse sisse astudes ja väärtpaberikontot avada soovides mind äärmiselt kahtlustavalt vaadati ning kergelt muiates investeerimisvalmidust tõendav küsimustik nina ette pandi. 20-aastane (ja olgem ausad, ma olen terve elu välja näinud noorem kui passis kirjas) ja naisterahvas hakkab nüüd iseseisvalt investeerima või? Aasta oli 2010 ja rahatarkuse sõna polnud veel ilmavalgust näinudki. Investeerimine oli lipsuga ekraanide ees elavate meeste pärusmaa.
Süsteemitu algus
Alustame algusest. Keskkooli lõpus, kui olin värskelt 18 saanud, lohistas ema mind lõpueksamiteks valmistumise perioodil pangakontorisse ning selgitas hoo pealt, et on mulle raha kogunud ning me läheme ja paneme selle nüüd minunimelisele kontole. Eks ka tema kartis, et lõpupidude periood on liiga lähedal, niisiis loeti mulle sõnad peale, et seda raha tohib kasutada vaid kindlaks otstarbeks: kodu ostmiseks, välismaal õppimiseks või silmaoperatsiooniks. Tähtajaliste hoiuste intressid ulatusid toona 6%-ni ja nii jäi see umbes 3000-3500 eurot väärt seemnekapital sinna turvaliselt kasvama aastateks, kuni sellest sai 21-aastase Liisi esimese kahetoalise korteri sissemaksuraha.
Esimene aktsiaostumõte pandi mulle pähe TalTech majandusteaduskonnas, kus avaliku sektori majanduse bakatudengitele kodutöödeks aina eri ettevõtete analüüse jäeti. Kui esiti mul investeerimiseks raha ei olnud, siis 2010. aasta oli pöördeline ka karjääri mõttes: ligi 2 kuud olin praktikal aga õige pea juba päriselt tööl Eesti Panga statistikaosakonnas. Mäletan, kuidas palgasoovi küsimus töövestluse viimases voorus tuli mulle täieliku üllatusena ning minu pakutud 5000 krooni peale pööritati veidi silmi ja selgitati, et nad mulle nii vähe maksta ei saa.
Regulaarne sissetulek oli minu jaoks vägagi heidutav: ma tõega kartsin, et juurutan sisse valed harjumused, millest hiljem oleks keeruline vabaneda. See aga ei tähendanud, et ma oleksin maksimaalselt raha ära investeerinud. Minu aktsiaostud-müügid olid pigem väga juhuslikud, ning kui Balti aktsiate puhul jälgisin hoolikalt tehingutasusid, siis Apple aktsiad soetasin LHV kaudu väärtpaberikontole nii, et silm ei pilkunud ka 30 eurose ostutasu või 2,40 eur/kuu hooldustasude ees. Ostu kihutas tagant soov osa saada i-ga algavate toodete edust, kuigi ma ise nende fänn kunagi olnud ei ole.
Finantsvabaduse idee
Esimesed aastad investeerisin peamiselt seetõttu, et asi mind huvitas, aga selget sihti ja süsteemi mul paigas polnud. 2014. aasta algul, kui kohtasin oma tänast abikaasat, sain aga õhinal tallegi seletada, kuidas mul on portfellis Balti aktsiad (Tallinna Vesi, tänane Telia Lietuva, Tallinna Kaubamaja), Eesti Pangast saadud kodulaenuga soetatud Mustamäe 2-toaline korter ja takkapihta olen veel piiiisikese jupi Apple omanik. Kui päris ausalt tunnistada, siis mind tõukas tagant võimalus teistelegi rääkida peatselt saabuvatest dividendidest või kurta mõnda üürnikega seotud muret, aga kellegi teise pärast midagi tegemine kaotab oma võlu päris kiiresti.
Märtsikuus, kui juba kokku kolima hakkasime, sai minu värske elukaaslane Mihkel Jaak Roosaare vennalt Märdilt kingituseks “Rikkaks saamise õpiku”. Esmakordselt hakkas ühiselt idanema mõte, et ka meie ei pea aastas vaid ühe kuu jagu puhkust saama, vaid investeerimisportfell võiks tulevikus ju kõik kulud ise ära katta. See viis süsteemide loomiseni ja kohati ka sentide poolitamiseni, et saaks võimalikult suure osa sissetulekutest ära investeerida. Päris ruttu saime aru, et koos jõuame sihtideni kiiremini ning panime ühte kappi nii leivad kui portfellid: abiellusime augustis 2014. aastal ja sellest peale on meil kõik ühine olnud. Seetõttu käibki jutt meie portfellist ja meie teekonnast.
Üks esimese samme oli piinliku täpsusega kulude-tulude jälgimine (ma olen omal ajal ka toidukulusid piima- ja lihatoodeteks grupeerinud aru saamaks, kus veel võimalikke kokkuhoiukohti tekitada), mis andis arusaama, palju me igakuiselt investeerida suudaksime. Regulaarsed arutelud kõikvõimalikke investeerimisideede üle ning portfelli pidev ülevaatamine viisid isegi liigse rapsimiseni. Ja et ideid ikka oleks, siis lugesime mõlemad ohtralt temaatilist kirjandust, pitchdecke, ja üritasime ka mitteinvesteerivatelt sõpradelt järgmisi raketisoovitusi välja meelitada.
Minimalistlik eluviis
Jõudsime süstemaatilise investeerimiseni vahetult enne seda kui sündis meie esimene laps. Elukorralduse muutus oli väga suur ning arvestasime ka sellega, et mingid perioodid teenib sissetulekut vaid üks meist. Kaks esimest last sündisid kaheaastase vahega ning kui mina lõpuks tööle tagasi jõudsin, siis kannatas meie finantsiline seis välja ka selle, et töötasin poole kohaga õpetajana: töötasu, mis pangakontole laekus, oli 482 eurot.
Tagantjärele oleme välja arvutanud, et oleme mõlemad üksjagu pause teinud ennekõike just laste kasvamise huvides ning seetõttu on keskmine palk inimese kohta perioodil 2014-2020 olnud 1400 eurot. Meie kasuks mängis aga see, et mõtleme alati mitu sammu ette ning väärtustame kestlikkust ja minimalismi. Kui algul tundus loogiline raha kokkuhoiu eesmärgil vähe kraami osta, siis hiljem on minimalism tõestanud end ennekõike parema ajakasutuse vaatest. Ning ei, me pole kunagi tundnud, et end millestki ilma jätame, vastupidi!
Nagu graafikult näha, hakkasime oma töö tulemeid nägema alles aastaid peale alustamist. Sinine joon näitab meie enda sisse pandud raha: alates 2021. aastast pole see joon ülespoole liikunud ning on jäänud pidama 150 000 euro juures. Oranž joon peegeldab seda, kui palju portfell ise on kasvanud. Portfelli netoväärtusele, viitab hall joon: hoolimata sellest, et viimastel aastatel oleme pigem portfellist raha välja võtnud, on see siiski väikest kasvu jätkanud. Hetkel aktiivseid sissetulekuid väga palju polegi ning see on teadlik valik.
Tänane portfell
Tänaseks on meie portfelli netoväärtus ligi 600 000 eurot, ning allpool olevalt jooniselt on näha, mida see endas sisaldab. Kinnisvara osakaal on üle poole portfellist seetõttu, et 2024. aasta kevadel tegime teoks pikaajalise unistuse ning ostsime Pärnu kesklinna maja, kus esimene korrus on meile koduks ning teisel ja kolmandal korrusel asuvad 3 korterit toodavad igakuist üüritulu. Jah, lugesid õigesti - oleme oma kodu arvestanud portfelli osaks! Kuid see tõepoolest toodab meile ka regulaarset rahavoogu. Lisaks kirjeldatud majale kuuluvad meile veel 3 korterit Pärnus (üks müügis, teised kaks pikaajalisel üüril).
Suurimad hüpped meie portfellis on tulnud just kinnisvaratehingutest: ühelt poolt oleme saanud pihta korralikule kinnisvaraturu kasvule, aga teisalt otsinud alati piisava potentsiaaliga objekte. Üks edulugusid oli näiteks 2018. aastal Pärnusse krundi ostmine, millel oli ligipääs kahelt tänavalt. Maakleri vihje peale poolitasime selle ja müüsime pool krunti ära kõrgema hinnaga kui kogu krundi eest ise välja käisime. Veel üks täppipanek oli enne pensionirahade vabanemist, kui küsitlused näitasid, et umbkaudu ühe kvartali jagu kinnisvaratehingute väärtuses raha tuleb sektorisse juurde. Ostsime ca aasta enne rahade väljamaksmist 2 korterit Pärnusse: ühe ostsime 48 000 euroga ja müüsime vähem kui kahe aasta pärast 73 000 euroga, vahepeal teenisime ka üüritulu, teine korter on siiani veel käes.
Startup sektori suur osakaal - isegi natuke liiga suur osakaal - tuleneb nii 2019. aastal alguse saanud buumist, kuid seal on ka ettevõtteid, millesse panustame rohkema kui vaid rahaga. Kõige ägedam on olnud investeering Alpa Kids nimelisse hariduslikku tehnoloogiaäppi: koos teiste investoritega oleme kaasa mõelnud, kuidas kasvu kiirendada, kellel milliseid kontakte on selleks jagada ning Mihkel aitab kaasa ka nende finantside korrashoiule. Kokku on meie portfellis 14 startup ettevõtet, sh tuntumatest näiteks Salv ja Cashy, Funderbeam platvormil Silen ja ÖÖD.
Üks tore õppetund varasemast oli Taani “kolejuurikate” üllatuspakkidesse kokkupanija EatGRIM: ma olin sellesse ideesse nii armunud, et eitasin ikka pikalt üles kerkinud ohtusid. Õnneks Mihkel oli pisut kainem ning võttis osa sissepaigutatud rahast välja enne, kui nad pankroti välja kuulutasid. Igal juhul oli see meie esimene põhjaläinud startup ning hea üllatusena saime aru, et emotsionaalselt oli raha kaotus täiesti okei.
Indeksinvesteeringud on vaid pensionisambad (mõlemal nii II kui III sammas) ning näpuotsaga S&P500 Climate Net Zero ETF, aktsiaid omame nii Balti börsilt (LHV, Textmagic) kui mujalt (Microsoft, Wise, Alphabet), lisaks Inbank 12% võlakiri. Väikevarana läheb arvesse sõiduauto Ford S-Max Vignale ning seda oleme portfellis kajastanud seetõttu, et üksvahe mängisime kõvasti mõttega, et suudaksime ka ilma autota hakkama saada - keeruline oleks hiljem aru saada, kust ca 20 000 eurot lambist juurde tekkis ja nii on see portfelli jäänud. Kui kinnisvaraga seotud võimendus ka sisse arvestada, siis portfelli väärtus jääb napilt miljonile alla: 989 522 eurot.
Meie teekonnast rääkisin 2024. aasta InvesteerimisFestivali Eduloolaval, salvestust saab järgi vaadata/kuulata siin!
Edutegurid:
Alla oma võimete elamine, kohe algusest peale - niipea kui tekkisid regulaarsed sissetulekud, läks osa rahast alati kõrvale. Halbu kulutamisharjumusi on palju valusam muutma hakata! Minimalistlik eluviis on meie DNA osa ka täna.
Suurima edasimineku tõi süsteemi loomine: järjepidev tulude-kulude jälgimine, mingil perioodil ka maksimaalselt raha portfelli suunamine, igakuine regulaarne investeerimisotsuste tegemine
Koos tegemine: ühine siht liitis meid paarina, aga panustas tugevalt ka portfellikasvu: ma ei suuda kokku lugeda tunde, kui palju oleme omavahel investeerimisest rääkinud.
Kannatlikkus: läks aastaid, enne kui üldse mingeid vilju nägema hakkasime.
Saab ka pere ja laste kõrvalt: me oleme elavaks tõendiks, et portfelli ehitada ja samal ajal saada 3 lapse vanemateks on täiesti reaalne. Meie sissetulekud ei ole kunagi olnud kosmilised - vastupidi, päris palju oleme teinud tööpause või töötanud osakoormustega, et aega piisavalt perele jääks.
Kokkuvõtteks
Meie hetkel 4a, 8a ja 10a põngerjad nõuavad üksjagu tegelemist, remondime veel oma kodu ning Liisi tegeleb vabatahtlikkuse alusel rahatarkuse edendamise projektidega nagu MTÜ Rahatark Tööandja ning Pärnumaa Rahatarkuseklubi. Aegajalt teeb ta ettevõtetele koolitusi ning suvel 2025 hakkab välja töötama rahatarkusekursust Audentese e-gümnaasiumile. Mihkel ühendab endas äri-, andme- ja finantsanalüütiku kompetentsid ning hetkel aitab kaasa Alpa Kids arengule, aga rohkem võib teda näha ehituspoes kui arvuti taga.
Meie jaoks on tänane portfell piisav ning katab kenasti meie elamiskulud. On päris suur erinevus kas tegeleda lihtsalt portfelli kasvatamisega tuleviku tarbeks, või on vaja sealt ka vahendeid elamiskulude katteks: hetkel regulaarselt raha portfelli juurde ei pane. Ennetades küsimust: miljon pole kunagi olnud meie eesmärk, vaid laste ja üksteise jaoks olemas olemine, aktiivne liikumine ja ise oma aja üle otsustamine on need väärtused, mida algusest peale taga ajasime.
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.