Lugu sellest, kuidas üks pank võib paari päevaga pankroti minna

Mis juhtus SVB pangaga? Miks madalama kupongiga võlakirjade väärtused langevad, kui intressimäärad tõusevad? Mis asi on pangajooks? Proovime nendele küsimustele vastata läbi ühe väljamõeldud loo. See lugu on lihtsustatud ja värvikalt kirjutatud ümberjutustus sellest, mis SVB pangaga enam-vähem võis juhtuda. Loodetavasti on sellest abi, et olukorda paremini mõista.

Raha paneb rattad käima

On aasta 2019 ja selle loo peategelasel Madisel (nimi muudetud, toimetusele teada – toim) tuleb geniaalne idee asutada oma pank. Uus pank ei saa olema järjekordne tavaline “igav” pank, kes hakkab teenindama igasugu kliente. Eelkõige on oodatud kontot avama startup ja krüptoga tegelevad ettevõtted. Põhjus on lihtne, sellel sektoril läheb jube hästi ja nii ei pea paljude väikeste klientide ja summadega jagelema. Panga nimeks saab Unicorn Pank AS.

Järgnevad aastad mööduvad justkui unenäos. Iga päev avab mõni uus startup ettevõte endale konto ja miljonid voolavad panka. Investorid on avastanud uue kullasoone - alustavad ettevõtted - mille väärtused lähevad ainult üles. Startupid ei oska kogu selle rahaga esimese hooga suurt midagi peale hakata ja kannavad selle enda Unicorn Panga kontole.

Ahnus ajab upakile

Madis ainult vaatab, kuidas klientide raha hulk pidevalt kasvab ja kasvab ning tal tekib mõte, et peaks selle rahaga midagi tegema, et endale ka vorsti saia peale saaks osta. Panganduse nõuded näevad ette, et klientide raha ei tohi ülemäära riskantsetesse varadesse investeerida ning need investeeringud peavad olema piisavalt likviidsed. Seda selle jaoks, kuna kliendid ju võivad raha igal hetkel pangast välja võtta. Madis ei viitsi kinnisvaralaenude, liisingute ja muude finantstoodetega tegelda, ka Unicorn Panga kliendid ei vaja neid.

Lauale jäävad riigivõlakirjad ja hüpoteegiga tagatud väärtpaberid. Kuna keskpanga intressimäärad on ajalooliselt madalad, siis ühe aastaste võlakirjade kupongimäärad on nii kehvad, et Madis neisse investeerida ei taha. Ta tahab osta 10 aastaseid võlakirju, kuna need maksavad sel hetkel 3 korda suuremat intressi. Madis ei usu, et intressimäärad eriti tõuseks ning veel vähem kardab ta seda, et idusektoril võiks minna kehvasti ja rahavoog panka peaks lõppema.

Paari aasta pärast aga juhtub midagi, millega Madis pole arvestanud. Riik hakkab intressimäärasid tõstma. Selle tulemusena hakkavad panga bilansis olevate 10 aastaste võlakirjade turuhind langema. Ka idusektor pole enam seksikas ning investorid neid naljalt enam rahaga üle ei külva. Panga klientide igapäevane elu on muutunud süngemaks. Nad hakkavad oma kontodel olevat raha välja võtma, sest vaja on ju töötajatele palka maksta - kasumlikkus, mis see veel tähendab?

Miks võlakirjade turuhind langeb kui intressimäär tõuseb?

Olukord 1: Investor ostab võlakirja 1000 euro eest, tähtajaga 10 aastat ja kupongimääraga 1%. Nimiväärtus on 1000 eurot. Investor saab iga-aastaseid intressimakseid 10 eurot. 10 aasta pärast saab investor oma 1000 euro suuruse põhiosa tagasi. Vahepeal on ta teeninud 100 eurot intressi.

Olukord 2: Samal ajal intressimäärad tõusevad ja investor ostab 10-aastase võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, mille kupongimäär on 5%. Investor saab iga-aastaseid intressimakseid 50 eurot. 10 aasta pärast saab investor oma 1000 euro suuruse põhiosa tagasi. Vahepeal on ta teeninud 500 eurot intressi.

Seega muutub esimene võlakiri vähem väärtuslikuks, kuna see toodab vähem tulu. Selleks, et keegi seda võlakirja oleks nõus ära ostma, peab selle turuväärtus langema. Kui investor soovib müüa esimest võlakirja enne 10-aastase tähtaja lõppu, peaks ta selle tõenäoliselt müüma vähem kui 1000 euro eest.

Oletame, et kui esimene investor soovib oma võlakirja maha müüa ja tema võlakirja aegumise tähtajani on veel 5 aastat, peaks ta võlakirja müüma umbes 820€ eest, selleks et võlakirja ostja YTM (Yield to maturity, võlakirja kogutootlus) oleks 5%.

Kui esimene investor ei peaks oma võlakirju maha müüma ja hoiaks neid nende aegumiseni, ei peaks ta kahjumit realiseerima.

Mängi numbritega - YTM kalkulaator.

Alguses pole midagi hullu. Unicorn Pangal on pisut likviidseid varasid (raha, üleöödeposiidid keskpangas) ja selle arvelt saab klientide nõudeid täita küll. Aga mida aeg edasi läheb, seda rohkem hakkab raha pangast välja voolama ning Madisel ei jää midagi muud üle, kui peab hakkama müüma neid 10 aastaseid võlakirju suure allahindlusega ehk realiseerima kahjumit. Kui Madis oleks saanud oodata kuni võlakirjad aeguvad, poleks midagi hullu lahti, aga kuna kohustused klientide ees on vaja täita, siis ei jää midagi muud üle.

Hirmul on suured silmad

Kõlakad sellest, et Madis on Unicorn Pangas pidanud kahjumit realiseerima hakkavad ringlema. Sellest kuuleb ka üks tuntud riskikapitali fondijuht Mart (toimetusele teada – toim). Mart on tark ja kogenud ning haistab probleeme. Ka kannab pangast paari klikiga enda raha välja ning saadab e-kirja fondi portfelliettevõtetele ja soovitab tungivalt neil sama teha. Mart nimelt teab, et kui Madis ei suuda klientide raha enam välja maksta, siis pangas on riigi poolt tagatud kõigest 100 000€ iga hoiustaja kohta, aga enamik ettevõtteid hoiavad seal miljoneid ehk pankroti korral riskivad oma rahast ilmajäämisega.

Paanika, mida Mart külvas, jõuab ka teiste Unicorn Panga klientideni ja nüüd kiirustavad juba kõik sealt oma raha välja kandma. Paraku ei suuda pank enam oma kohustusi täita ning peab tegema pankrotiavalduse ning paluma riiki appi seda suppi sööma.

Mis on pagajooks (allikas: Wikipedia)

Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varad pangast välja. Tavaliselt toimub pangajooks seetõttu, et kliendid kardavad panga maksejõuetuks muutumist. Pangajooksu tagajärjel võib raha väljaviimine pangast kiiresti süveneda ning pangajooks ise võib põhjustada panga maksejõuetuse (isetäituv ennustus).

Pangajooksu võib valla päästa mõni konkreetne sündmus, näiteks panga kehv majanduslik seis, mõne teise panga pankrotistumine, majanduskriisi ennustamine või ka alusetult tekkinud hirm.

Riik tulebki appi ning kinnitab, et kuigi seaduse järgi on tagatud ainult 100 000€ väärtuses hoiuseid per face, siis seekord on nad nõus tagama nõudeid 100% ulatuses. Nimelt ei taha riik idusektorit veel suurema surve alla panna ning kardab, et paanika võib kanduda edasi ning kogu finantssektori endaga vee alla tõmmata.

Võiks arvata, et meie peategelane Madis on kõigest sellest löödud. Oh ei, Madis nägi seda jama piisavalt ette ning suutis enne pauku oma osaluse Unicorn Pangas maha müüa ning optsioonid realiseerida. Hetkel on ta ühel soojal saarel ja joob kokteile. Huvitav, kas ta pääsebki puhtalt?

Kokkuvõte

Nagu alguses sai öeldud, siis tegu on välja mõeldud looga, aga midagi taolist juhtus ookeani taga ka. Minu hinnangul on peamised põhjused, miks SVB pank pankroti läks ja miks ei peaks täpselt sama stsenaariumit mujal nii palju kartma järgmised:

• Pank ei arvestanud intressimäära tõstmise riskiga

• Pank oli liigselt fokuseeritud ühele kliendigrupile / turusegmendile

• Riigi poolt tagamata deposiitide osakaal kõigist panga deposiitidest oli ~94%, mis ainult võimendas paanikat ja pangajooksu

  

  USA pankade näitel. Kui suur osa panga deposiitidest on tagamata.Allikas: https://www.axios.com/2023/03/15/silicon-valley-bank-outlier-uninsured-deposits

Annaksin Madisele paar soovitust ja võtaksin kogu selle loo kokku kolme sõnaga: hajuta, hajuta, hajuta või siis “Ära pane kõiki mune ühte korvi!”