Portfellihaldus: investeeringute jälgimine, analüüs ja juhtimine
Koos kogenud investorite kommentaartidega
Kuidas läheb minu investeeringutel
Mis on mu portfelli netoväärtus?
Mis on mu portfelli annualiseeritud tootlus?
Palju on eri varaklasside osakaalud?
Kas mu investeeringud teevad head tööd või mitte?
Kas ma teenin rohkem või vähem võrreldes sellega, kui hoiaksin raha indeksfondis?
Need ja paljud küsimused kerkivad esile üsna varsti peale investeerimisega alustamist. Kui portfellis on juba mitmeid erinevaid investeeringuid ning miks mitte ka varaklasse, siis läheb nende üle arve pidamine juba keerulisemaks. Et osata teadlikult vastata ülal olevate küsimustele, tulebki investorile appi portfellihaldus.
Mis on portfellihaldus?
Minu jaoks on korralik portfellihaldus viis, kuidas pidada arvet enda investeeringute üle. See on süstemaatiline lähenemine investeerimisele, kus portfelli juhitakse ja korraldatakse eesmärgiga saavutada kindlaksmääratud investeerimiseesmärgid, jälgides samal ajal riski ja mõõtes tootlust.
Ma usun sellesse, et kui oman ülevaadet enda investeeringutest, siis annab see mulle võimaluse oskuslikumalt oma finantse juhtida ning eelduslikult teenida ka kõrgemat tootlust. Kuivõrd väiksema portfelliga on mõttekam aega panustada pigem sissetulekute suurendamisele, siis suurema portfelliga võib omada märkimisväärset mõju ka tootluse suurendamine 1% võrra.
Kas portfellihaldus tõstab ka tegelikult tootlust?
Mitmed sõltumatud uurimistööd, sealhulgas Vanguard’i “Advisor’s Alpha” ja teiste rahvusvaheliste varahaldurite analüüsid, on näidanud, et struktureeritud portfellihaldus võib tuua investoritele märkimisväärset lisatootlust. Allolev tabel toob välja võtmetegurid, mis aitavad portfelli pikaajalist tootlust tõsta 1% kuni 4%+ aastas.
Regulaarne tulemuste ülevaatus (+0,5% kuni +1,5%)
Portfelli regulaarne (nt igakuine või kord kvartalis) ülevaatamine aitab tuvastada investeeringud, mis ei täida ootusi või mille riskiprofiil on muutunud. Nõrga tootlusega varade asemel saab kapitali suunata efektiivsematesse varadesse.
Rebalanseerimise distsipliin (+0,3% kuni +1,0%)
Portfelli tasakaalustamine tähendab varaklasside osakaalude taastamist algselt seatud proportsioonidesse. Kui näiteks aktsiad on tõusnud rohkem kui võlakirjad, võib aktsiate osakaal portfellis muutuda liiga suureks. Rebalansseerimine aitab portfellis hoida soovitud riskitaset.
Käitumuslike vigade vältimine (+1,0% kuni +3,0%)
Me kipume sageli tegema otsuseid emotsioonide ajel – näiteks paanika ajal müüma või kiirelt tõusvaid aktsiaid taga ajama. Need vead võivad vähendada tootlust märkimisväärselt. Käitumuslikku distsipliini aitab hoida selgelt sõnastatud investeerimisstrateegia, automaatsed ostukorraldused, portfelli liigse jälgimise vältimine ning investeerimisotsuste dokumenteerimine.
Paremad varaklasside jaotuse otsused (+0,5% kuni +2,0%)
Sobiv varaklasside jaotus mõjutab oluliselt pikaajalist tootlust ja riski. Läbimõeldud ja mitmekesistatud jaotus võib parandada tootlust ja vähendada volatiilsust. Jaotust saab paika seada vastavalt oma investeerimishorisondi, riskitaluvuse ja rahavoogude vajaduste põhjal. Oluline on hajutada nii varaklasside, piirkondade kui ka sektorite lõikes.
Kombineeritult võib kogukasuks kujuneda suurusjärgus 1% kuni 4%+ aastas tootluse paranemist. Ka ise olen suutnud nende punktide järgimisel kindlasti tootlust parandada. Julgen isegi arvata, et 10+ aastase tegutsemise peale olen suutnud vigade vältimise ja kvaliteetsete otsuste abil teenida kuni 100 000 eurot lisatootlust.
Andmed annavad võimaluse analüüsiks
Tõmban tihti paralleeli näiteks spordi või ettevõtlusega. Et saada paremaks, pean aru saama, kus ma täna olen. Selle najalt on juba lihtsam seada uusi motiveerivaid eesmärke ning edasi enda teekonda mõõta.
Soovides saada heaks maratonijooksjaks on oluline pidada arvet enda jooksutrennide üle – mõõta läbitud kilomeetreid, kiirust, tõusumeetreid ning pulssi. Need andmed annavad võimaluse analüüsiks ning selle najalt on võimalik koos treeneriga seada uued väljakutsuvad, ent saavutatavad eesmärgid.
Sarnaselt juhtides oma ettevõtet on oluline omada ülevaadet müüginumbrite, klientide arvu ja rahulolu kohta, kuid samuti ka kulude ja kohustuste üle. Need numbrid annavad võimaluse meeskonda ühtlustada, seada ühiseid eesmärke ning ettevõtet kasvatada.
Sama moodi olen ma alati mõelnud ka investeerimisportfellist. Hakkasin enda investeeringute üle arvet pidama päris esimesest tehingust peale. Kirjutasin üle investeeringute soetushinna, tehingu kuupäeva, aktsiate puhul koguse, laenude puhul perioodi, intressi- ja/või dividendimäärad ning lõpuks turuhinna. Nende numbrite najalt sain juba välja arvutada keskmise tootluse.
Hoides ajakohast ülevaadet kõikide investeeringute üle varaklasside lõikes, sain aimu, kui suur on mu portfell soetusmaksumus ning turuväärtus kokku. Samuti sain välja arvutada adekvaatse tootlusnumbri, mida saan võrrelda turu keskmise tootlusega.
Selline analüüs andis mulle hea baasi, mille abil seada investeerimisportfellile konkreetsed, ajalised, saavutatavad eesmärgid. Esimestel investeerimisaastatel oli see minu jaoks võtme tähtsusega, kuna see motiveeris igapäevaselt tegema paremaid finantsilisi otsuseid, mille tulemuseks oli suurem säästumäär. Suurem säästumäär aitas aga igakuiselt rohkem raha portfelli suunata ning seeläbi investeerimisportfelli kasvatada.
Alloleval pildil jagan teiega enda väljavõttet 2013-2020 aasta eesmärkide seadmise tabelist. Tumepunane joon tähistas minu reaalset portfelli netoväärtust ning kõik teised jooned olid erinevad eesmärgid. Kui üks eesmärk sai tugevalt ületatud siis seadsin endale uue sihi (uue joonega). Tulemuste mõõtmine ja kirja panemine süstis minusse enesekindlust, mis on olnud suureks kasuteguriks pikaajaliste tulemuste paremiseks. Mul on alati olnud väga kindel siht silmeees, kuhu soovin liikuda.
Samuti teades enda investeeringute tootlust sain analüüsida, millised investeeringud töötavad ning millised ei tee soovitud tulemust. See info aitas mul teha olulisi otsuseid – näiteks väljuda mõnest halvasti tootvast investeeringust ning selle asemel soetada atraktiivsemat tootlust teeniv vara. Need väiksed muudatused portfellist küll lühikeses ajalises perspektiivis palju ei muutnud, kuid täna vaadates tagasi kümne aasta pikkusele teekonnale, siis olen nende otsuste abil suutnud teenida kümneid tuhandeid eurosid rohkem tootlust.
Investeerimisportfelli ajalooline vaade
Ma olen tõenäoliselt liialt fanaatiline portfelli haldaja. Seda illustreerib fakt, et olen enda investeeringute üle järjepidevalt arvet pidanud üle kümne aasta. Iga investeering ja investeerimisotsus on kirjas. Lisaks sellele, et ma näen portfelli hetke olukorda, pidasin ma vajalikuks talletada ka portfelli ajaloolise seisu.
Portfelli ajaloolise vaate omamise suurimaks väärtuseks on minu jaoks ausa tagasiside saamine oma investeerimisotsustele.
“Ajalugu ja numbrid ei valeta”
Olen analüüsinud väga erinevaid asju - näiteks: i) millise portfelli jaotusega on olnud tootlus kõige suurem; ii) olen saanud õppida kehvadest tehingutest; iii) kas portfelli hajutatus on ikkagi piisav?
Julgedes vaadata tagasi halvale investeerimisotsusele kogen ma juba ühe korra läbi elatud ebaõnnestumise emotsiooni teist korda. Üks kord tehingust väljudes ning teine kord hiljem analüüsi tehes. Ja olgem ausad, kui on valus, siis ei soovi enam sama emotsiooni kogeda. See on aidanud mul ajas enda investeerimisstrateegiat kalibreerida, et mitte tulevikus neid vigu uuesti korrata. Toon siinkohal ka näite:
2015. aasta lõpus tekkis mul võimalus osta toona veel privaatselt kaupleva ettevõtte LHV aktsiaid. Ostsin turuvälise tehinguga 500 aktsiat hinnaga 6 eurot tükk. Järgneva aasta maikuus tegi LHV esmaemissiooni Tallinna Börsil. Aktsiaid pakuti hinnaga 6,95 eurot ühe aktsia kohta.
Investorite laiem tunnetus oli, et ilmselt aktsia hind teeb kauplemise avapäeval suurema tõusu, kuid seejärel langeb tagasi IPO hinna kanti. Niisiis tekkis ka endal ‘geniaalne’ plaan, müüa aktsiad kauplemise alustamise järel kõrgemalt hinnalt ära ning seejärel hiljem odavamalt tagasi osta.
Niisiis aktsiad läksidki müüki keskmise hinnaga 7,42 eurot aktsia kohta. Sain peaaegu esimeste kauplemispäevade parima hinnaga positsiooni müüdud. Teenisin 3 000 eurose investeeringuga ligi 700 eurot kasumit. Ja seda poole aastaga.
Ootasin, et LHV aktsia hind langeks IPO hinnast madalamale. Kuid paraku seda ei juhtunudki. Sama aasta septembriks oli hind juba 11 eurot. Lõpuks pidin uhkuse alla neelama ning ostsin ennast tagasi sisse 10,9 eurose keskmise hinnaga.
Teenisin küll vahepeal 700 eurot kasumit, kuid lõpuks jäin ilma 1740 euro suurusest lisa kasumist, mis oleks tulnud aktsiahinna tõusust. Päris kulukas turu ajastamise strateegia.
Õppetund: Aeg turul võidab turu ajastamise.
Tegu oli kehva strateegiaga. Teades, et soovin ettevõtte aktsiaid pikaajaliselt omada, ei ole kuigi kasulik vahepeal turgu ajastama hakata. Kuid tänaseks olen ma sellest õppinud. Olen aru saanud, et turu ajastamine minu jaoks ei tööta. Mul ei ole aktsiaturul mingisugust info eelist, et ennustada tuleviku aktsiahindasid. Pigem ostan ning hoian tugevaid ettevõtteid pikaajaliselt.
Õppetundi on aidanud kinnistada just ajaloolise info talletamine. Kui ma investeeringute infot endale üles ei kirjutaks, siis oleks ma selle piinliku tehingu juba ammu vaiba alla pühkinud ning unustanud. Veel vähem oskaks ma sellest ligi 10 aastat hiljem nii detailselt kirjutada.
Ajalooline vaade motiveerib tegutsema
Nähes portfelli ajaloolist liikumist, kasvatas see minus motivatsiooni investeerimisteekonnaga jätkamiseks. Portfelli kasvu nägemine süstis indu kasvukursil püsimiseks. Kuid samuti mõned kehvemad kuud languse kursil tekitasid soovi uuel kuul paremaid tulemusi teha.
Mind inspireerib ka romantiline mõte, et kui ma olen 60 aastane, siis saan vaadata tagasi enda 40 aasta pikkusele investeerimisteekonnale. Ja soovi korral minna tagasi aastasse 2025, ning uurida, mis investeeringuid siis tehtud sai ning mis hinnaga. Seejärel sõpradele rääkida, et olid ikka ajad, kus LHV aktsia maksis ainult 3.5 eurot. Või võtta ette esimesed pisukesed rahavood, mida sai kokku lugeda sentides või mõnedes eurodes. Kuskilt peab ju alustama. Kuid järjepidev investeerimine paneb need dividendidest saadud sendid lumepallina kasvama ning juba aastate möödudes saab rääkida sadadest eurodest. Seda teekonda on motiveeriv ajaloolisest portfelli ülevaatest jälgida.
Riskihaldus, kui portfellihalduse nurgakivi
Minu jaoks on portfellihalduse üheks suurimaks väärtuseks riskihaldus. Valusamad õppetunnid on tulnud just sellest, kui olen paigutanud üht instrumenti liiga suure osa portfellist. Ilma hea ülevaateta on see lihtne juhtuma.
Teinekord, tehes järjepidevalt tehinguid pika aja vältel, ei pruugi olla meeles, kui suureks positsioon kasvanud on. Samuti peale investeeringu suurt kasvu võib teinekord positsiooni osakaal portfellis liiga suureks kasvada, mis tähendab omakorda ka suuremat riski. Kui suure osakaaluga investeeringu väärtus langeb, siis see mõjutab koguportfelli tootlust rohkem, kui mõne teise väiksema osakaaluga positsiooni hinnalangus seda teeks.
Riskihaldus on minu jaoks hakanud rohkem rolli mängima, mida suuremaks on portfell kasvanud. Esimestel aastatel ma riske niivõrd tugevalt ei tunnetanud ega mõistnud. Igakuine säästetud summa oli kordades suurem, kui mõne investeeringu turuväärtuse langus. Seega oli mõtet keskenduda sissetulekute kasvatamisele, säästumäära suurendamisele ja lisaraha portfelli suunamisele.
Hiljem, suurema portfelliga, hakkavad aga riskid vägagi reaalseks muutuma. Üks kaotus või investeeringu turuväärtuse langus võib pühkida portfellist rohkem raha, kui näiteks ühe aastaga suudad teenida. Olen seda omal nahal tundnud. Ja just sellised kogemused muudavad riskid teoreetilisest praktiliseks ning see annab sügava põhjuse riskihaldusest lugu pidada.
Jagan teiega ka üht näidet enda portfellist, kus puudulik riskihaldus tõi kaasa suure paberkasumi (paper profits) kaotamise:
Töötades TransferWise nimelises ettevõttes teenisin tööandja optsioone. 2018. aasta alguses, kui ettevõttest ära läksin, oli mul välja teenitud 21177 osakut, mille väärtus oli arvestuslikult umbes 30 000 eurot. Kuna ettevõte oli varajases faasis ning privaatne, siis see väärtus oli paberil ning mitte-likviidne. Olemas oli ka arvestatav tõenäosus, et neid osakuid ei saagi kunagi rahaks realiseerida.
Ettevõttel läks järgnevatel aastatel aga väga hästi ning 2021 aastal otsustati börsile minna. IPO toimus juuli alguses hinnalt 8 naela. Minu positsiooni väärtus oli sellelt hinnalt umbes 198 000 eurot. Optsioonid vahetasin aktsiateks ning enda pangakontole jõudsid need septembri alguseks. Selleks ajaks oli aktsia hind kasvanud 10.2 naelani ning positsiooni väärtus oli ligikaudu 250 000 eurot.
Kuna positsioon oli juba IPO hinna juures ligemale 25% minu koguportfellist, siis minu riskihalduse põhimõtete järgi oleks õige olnud müüa koheselt 80% oma positsioonist maha ning jätta Wise aktsia osakaaluks maksimaalselt 5% oma portfellist. Kuna aktsia oli teinud kuu ajaga juba 25% kasvu, siis see mõjutas ka minu reaalsustaju. Müüsin endale maha mõtte, et müümisega ei ole kiire ning kuna ettevõte on nii hea, siis suurt müügirallit ilmselt ei tule. Kuid turg ei lasknud kaua oodata ning septembri lõpuks hakkas aktsiahind kiiresti langema.
Wise aktsia IPO järgne hinnagraafik
Alguses veel ootasin, et ehk tegemist oli ajutise langusega ning küll hind tõuseb. Kuid oktoobri teises pooles jõudsin mõistuse pähe võtta ning otsustasin järgida enda riskihalduse plaani. Kirjutasin üles strateegia, kuidas järgneva 3 kuuga väljun 80% ulatuses positsioonist ning jään hoidma Wise aktsiaid kokku osakaalus 2,5% kogu portfellist. Keskmiseks müügihinnaks tuli 7.1 naela aktsia kohta. Jaanuari lõpuks, kui müümise lõpetasin kauples Wise aktsia 5,9 naela juures.
Kokkuvõttes müüsin 18 177 aktsiat kogusummas 148 000 eurot. Hoidma jäin 3 000 aktsiat turuväärtusega ~21 000 eurot.
Wise positsioon minu portfellis tehingute lõikes
Aktsia turuväärtuse tipus 22. septembril oli mu positsiooni väärtus ~284 000 eurot. Riskihalduse plaani rakendamise lõpuks oli minu aktiivse positsiooni pluss realiseeritud tulu väärtus kokku 169 000 eurot. Ehk paberil üle 100 000 euro n-ö kahjumit. Muidugi tuleb arvestada, et turu ajastamine ja tipus müümine on võimatu. Kuid kui ma oleks oma riskihalduse plaani rakendanud 1-3 kuu jooksul peale seda, kui aktsiad minu kontole jõudsid, siis oleks positsiooni realiseerimise väärtus olnud ligikaudu 212 000 eurot, ehk umbes 65 000 eurot kõrgem, kui mul see tegelikkuses oli.
Õppetund: Selle tehinguga sain oma senise karjääri suurima riskihalduse kogemuse – Ühe aktsia/instrumendi osakaal portfellist ei tohiks kunagi olla nii suur, et selle mõju koguportfelli väärtusele on suurem kui 5%. See on piir, mille olen enda jaoks paika pannud, mis laseb mul öösiti rahulikult magada.
Portfellihaldus on mulle andnud võimaluse jälgida iga positsiooni osakaalu kogu portfellist, mis omakorda aitab portfelli riske vastavalt minu eesmärkidele juhtida.
Näide, mis ma just tõin on päris kõnekas, kuid teist sarnast näidet ma enda portfellist tuua ei saa – ja seda põhjusel, et pean pidevat ja ajakohast ülevaadet enda positsioonide suurusest, mis aitab uusi selliseid vigaseid ennetada.
Portfellihalduse tööriist
Tavapäraselt kasutavad investorid portfelli haldamiseks mingit tarkvara, platvormi või Excel/Google Sheet arvutustabelit, mis loob võimaluse investeerimisportfelli jälgimiseks ja analüüsiks. Okei, tegelikult tõele au andes, on ka palju investoreid, kes üldse enda portfelli ei jälgi. Aga mis neist ikka rääkida - keskendun siin kirjatükis siis pigem neile, kellel on huvi portfellihaldusega tegeleda.
Exceli ajastu
Esimesed pea 10 aastat kasutasin ma enda portfelli haldamiseks Exceli arvutustabelit, millele panin nimeks Portfellihaldur. Ehitasin selle täiesti nullist enda tarbeks ning esimesed sissekanded tegin 2014. aastal.
Excel meeldis mulle väga - see on paindlik ja sellega on lihtne alustada. Kui portfellis ei ole palju investeeringuid või on alles väike ajalugu, siis on see hea tööriist. Kui aga portfell läheb ülesehituselt keerulisemaks, siis võib Exceli abil jälgimine hakata üle jõu käima. Nii lõpuks läks ka mul - aastal 2024. kulus portfelli haldamise peale igakuiselt pea kümme tundi. Portfellis oli kokku üle 100 erineva investeeringu, 5 varaklassi ja kokku oli vaja lugeda mitme varahaldusettevõtte varad. See haldus ei olnud lihtsalt enam jätkusuutlik.
Sellised töölehti oli kogu Exceli töövihikus kuskil 20 tükki. Igas ühes 600-1000 rida ning 60 veergu andmeid. Ühel hetkel hakkas see lihtsalt üle jõu käima, kuna andmete uuendamine võttis liiga kaua aega.
Portfellow ajastu
Nii hakkasin otsima uut lahendust - äkki on keegi ehitanud jaeinvestorile sobiva portfellihalduse tarkvara, mis teeks mu elu lihtsamaks. Googeldasin, uurisin ja katsetasin, aga kõik variandid, mille leidsin ei olnud piisavad. Miks?
Enamus toetavad ainult avalikult kaubeldavaid väärtpabereid
Ei toeta kinnisvara ja alternatiivarasid
Ei ühendu automaatselt Euroopa pankadega
Ei jälgi vaba raha osakaalu
Nii ei jäänud meil muud üle, kui otsustasime hea sõbra ja kaasinvestori Taavi Ilvesega ehitada enda teadmiste ja kogemuste najal just sellise portfellihalduse tööriista, millist olime otsinud.
Soovid olid lihtsad: tööriist, mida oleks lihtne hallata, kuid mis viiks samas ka meie portfellijuhtimise järgmisele tasemele.
Nii hakkasime ehitama Portfellow portfellihalduse tööriista, mida tänaseks igapäevaselt kasutame.
Terviklik ülevaade
Minu kõige põletavam küsimus portfellihalduse tööriistale on: KUIDAS LÄHEB MINU INVESTEERINGUTEL? See on üsna nüansirohke küsimus, kuna selle taga on peidus kümneid alamküsimusi:
Kui suur on mu portfelli netoväärtus?
Milline on mu portfelli annualiseeritud tootlus?
Kui suured on erinevate varaklasside ja investeeringute osakaalud portfellis?
Millised on mu portfelli kapitali kasv, rahavoog, kulud ning valuuta mõju?
Kui riskantsed on mu investeeringud?
Täna saan kõigile neile küsimustele enda tööriista abil vastuse. See aitab mul hinnata, kas tehtud investeerimisotsused on osutunud õigeks. Ja mis peamine, ülevaade annab mulle tagasisidet riskihaldusest, mis on minu arvates kogu portfellihalduse A&O. Matemaatiliselt vaadates on risk ja tootlus sama funktsiooni erinevad osad.
Kasulikud fukntsioonid
Portfellow abil saan täna vaadata enda investeeringuid erinevas detailsusastmes. Varaklasside, kategooriate ja üksik positsioonide kaupa. Saan kätte vajaliku ülevaate koos osakaalude, soetushindade, turuhindade, tootluste ja rahavoogudega.
Lisaks saan määrata riskihalduse reegleid ja positsioonide piirmäärasid, mis aitavad vältida liigseid riske ja hoida portfelli tasakaalus.
Koondvaade muudab strateegilise pildi palju selgemaks: ühe ekraanivaatega saan aru, millised varad veavad portfelli edasi, millised vajavad tähelepanu ning kuidas kogu portfell on tasakaalus.
Puududa ei saa ka detailne tehingupõhine info, kus iga positsiooni all on kirjas kõik tehingud – ostud, müügid, dividendid, splitid jne. Portfellow arvutab nende põhjal automaatselt soetushinna, turuväärtuse, tootluse ja muud näitajad.
Üks vaade, mida kindlasti näha soovin on tuleviku rahavoogude prognoos - millised intressid, kupongimaksed ja dividendid on minu portfelli pealt oodata tulevikus
See annab kindlustunde ning aitab planeerida ka likviidsust uute investeeringute tegemisel või lihtsalt teadmiseks, kui palju kapitali portfell peagi vabastab.
Ligipääsude haldus, failide haldamine, võrdlusindeksid ja palju muud
Tarkvara annab mulle võimaluse jagada kindlaid portfelle ka teiste inimestega. Näiteks on mul ühe ettevõtte portfell jagatud kaasomanikuga ning pereportfell elukaaslasega. Jagada saan nii muutmise õigust kui ka ainult vaatamisõigust – vastavalt vajadusele. See teeb ühise portfelli haldamise oluliselt mugavamaks.
On ju teada tõde, et rahaasjadest koos rääkimine vähendab pingeid ja loob parema pinnase portfelli tuleviku teadlikuks planeerimiseks.
Samuti salvestan näiteks võlakirjade puhul instrumendi juurde ka võlakirja prospektid ja märkimiskorraldused, et info oleks alati käepärast.
Lisaks paar korda aastas vaatan üle ka selle, kuidas läheb mu portfellil võrrelduna võrdlusindeksiga. Sest kui juba aktiivselt portfelli juhtida siis võiks teenistuseks olla see, et teed turuindeksist parema tulemuse. See on mul seni õnnestunud.
Portfellihaldus – kas kohustuslik kõigile?
Portfelli süsteemne jälgimine ning haldamine on mind investeerimisteekonnal meeletult toetanud. Olen aga kuulnud ka palju vastuargumente, et miks mitte ikkagi sellega tegeleda – kas parem ei oleks panna see aeg kuhugi mujale, näiteks elu nautimisele või sissetulekute tõstmisele?
Ma ei vaidle vastu – vastus sõltub sellest, mis on sinu eesmärgid.
Kui eesmärk on aktiivse haldamise abil turu keskmist tootlust lüüa, siis on portfellihaldus siiski vajalik ja tõestatud tööriist selle eesmärgi saavutamiseks (viidates varasemalt jagatud Vanguardi uuringule).
Kui aga investorina oled rahul sellega, et “tuleb see tootlus, mis tuleb”, siis on ka okei mitte nii fanaatiliselt portfellihaldusega tegeleda.
Iga investor valib enda tegevused ja tööriistad vastavalt enda eesmärkidele. Kõigil investoritel ei ole naturaalset huvi numbreid Excelis või tarkvaras taga ajada - see on täiesti okei. Igaüks otsustab ise, millega tegeleb ning kuhu oma aega panustab.
Minule näiteks pakub portfellihaldus väga huvi. See on justkui minu intellektuaalne hobi, mille positiivseks pooleks on see, et see toob ka raha sisse. (Enamasti viivad hobid ju ikka raha taskust välja). Julgen arvata, et olen tänu kõigele sellele, mis üleval kirjutasin, suutnud teenida aastatega ligikaudu 100 000 eurot lisatootlust.
Kuna alustada portfellihaldusega?
Kindalsti tahaksin ära märkida, et portfellihaldusel on selge positiivne mõju rahalistele tulemustele, kui portfell on juba suurem. Meelevaldselt ütleks, et juba alates 250 000 eurosest portfellist on teadlikul portfellihaldusel juba selged mõõdetavad eelised. Rääkimata kehva riskihalduse tõttu raha kaotamisest, siis juba 1% tootlusmäära tõstmine annab aastas 2 500 eurot lisa tulu. Olulist rolli hakkab portfellihaldus mängima aga seitsmekohalise portfelli puhul. Võib argumenteerida, et selliste summade juures võib portfellihaldusel olla kõrgem tunnitasu, kui suudaks palgatööl teenida.
Minu filosoofia on aga see, et portfellihaldusega alustada tasub juba varem. Investeerimisel on õppimine pikk protsess ja teadmisi ei saa omandada hetkega. Kogemus kasvab aja ja tehingutega. Sellepärast alustasin ma ise portfellihaldusega kohe esimestest investeeringutest alates. Nii olen oma teadmisi portfellihaldusest kasvatanud ja lihvinud juba 2014. aastast alates. Ma ise usun, et see on ka üheks põhjuseks, miks olen suutnud dekaadi jooksul võrdlusindeksit keskmiselt aastas üle seitsme protsendi ületada. Kas ma olen võtnud ka kõrgemat riski – tõenäoliselt. Kuid kas see risk on olnud hallatud – pigem küll, tänu teadlikule portfellihaldusele.
Edasi saad lugeda teiste investorite kogemusi enda portfelli haldamisel ja milliseid tööriistu nad kasutavad. Järgnev teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Kuidas haldavad enda portfelli teised investorid?
Taavi Ilves
Pea kõik investorid seisavad silmitsi sama probleemiga: investeeringud, pensionisambad ja muud varad on laiali erinevates kohtades. Selline tervikpildi puudumine tekitab stressi ja soodustab emotsionaalseid otsuseid.
Nii mitmedki on püüdnud seda lahendada Exceliga, kuid avastavad peagi, et tabelite haldamine on ajamahukas ja ebaefektiivne. Ülevaade tekib vaid hetkeks, sest juba järgmiseks päevaks on andmed aegunud.
See on mulle tuttav mure, kuna olen ise sama teekonna läbi käinud. Minu jaoks peab portfelli haldamine olema kiire ja meeldiv ning andma selge ülevaate nii minevikust, olevikust kui ka tulevikust.
Mineviku analüüs aitab mõista, kas minu pikaajaline strateegia ja investeerimisteesid toimivad. Selleks olen seadnud oma portfelli osadele ja varaklassidele oodatavad tootlused ning võrdlusindeksid. Jooksvalt jälgin nende eesmärkide täitumist.
Hetkeseisu ülevaade on kriitiline riskide hindamiseks ja uute otsuste tegemiseks. Kui laual on uus investeerimisvõimalus, näen hetkega, kas mul on piisavalt vaba raha või milliseid positsioone saaksin selle katteks realiseerida. Samuti jälgin pidevalt varade osakaalusid, et hoida riskid hajutatuna. Peamiselt vaatan ma osakaalusid ettevõtete põhiselt, geograafiliselt, sektoripõhiselt. Enam ei tahaks Planet42 viga korrata.
Tulevikuvaade on oluline rahavoogude planeerimiseks. Kuna ligi 30% minu portfellist on laenudes, võlakirjades ja muudes rahavoogu tootvates instrumentides, prognoosin laekuvaid intresse, dividende ja tagastatavaid laenusummasid. See teadmine lubab mul teha uusi investeeringuid kindlustundega, kasutades vahel ka meelerahufondi või võimendust, sest tean, et peagi on laekumas vajaminev summa, et võimendus uuesti kinni panna.
Pole saladus, et ma kasutan portfelli haldamiseks Portfellow tarkvara, mida koos Markoga pidevalt edasi arendame. Minu rutiin on lihtne:
Nädalas login paar korda sisse, et vaadata portfelli seisu ning liikumisi ja kinnitada tehingud (pankade ja Interactive Brokersi kanded tulevad automaatselt).
Korra kuus impordin Pensionikeskusest CSV-faili, et teise ja kolmanda samba info oleks ka olemas.
Paar korda kuus teen sama Lightyeariga ning kuu lõpus lisan koondkanded Omarahast, Mintosest ja Bondorast.
Kogu see protsess võtab mul aega vaid mõned minutid. Teoreetiliselt saaks seda ka Excelis teha, kuid see nõuaks peaaegu täiskohaga tööd. Mina eelistan seda aega kasutada efektiivsemalt.
Kokkuvõtteks väidan ma: “Selleks, et investeerida teadlikult, peab sul olema paigas hea portfelli haldamise protsess ning tööriistad.”
Jake Farra
Ma jälgisin oma investeeringuid pikka aega ainult Excelis. Alles selle aasta algusest hakkasin lisaks kasutama ka Portfellow’t. See on mugav ja annab kiire ülevaate, aga ma ei saa üle harjumusest kõike ka ise Excelis kontrollida. Mõnikord selgub, et olen Portfellows mõne positsiooni unustanud lisada (Lightyear tehke API ära!) või et mu enda valem eksib, nii et topeltkontroll annab kindlustunde. Pool naljaga – nägin kord isegi und, et Taavi ja Marko kaovad ära ja koos nendega kaob ka Portfellow. See tõttu hoian endiselt excelit paralleelselt töös, sest mulle meeldib mõte, et ka 80-aastasena saan ajas tagasi kerida ja täpselt näha, milline mu portfell kunagi oli.
Kõige olulisem on minu jaoks hetkel see, et ükski varaklass liiga suureks ei läheks – Planet42 kogemus õpetas, et hajutamine ei ole ainult ilus sõna. Lisaks meeldib mulle jälgida pikaajalist kasvu, mida excel eriti hästi näitab, sest olen sinna algusest peale kõik numbrid käsitsi sisestanud.
Aktiivne haldus on mind tegelikult motiveerinud rohkem investeerima. Ootan iga kuu algust, et uued numbrid sisse lüüa ja vaadata, kas portfell on kasvanud. See on justkui väike rutiin, mis hoiab fookust.
Negatiivne pool on muidugi see, et kui kasv jääb tulemata või portfell hoopis väheneb, võib korraks motivatsioon langeda. Aga kokkuvõttes on see pigem pannud mind oma rahaasjadele rohkem tähelepanu pöörama.
Liisi Kirch
Minu kõige esimene aktsiaost oli Tallinna Kaubamaja aktsiad. Ostsin üsna vahetult enne dividendinimekirja lukkulöömist ning kui hind selle sündmuse järel dividendi võrra kukkus, ei viinud mina kohe otsi kokku, et tegu on täiesti normaalse protsessi osaga. Kiiruga sai aktsiad maha müüdud ning eks peas ütles väike hääleke, et said nüüd! Nii palju oidu mul siiski oli, et kõik numbrid koos tehingutasude ja laekunud dividendidega Excelisse lüüa ning avastada, et lõpuks olin ikkagi plussis! Nii päästis esimene nn portfellihalduse kogemus minu investeerimisteekonna. Kes teab, muidu oleksin ehk jäänudki käte värisedes mõtlema, et oleks saanud ju veel rohkem raha kaotada..
Meie haldame koos abikaasaga portfelli Exceli abiga. See pole ammu enam kuigi mugav, aga samas on harjumuspärane ning aitab näha, mis on hetkeseis, kui suured on osakaalud ning kas teenime raha pigem juurde või viib meie tegevus seda portfellist välja.
Haldamises endas pole küsimust - usun siiralt, et seda peaks iga investor tegema, et mitte tugineda raamatupidamisele oma peas, mis võib olenevalt ilmast ja tujust olla üsnagi ebatäpne.
Tööriista valimisel tuleks aga mõelda, kuivõrd detailset ülevaadet sul saada vaja on: meie oleme suures pildis oma lahendusega rahul, kuigi nüüd OTR Juttude jaoks kuukokkuvõtteid kirjutades mõistan, et see Exceli andmestik kätkeb endas olulisi puudusi. Marko, Jake ja Taavi ülevaated on oluliselt detailsemad ning on näha, et see tekitab nendes palju põnevust - meie jaoks pole see nii oluline olnud, ning küllap saaks edukama haldamisega tõsta ka portfelli tootlusprotsenti. Eesmärgid on samuti erinevad - meie jaoks on oluline, et portfell säilitaks oma taseme ning pikas plaanis kasvaks. Kas 2% või 12% pole selle juures meie jaoks nii suure kaaluga.
Lev Dolgatsjov
Tööriistadeks mul Google Sheets, paber, pliiats ja kontode väljavõtted.
Kord kuus istun ja panen numbrid kokku: eelmise kuu realiseeritud kasum/kahjum ja portfelli koosseis. Tavaliselt saan pooletunniga-tunniga hakkama . See on mul aastaid nii olnud ja ei ole ajaga muutunud. “Keep it simple, stupid” aka KISS põhimõtte on üks mu lemmikutest.
Pean aktiivset portfellihaldust oluliseks, nii ma pidevalt õpin ja saan uute huvitavate inimestega tuttavaks. See on oluline osa minu elustiilist.
Varaklassidega mis ei pakku mulle erilist põnevust ma eelistan passiivse viisi - näiteks suurim osa mu kinnisvara investeeringutest on tehtud kinnisvarafondide kaudu, kus haldus on sisuliselt teenusena ostetud. Aga varaklassides, kus näen põnevust, eelistan ise toimetada.
Kristi Saare
Esimesed aastad oli mingi väga lihtne exceli fail, sest ega seda raha palju polnud, mida kokku lugeda ja instrumente ka ainult mõned üksikud. Suurt osa infot vaatasin logides panka ja eri portaalidesse sisse.
Siis kui portfell juba kuuekohaliseks sai, siis hakkasin ehitama endale personaalset google sheets faili, kus siis juba suurem maht, eraldi jälgitud nii portfelli väärtus, rahavoogude tabel ja arvutused, erinevate instrumentide XIRR arvutused, portfelliprognoosid tulevikuks jms. See fail oli kasutusel ca 8-9 aastat, sai selle aja jooksul mitu korda ümber kirjutatud ja täiendatud, sest erinevaid investeeringuid muudkui lisandus ja enda arusaam sellest, et mida ja kuidas tahaks näha ka arenes (nt sai juurde ehitatud igasuguseid visuaalseid graafikuid).
2024 lõpus kolisin kogu portfelliarvestuse Portfellowsse üle, võttis nädalakese toksimist, et andmed saada kõik kokku kogutud ja üle kantud. Lihtsalt portfellis eri instrumente nii palju, et automatiseerimisega säästsin juba aega igakuiste ülevaadete kokku panekul aga ka lihtsalt täpsus ja vigade vältimine sai oluliseks.
Kas pead aktiivset portfellihaldust oluliseks? Kui jah siis miks?
Eks muidugi võiks olla portfell 100% passiivne ja lihtsalt indeksfondides aga minu jaoks on investeerimine lihtsalt ka hobina huvitav, seetõttu on ka igasuguseid muid instrumente kokku kogunenud aja jooksul. Mõned nendest lihtsalt potentsiaalselt parema tootluse pärast; mõned seetõttu, et tahaks oma rahaga just mõnda konkreetsesse sektorisse panustada; näiteks kinnisvara tekib portfelli tihti kuna laenuvõimet millekski muuks kasutada ei saa kui kinnisvara ostuks jms. Kui aega ega viitsimist pole, siis on täiesti okei olla passiivne investor, kui põhireeglitest kinni pead, siis ega tootlus väga kehv tulla ei saa. Kui juba kitsama fookusega instrumente portfelli valinud oled, siis nende aktiivne haldamine on paratamatus, et tulemus ka ära tuleks portfellist.
Millist kasu sulle portfelli haldamine toonud on?
Palju targemaks olen aastate jooksul saanud. Iga instrumendi ja sektori puhul pead enda teadmisi täiendama, et aru saada, miks ja mida ja kus toimub. Palju lisateadmisi maksundusest, finantsanalüüsist, juriidikast, üldiselt majanduse makropildist jne. Lisaks paljud investeeringud on seotud teiste inimestega, seega toonud ka palju kontakte ellu juurde ja ühiseid projekte. Ja eks on ka kallimaid hobisid maailmas kui aktiivne portfellihaldus. Portfelli tuum on mul ikkagi passiivne ja klassikalised investeerimisvarad.
Märten Kress aka Dividend Investor
Alustasin sihipärast ja regulaarset investeerimist 2013. aastal. Investeerisin siis eraisikuna ja ainult läbi LHV erinevatesse väärtpaberitesse (ETFid ja üksikaktsiad).
Kuna pangaväljavõttest ei saanud praktiliselt mitte mingisugust ei tootluse ega muud vajaliku analüüsi infot, siis hakkasin endale ehitama erinevaid Exceli tabeleid. Dividendiinvestorina jälgisin ennekõike dividendilaekumisi, dividendikasvu, portfelli hajutatust, tootlust ja muud sellist. Tootluse arvutamisel oli vahel abiks ka Morningstari Suurbritannia veebilehe portfellianalüüsi tööriist.
Õige pea liikusin oma investeeringutega välismaakler Interactive Brokersi juurde, lisandusid ka ettevõtete IB kontod, krüptod, võlakirjad ja Funderbeam. Kuna läbi aja on 90-95% minu portfellist olnud börsil kaubeldavates väärtpaberites, siis olen enamasti kasutanud IB enda analüütikat ja raporteid. Minu jaoks on see piisav. Tõsi, kuna mul täna on 3 eri IB kontot, siis koondvaadet kogu portfelli kohta tootluse osas justkui ei ole, aga ma ei pea seda ka praeguses faasis enam oluliseks. Iga IB portfell on veidi eri suunaga, saan seal samas võrrelda turuindeksitega ja minu jaoks on see piisav, lihtne ja mugav.
Kas pead aktiivset portfellihaldust oluliseks? Kui jah siis miks?
Kui räägime investeeringute aktiivsest haldamisest, siis ma ei saa öelda, et ma seda oluliseks peaks. Saab nii üht kui teistpidi. Eri elu- ja investeerimisetappidel olen ise ka olnud aktiivsem või vähem aktiivsem. Samuti sõltub palju ka investeerimiseesmärgist. Mõni suunabki kõik säästud indeksfondi ja see on igati hea lahendus - pole vaja aktiivselt panustada, oma aega kulutada ega midagi ülemäära analüüsida ja mõõta. Teine investeerib 5 eri varaklassi, 10 eri platvormil ja teeb iga kuu kümneid kui mitte sadu tehinguid. See on selgelt aktiivne haldus ja mõnikord (näiteks õppimise ja suure hasardi faasis) ei pruugi tulem ja tootlikkus olla kõige olulisem.
Kadri Mäsak
Meie teekond portfellihalduse osas on olnud üsna vaheldusrikas, nii nagu on muutunud ajas portfelli sisu ja strateegia. Esialgu alustasime Excelist. Mida aktiivsem oli investeerimine, seda tihedamalt täitsime ka Excelit.
Siis aga tuli MyFinancieri aeg, kuhu lisaks tulu/kulu arvestusele arendasime kohe juurde ka netovara poole ning sellest hetkest muutus kohe ka arvestus väga süstemaatiliseks - vähemalt korras kuus sai üle käidud nii varade kui ka kohustuste pool.
Praeguseks hetkeks olema portfelli muutnud üsnagi igavaks ning seetõttu see ka enam nii tihedat ülevaatust ei vaja - suur osa portfellist on kinnisvara, millele igakuist ümberhindlust teha ei ole mõtet ning ka üüritulu jääb igal kuul samaks. Fikseeritud tulumääraga instrumendid küll veidi turuhinnas kõiguvad (need mis on börsil noteeritud) aga seda ka väga vähesel määral. Üksikute suuremate positsioonide üle aktsiates ja ETF-ides saab pildi ette ka panka või maakleri juurde sisse logides.
Peame aktiivset portfellihaldust kindlasti oluliseks, aga kindlasti sõltub see haldamise iseloom sellest, missugune su portfell ja investeerimisstrateegia parajasti on. Kui investeerimisperiood ning -teesid on pikaajalised, siis igapäevasel värskendamisel suuremat mõtet ei ole, pigem tekitad endale juurde stressi ja ärevust. Kui aga lühiajalised, siis pead tihedamalt enda positsioonidel silma peal hoidma. Samuti sõltub aktiivsus ka sellest missuguses faasis enda investeerimisega ollakse - kiire kasvatamise faasis (kus suur osa portfellikasvust tuleb suure tõenäosusega ise sinna aktiivse töö kõrvalt raha juurde pannes) tuleb jällegi portfellil aktiivsemalt silma peal hoida, samas kui küpsemas faasis (kuhu ka meie ennast paigutame) tuleks keskenduda eelkõige laiapõhjalisemale vaatele.
Ühelt poolt aitab aktiivne haldus hoida ära lihtsaid lollusi (näiteks liigset kontsentratsiooni, madala tootlusega instrumentidest kinni hoidmist jne) aga teisalt on selle roll ka motiveerimisel. Kui sa ikka näed jooksvalt kuidas portfell hea töö tulemusel paisub, siis aitab see investeerimisega jätkata ning ka rasketest hetkedest üle saada.
Lõpu sõna
Kui midagi teha, siis hästi. Kui investeerida, siis teadlikult.
Ma usun, et teadlikule investorile on portfellihaldus ülimalt kasulik tööriist, mis toetab teda investeerimiseesmärkide saavutamisel. Olgu see siis kas raha kaotamise vältimine, tootluse maksimeerimine või lihtsalt endale huvi pakkuvat tegevust teha.
Mina olen igal juhul saanud portfelli haldusest kõike seda - ära hoidnud suuri kaotusi, teeninud lisatootlust ning saanud tegeleda endale huvipakkuva tegevusega. Lisaks on numbrite jälgimine aidanud mul kursil püsida juba üle kümne aasta!
Loodan, et see kirjatükk inspireerib sind portfellihaldusega tõsisemalt tegelema - olgu see kas Excelis või mõnes portfellihalduse tarkvaras.
Teadlikke investeerimisotsuseid!
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses on tegemist meelelahutusliku väärtusega sisuga.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
I tried to use the Portfellow twice. And both times I couldn’t answer myself what does it give me in return of time I would spend weekly or monthly to manually entering all transactions from LHV Growth Account. Of course I can sign up for the paid plan and do it automatically, but that is an additional cost for me which I still can’t justify. I buy the SXR8/VUAA weekly and I’m happy with it. So probably the active portfolio management is not the case for the passive ETF “investment”.