“Ütleme nii, et kui mu vara suurus oleks muus varaklassis sellise languse läbi teinud, siis… ma käiks ilmselt vägagi kaame näoga ringi.”
Sissejuhatus
Uhke tunne on uue aasta esimest kuukokkuvõtet kirjutada ühe inimesena allolevast seltskonnast, kuhu kuulub mitte üks ega kaks, vaid lausa kolm aasta investorit! Mina veel aasta investor ei ole, aga manifesteerimise mõttes oli laval juba niimoodigi magus olla :) Olen siia jõudnud tänu sellele, et olen järjepidev ja lihtsalt normaalne inimene, oma pühendunud tegemistega teistelegi asjaarmastajatele silma jäänud ja öelnud ägedatele ettepanekutele “jah”.
Palju õnne, meie Marko, aasta investori tiitli puhul! Palju õnne, Off The Record Jutud, aasta investeerimisteo nominatsiooni puhul! Palju õnne “Rahareede” podcastile aasta investeerimisteo tiitli puhul! Usun siiralt, et tiitlid on auga välja teenitud! 🥳
Meie jaoks on olla ära märgitud mega tunnustus sellest, et teeme õiget asja ja kultiveerime läbipaistvust valdkonnas, mis nii tihedalt seotud teemaga, mis siiani veel tabu - raha. Nominatsioon on ühtlasi ilusaks vahepeatuseks mu rahatarkuse giidi teekonnal. Sisse pandud tundide arvu ei tea @investeeriin pseudonüümiga kokkuvõetavatasse enam ammu kokku lugeda. Tunnen vaid, et huvi pole raugenud ja silm särab, kui räägin investeerimisest ja ettevõtlusest ja kõigest muust, mis sinna vahepeale jääb. Edasi!
Jaanuari tegemised
Aasta alguses põgenesime partneriga kodumaa külmast ja taastutvusime päikesega Küprosel. Seni parim nipp reisile minekuks? Osta lennupiletid ära, küll kõik muu vajalik siis orgunnitud saab 😁 Sain reisil veidi oma fotograafi silma ja kompositsiooni sättimist meelde tuletada:
Reisilt naasmisele järgnenud päeval sukeldusin juba tööellu ja viisin Aegviidu metsade vahele rahatarkust jagama juba järgmised investeerimismatkalised. Need üritused tekitavad win-win-win olukorra, sest:
matkalised saavad just neile hetkel vajamineva rahatarkuse,
mina saan matkalt emotsionaalse laengu, sest ma naudin õpetamist,
ja matkad annavad uut energiat ja jõudu rahatarkust edasi jagada.
Samamoodi naudin ma Off The Record poistega meie missiooni edendamist. Tegus jaanuar päädis lausa kahe podcastiga:
tavapärane kolmas Off The Record Podcast - Detsembri süntees
ja meie põnev salvestus auhinnagaalalt, kus andsime tasuliste tellijate nähes ja kuuldes välja Off The Record Awards! auhinnad. Nii muuseas ütlen, et kõik üritusel räägitu salvestusse ei jõudnud, seega kui on toimumas näost-näkku üritus, siis tasub seda eriti off the record juttude kuulmise võimalust kasutada 😉 Nagu allolevalt pildilt näha, siis meil oli väga lõbus!
Auhinnagaala peetud, suunasime mõtted juba kohalikku investorkogukonda kokku koondavavale investor Toomase konverentsile, kus me poistega laval käisime ja ma võimalust hetke videosse talletada kasutasin. Alloleval pildil pole Apple’i nutitelefoni reklaam, vaid filmiv kaamera 😁 Lühivideo leiad minu instagrami reelide alt.
Tervitan Investor Toomase konverentsi vapraid korraldajaid, kes kogu ürrari püsti panid, ja minu insta followere, kes minuga seal jutustama tulid – oli tore teiega väljaspool ekraane kohtuda :) Siinkohal julgustaks sarnastel kogunemistel juttu puhuma tulla, sest me rahatarkuse jagajatena (üldiselt) oleme selleks valmis ja ootame teiega mõtete vahetamist. Kui aga sul pole enda arvates midagi põnevat by itself öelda, siis annan sulle toimimiseks ühe nipi, kui sellegipoolest soovid kedagi tunnustada: tule juurde, ütle toetav sõna- kaks, ja liigu rõõmsalt edasi 🤍 Nii saad meeldivale inimesele oma mõtte ebamugavusteta edastatud ja ta on kindlasti kõrvust tõstetud, ilma, et peaks kohmetu vestluse veduriks hakkama.
Viimasena jagan rahatarkuse õpetajana nippi, kuidas lähedasele maailma parim kingitus teha – veeda temaga koos üks-ühele aega. Minu kallis vanaisa tähistas jaanuaris auväärse 85. eluaasta täitumist ja ma läksin talle õigel päeval külla. Tühja-tähja asemel rääkisime (loe: pinnisin tagasihoidlikku Eesti meest) tema pikast põnevast elust. Uurisin tema teismeea kohta, mis suuresti viiekümnendatesse jäi. Arutlesime tollase ühistranspordi üle, rääkisime muutunud riigikordadest, kuigi mitte nii väga sõjast. Vanaisa jagas mälestusi ka üheksakümnendate algusajast ja näitas mulle kurikuulsaid talonge, mille abil ~30 aastat tagasi poest jaopärast erinevat kraami lunastada sai.
Lõpetuseks lisan pildi Tallinna Pika tänava piimabaarist, mida vanaisa oma sõpradega nooruspõlves külastas. Minu üllatuseks oligi vanasti päriselt olemas söögikoht, kus igal laual oli mitu erinevat piimatoote pudelit ja tasuma pidi nende pudelite eest, mis einestamise ajal avatud sai. Ja mul polnud aimugi, et minu vanaisa silmad niimoodi suurelt elujõust särada võivad nagu nad seda tegid pärast meie ühist päeva. Palju õnne sünnipäevaks, vanaisa!
Jaanuarikuu tegemistele pilk peale visatud, nüüd on kord käes numbritele otsa vaadata. Ütleme nii, et kui mu vara suurus oleks muus varaklassis sellise languse läbi teinud, siis… ma käiks ilmselt vägagi kaame näoga ringi.