Riskikapital: ülevaade, võimalused ja riskid
Sissevaade iduettevõtete rahastamise põnevasse maailma
Sisseviskaja: Olen iduettevõtlusega kokku puutunud kümmekond aastat. Algselt kiiresti kasvavas tehnoloogiaettevõttes töötades ning viimased kuus aastat sarnastesse ettevõtetesse investeerides. Kokku olen investeerinud rohkem kui viiekümnesse varajase faasi ettevõttesse, selle käigus analüüsinud tuhandeid. Täna investeerin läbi enda riskikapitalifondi Superangel. Kirjutasin selle postituse eesmärgiga tutvustada iduinvesteeringute maailma läbi selle võimaluste ja riskide, proovides edasi anda enda vahetuid kogemusi ja arusaamu valdkonnast.
Sissejuhatus
Investeerimismaailm on mitmekesine, pakkudes palju erinevaid võimalusi. Üheks huvitavaks valdkonnaks selles maailmas on riskikapital - erakapitali (private equity) alamkategooria, kus rahastatakse innovaatilisi varajases faasis ettevõtteid (start-up'e) lootuses, et ettevõtted kasvavad kiiresti ja toovad kaasa atraktiivse tootluse.
Riskikapitali maailm võib esmapilgul tunduda keeruline ja läbipaistmatu, kuid selle mõistmine võib laiendada jaeinvestori perspektiivi ja avada ukse uutele investeerimisvõimalustele.
Selles artiklis aitangi lahti mõtestada riskikapitali olemust. Võtame luubi alla selle, mida jaeinvestorid peaksid ingelinvesteeringute kohta teadma, alates strateegiatest kuni riskide haldamiseni.
Mis on riskikapital?
Iduettevõtted eeldavad kiiret kasvu. Suure kasvuga ettevõtted peavad peaaegu alati enne kasumlikkuse saavutamist oma kasvu säilitamiseks kapitali kulutama.
Rahasumma, mida on vaja, et viia idufirma kasumlikkuseni, ületab tavapäraselt tunduvalt nende asutajate, sõprade ja perekonna (Friends, Fools & Family) finantseerimisvõime. Hea uudis on aga see, et on olemas palju investoreid, kes soovivad kiiresti kasvavaid idufirmasid rahastada. Neid kutsutakse riskikapitalistideks (s.h. ingelinvestorid).
Mõned idufirmad suudavad end edukalt ka ise käivitada (ise rahastada), kuid see on pigem erand. Loomulikult on ka palju suurepäraseid ettevõtteid, mis ei ole idufirmad, kuid selliste ettevõtete kapitalivajadused jätame järgmiseks korraks.
Raha ei võimalda idufirmadel mitte ainult elada ja kasvada, vaid on peaaegu alati ka konkurentsieelis olulistes valdkondades: võtmetöötajate palkamine, tootearendus, turundus ja müük.
Kuna uute toodete väljatöötamine ja nende turule toomine on kapitalimahukad tegevused, siis on asutajad nõus investoritelt kapitali kaasama ning selle vastu ettevõttes osalust andma. Investorid seevastu on nõus oma kapitaliga riskima, et saada osa järgmisest potentsiaalsest eduloost. Sellepärast ongi tegu riskikapitaliga.
Riskikapitali peamine roll ettevõtte elutsüklis on enne kasumlikuks saamist. Kasumlikud ettevõtted suudavad arengut ja kasvu juba ise rahastada.
Riskikapitali investeeringud on üldiselt seotud kõrge riskiga, sest paljud alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad. Kuid samas edukad investeeringud võivad pakkuda märkimisväärset tootlust, kattes ära ebaõnnestujate kahjumi ning tuues koju ka mahlase tootluse.
Riskikapitali eripärad:
Fookus tehnoloogiaettevõtetel: Ingelinvestorid ja riskikapitali fondid keskenduvad enamasti alustavatele tehnoloogiaettevõtetele, millel on potentsiaal skaleeritavuseks, kiireks kasvuks ja suureks globaalseks turuhaardeks.
Osalus ettevõttes: Investeeringule ootavad investorid vastu osalust ettevõttes. See tähendab, et nad teenivad kasumit, kui ettevõte kasvab ja suurendab oma väärtust.
Kõrge risk ja potentsiaalne kõrge tootlus: Arvestades, et paljud alustavad ettevõtted ebaõnnestuvad, on riskikapitali investeeringud üsna riskantsed. Siiski, kui mõni ettevõte saab edukas, võib tootlus olla väga kõrge ja katta kordades ära ka muud kaotused.
Aktiivne osalemine: Lisaks rahalisele investeeringule osalevad investorid sageli aktiivselt ettevõtete juhtimises ja nõustamises, pakkudes oma teadmisi, võrgustikku ja ressursse ettevõtte kasvu toetamiseks.
Miks on riskikapital seksikas?
Riskikapitali peetakse "seksikaks" mitmel põhjusel. Kellele ei meeldiks võimsad edulood sellest, kuidas garaažis alustatud toote prototüübist on välja kasvanud ülemaailmne edulugu. Apple, Amazon ja miks mitte ka meie oma Wise. Samuti levivad jutud kõrgetest 100-1000x tootlustest.
Riskikapitali tootlus on sageli kõrge, mis tuleneb võimalusest avastada ja rahastada uuenduslikke ettevõtteid väga varases arengujärgus, kusjuures edukad investeeringud võivad tuua märkimisväärset tootlust.
Vaadates statistikat, siis vastavalt Cambridge Associatesi laiapõhjalisele uuringule oli USA riskikapitali fondide pikaajaline (25-aastane) mediaantootlus 2020. aasta seisuga umbes 36%, olles märkimisväärselt kõrgem kui võrdlusindeksi S&P 500 tootlus samal perioodil – 9.27%.
Kuid peab arvestama ka seda, et riskikapitalifondide tootlus ei jaotu ühtlaselt. Ka fondide tootluses kehtib seaduspärasus, et parimad fondid teenivad märkimisväärselt rohkem tootlust kui alumine kvartiil.
Keskmine IRR (sisemine tootlusmäär) aastatel 1981-2014:
Parimad 25% riskikapitalifonde: 24.89%
Kõigi riskikapitalifondide mediaan: 11.94%
Võrdlusindeks S&P 500: 12.66%
See kõrge tootluse potentsiaal, eriti edulugudes nagu Google, Amazon või Facebook, on teinud riskikapitali investeeringud atraktiivseks valikuks investoritele, kes otsivad võimalusi osaleda järgmise suure innovatsiooni finantseerimises.
Investeerimine idufirmadesse vs. avalikule turule
Investeerimine iduettevõtetesse erineb oluliselt avalikul börsil investeerimisega. Sellepärast on oluline enne tehingute tegemist endale neid erinevusi teadvustada ning hinnata, kas see sobib investori investeerimisstrateegiaga:
Ligipääs
Avalikule turule investeerimine on oluliselt kättesaadavam, pakkudes laia valikut aktsiaid ja väärtpabereid. Investeeringuid saab hõlpsasti teha ja hallata enda pangas või välismaakleri kontol. Saadaval on palju infot, mitmesuguseid ressursse ja tööriistu. Vastupidiselt sellele on idufirmadesse investeerimine sageli piiratum ja keerukam, kuna see on tavaliselt kättesaadav vaid akrediteeritud investoritele. Lisaks on investeeringute tegemise võimalused vähem läbipaistvad ja ligipääsetavad, kuna need ei toimu avalikul turul ning nõuavad tihti isiklikke kontakte ja võrgustikke.
Ajahorisont
Avaliku turu investorid võivad teoreetiliselt saada tulu mõne nädala või kuu jooksul; idufirmade puhul võtab suuremate likviidsussündmuste toimumine tavaliselt 7-12 aastat. Kuigi mõned varasemad likviidsussündmused võivad esineda, näiteks osaluste müük teistele investoritele või järgnevatel rahastamisvoorudel, on need pigem erand kui reegel ja nõuavad sageli keerukat koordineerimist.
Likviidsus
Investeerimise likviidsus varieerub oluliselt avaliku turu ja idufirmade vahel. Avalikul turul on likviidsus üks peamisi eeliseid. Investorid saavad oma aktsiaid või väärtpabereid börsil müüa praktiliselt igal ajahetkel, mis tagab kiire juurdepääsu kapitalile ja võimaluse reageerida turumuutustele kiirelt. Seevastu privaatsetes startupides investeerimine tähendab tavaliselt oluliselt väiksemat likviidsust. Startupi osaluse müümine enne ettevõtte IPOt või muud likviidsussündmust on keerukam, kuna see nõuab sageli lepinguliste piirangute, nagu ostueesõigus või drag along/tag along klauslid, järgimist. Lisaks võib osaluse müümine eeldada sobiva ostja leidmist, mis võib olla väljakutsuv, kuna ei eksisteeri organiseeritud turgu nagu börsid. Seetõttu peavad idufirmadesse investeerijad olema valmis hoidma oma investeeringuid pikema aja jooksul ilma võimaluseta neid kiiresti rahaks teha.
Strateegiad, riskid ja nende juhtimine
Startup-investeeringutega kaasnevad mõned head ja mõned halvad uudised.
Kõigepealt halb uudis: 90% idufirmadest kukub läbi.
Paljud teised toovad tagasi ainult selle raha, mis sai algselt sinna investeeritud, jättes investori täpselt sinna, kust ta alustas - ei kahjumit, ei tootlust.
Nüüd hea uudis: investeerimine ühte suurde võitjasse võib korvata kõik ebaõnnestunud investeeringud ja jätta joone alla ikkagi suure kasumi.
Seda kutsutakse riskikapitali maailmas “Power Law” jaotuseks. See on dünaamika, kus suur osa tulu tuleb vaid vähesest arvust investeeringutest. See tähendab, et edu saavutamiseks peab investor olema valmis panustama mitmesse ettevõttesse, et hajutada riske ja suurendada eduvõimalusi.
Tüüpiliselt investeerivad riskikapitalifondid 20–50 erinevasse startupi. See arv varieerub sõltuvalt fondi suurusest ja strateegiast. Tihti hajutatakse väga varajases faasis rohkemate ettevõtete vahel (30-50) ning hilisemas faasis vähemate vahel (10-20).
Ettevõtete valimine investeeringuks
Investeeringu tegemisel varajase faasi ettevõttesse on oluline mõista, et edukas investeering algab ettevõtte hoolika valikuga. Enne investeerimist tuleb teha põhjalik due diligence ehk eeltöö.
Edukad investeeringud nõuavad terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii ettevõtte sisemiste tugevuste hindamist kui ka välise turu ja konkurentsikeskkonna mõistmist:
Meeskonna tugevus ja taust: Ettevõtte edu sõltub suuresti meeskonnast -kogenud, kirglikud ja pühendunud asutajad, kellel on vajalikud oskused ja taust ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
Innovatsioon ja unikaalsus: Ettevõtted, mis pakuvad unikaalseid lahendusi või uuenduslikke tooteid/teenuseid on tihtipeale suurema konkurentsieelisega. Oluline on hinnata, kas pakutav toode lahendab turul põletavat probleemi.
Turu potentsiaal: Oluline on hinnata sihtturu suurust ja kasvupotentsiaali. Kas ettevõtte sihitud turg on piisavalt suur, et pakkuda märkimisväärset kasvu.
Ärimudel: Kasuks tuleb analüüsida, kuidas ettevõte plaanib raha teenida. Kas nende ärimudel on jätkusuutlik ja skaleeruv?
Klientide tagasiside ja tõendatud huvi: Kas ettevõttel on juba kliente või vähemalt tõendatud huvi potentsiaalsete klientide seas? Varajane klientide tagasiside võib olla oluline edukuse indikaator.
Finantsnäitajad ja prognoosid: Millised ettevõtte finantsnäitajad, sealhulgas sissetulekud, kahjumid, rahavoog ja kapitali vajadus? Kui realistlikud on nende finantsprognoosid?
Valuatsioon: Enne tehingusse minemist tuleb hinnata ettevõtte väärtust ja veenduda, et see oleks kooskõlas turu standarditega.
Väljumisstrateegia: Tuleb ka mõelda potentsiaalsetele väljumisstrateegiatele. Millised on võimalused ettevõtte müügiks, ühinemiseks või avalikuks pakkumiseks? Milline on realistlik ajakava ja tootlus?
Kõik ülal olevad kriteeriumid ei ole aga investeerimisotsuse tegemisel samasuguse kaaluga. Osad aspektid on palju olulisemad, kui teised. Statistikas jookseb välja, et ligi 50% kogu otsuse kaalust annab “Meeskonna tugevus ja taust”. See on ka ootuspärane, sest ettevõtte jooksevad käima ikkagi asutajad.
Ülal olev nimekiri ei ole kindlasti ammendav. Lisaks peamistele kriteeriumitele, tuleb investeerimisprotsessi käigus kindlasti teha nii taustakontrolli (reference check) kui ka veenduda, et kõik õiguslikud riskid on kaetud (legal due diligence).
Põhjalik eeltöö on peamine riskide juhtimise tööriist. Samas peab arvestama sellega, et tegemist on kahepoolse suhtlusega. Liigselt koormav analüüsiprotsess investori poolt võib kogunisti võtta võimaluse üldse investeerida.
Kõik ei lähe kaubaks
Kriteeriumeid ettevõtete hindamisel on arvukalt. Suurem osa analüüsitavatest ettevõtetest ei läbi investori tihedat filtrit.
Keskmiselt vaatab üks riskikapitali fond läbi 1000 ettevõtet. Igas investeerimisetapis välistatakse teatud osa ettevõtteid. Lõpuks investeeritakse vaid 1-2% kogu valimist. See on aastas umbes 10 uut ettevõtet.
Seega kulub riskikapitalifondil laiapõhjalise hajutatud portfelli ehitamiseks ligi neli aastat. Igal aastal vaadatakse läbi tuhat ettevõtet, investeeritakse kümnesse ning neljanda aasta lõpuks võiks portfell koosneda 40st ettevõttest.
Kas ma peaksin startuppidesse investeerima?
Kui oled lugedes juba nii kaugele jõudnud, siis ilmselt oled aru saanud, et tegemist ei ole kõige lihtsama investeerimisvaldkonnaga. Edukaks investeerimiseks on tarvis omajagu õppida ning tuleb arvestada sektori eripäradega. Isegi kui jälgida kõiki punkte piinliku täpsusega, ka siis ei ole tootlus garanteeritud. Seega teatud mõttes on iduettevõtetesse investeerimine rohkem nagu elustiil, kui passiivne arvuti abil teostatav investeerimisstrateegia.
Oluliseks barjääriks iduinvesteeringute tegemisel saab tihti peale ka investeerimisportfelli suurus:
Otseinvesteeringud
Otseinvesteeringud võivad olla üsna kapitalimahukad. Ingelinvestorina investeerides võib lugeda minimaalseks üheks investeeringuks suurusjärgus 10 000 eurot. Alla selle enamasti ei võeta lihtsalt jutule. Kui võtta arvesse head hajutamise tava, siis peaks portfellis olema 20-40 investeeringut. See võrdub 200k-400k-eurose koguinvesteeringuga.
Varajase faasi investeeringud on riskantsed, seega võiks nende osakaal portfellist jääda alla 10%.
Lihtne tehe: 200k-400k / 10% = 2M-4M eurot. See tähendab, et otseinvesteeringute tegemiseks peaks kogu portfelli suurus olema vähemalt 2 miljonit eurot.
Otseinvesteeringute puhul arvestama ka olulise ajakuluga. Tegemist ei ole passiivse varaklassiga. Investeeringute leidmiseks kulub arvestatav aeg ning mitmekümne ettevõttega portfelli puhul tuleb regulaarselt ette juriidiliste dokumentidega tegelemist.
Investeeringud läbi fondi
Riskikapitalifondidesse sisenemiseks on enamasti minimaalne investeering 100k eurot. Kuna need fondid ei ole avalikult pakutavad, siis vastu võetakse ainult valitud asjatundlikke (akrediteeritud) investoreid.
Sel puhul näitab matemaatika (100k / 10% = 1M eurot), et investori investeerimisportfelli suurus võiks olla vähemalt 1M eurot.
Fondi investeeringud on reeglina passiivsemad, kui otseinvesteeringud. Fondi meeskond tegeleb igapäevaselt ettevõtete toetamisega ning ajab korda juriidilised toimingud. Fondi investoritel on võimalus ka aktiivsemalt kaasa lüüa ja portfelliettevõtetele enda valdkonnaspetsiifiliste oskustega abiks olla.
Investeeringud läbi ühisrahastuse
Turul on võimalusi varajase faasi ettevõtetesse investeerimiseks ka läbi ühisrahastusportaalide. Sel puhul võib minimaalne investeering ettevõtte kohta olla ka suurusjärgus 100 eurot. Mistõttu saab hajutatud iduettevõtete portfelli luua ka väiksema portfelliga, kui eelnevate näidete puhul.
Ühisrahastuse puhul peab aga arvesse võtma seda, et portaali valikusse ei jõua kõik turul tegutsevad ettevõtted. Reaalselt tekib võimalus investeerimiseks vaid murdosasse ettevõtetest. See aga kujutab endast olulist riski, et valim, mille hulgast valida, ei ole piisavalt suur (viidates “Kõik ei lähe kaubaks” peatükile). Seega võib hajutatud portfelli loomine osutuda keeruliseks, mistõttu tehakse tihtipeale järeleandmisi kas portfelli kvaliteedis või hajutatuses.
Kuidas alustada?
Paljud investorid, kes startuppidesse investeerivad, on kas ise varasemalt iduettevõtteid ehitanud või selles valdkonnas pikalt töötanud. Nii on nad omandanud valdkonna spetsiifikast laialdaselt teadmisi, mis tulevad kasuks ettevõtete hindamisel.
Kuid valdkonda on võimalik siseneda ka investoritel, kes pole varem valdkonnaga kokku puutunud. Siis peab aga arvestama, et sisse elamiseks võib kuluda veidi rohkem aega. Tutvuste loomine, valdkonna spetsiifiliste tingimustega tutvumine ja ka esimeste investeeringute leidmine võib võtta aega.
Liituda on võimalik näiteks äriinglite võrgustikega (näiteks EstBAN, fff.vc, badideas.fund), kus tutvustatakse iduettevõtete valdkonda, analüüsitakse koos investeerimisvõimalusi ning tehakse ka ühiselt investeeringuid. Ühiselt toimetades on võimalik ka teatud kulusid jagada - näiteks juriidilisi kulusid, mis tekivad investeerimisdokumentide läbitöötamisel.
Kokkuvõte
Kuigi investeerimine idufirmadesse võib pakkuda märkimisväärseid tootluseid, kaasnevad sellega ka suuremad riskid ja pikem ajahorisont võrreldes traditsiooniliste börsiinvesteeringutega.
Eduka iduettevõtete portfelli ehitamiseks on tarvis mõista valdkonna eripärasid ja valida enda strateegiline lähenemine (otseinvesteeringud või fondid).
See valdkond ei sobi oma olemuse tõttu kõigile. Kuid nendele, kes otsustavad siseneda, võib see pakkuda nii huvitavat tootlust kui ka võimalust olla osa innovatsiooni loomisest ning järgmistest tuleviku edulugudest.
Loodetavasti aitas see postitus selgitada riskikapitali olemust, võimalusi ja riske. Teadlikke investeerimisotsuseid!
Kes soovib lisaks kuulata minu iduinvesteerimise kogemusest ja riskikapitalifondi tööst, siis rääkisin sellest Rahareede podcasti 59. episoodis (algus minutil 22:52).
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Artikli autor on varasemalt investeerinud ja omab ka praegu erinevaid varajase faasi investeeringuid. Autor on riskikapitali fondi partner.
Artikli eesmärk on aidata investoritel mõista iduettevõtetesse investeerimise olemust, riske ja võimalusi.