Kui ma umbes 8 aastat tagasi investeerimisega alustasin, panin sisuliselt iga sendi kõrvale. Proovisin saad hakkama võimalikult minimalistlikult, selleks et saaks rohkem investeerida. Näiteks reisimine ja muud raha nõudvad lõbustused ei tulnud enamasti kõne allagi. Nende kaheksa aasta jooksul olen ma tänaseks jõudnud punkti, kus olen aru saanud, et kõige pealt kokkuhoidmine ei ole alati kõige mõistlikum. Seda teemat seletab raamat nimega “Die With Zero”. Sealt raamatust on pärit järgnev pilt:
Kuidas seda pilti siis lugeda? Noorena on sul hea tervis, palju aega aga vähe raha. Keskeas on valitseb pigem tasakaal, aga siiski kipub enamus aega kuluma töötamise peale, tervis hakkab iga aastaga nõrgemaks minema, aga samas raha juba koguneb. Vanaduses on hoopis nii, et raha on palju, aega on ka palju, aga tervis on kehv ning paljusid tegevusi ei saa enam teha või on need raskendatud ja pole enam nauditavad. Sisuliselt on iga tegevuse jaoks olemas parim iga. Mis mõtet on suurel hunnikul rahal, kui seda ei saa enam nautida? Oma elule tagasi vaadates vähesed mõtlevad, et oleks võinud rohkem tööd teha - vastupidi!
Raamatu peamine mõte oligi see, et igal inimesel peaks olema elus hetk, millal tema portfell on maksimaalse suurusega ja alates sellest hetkest hakkab portfell vähenema ja surres võiks see olla suur ümmargune NULL. See ei tähenda seda, et sa näiteks oma lapsi ei toeta, vaid sa teed seda enne, kui sa sured - siis kui lastel seda abi kõige rohkem vaja on. Näiteks iseseisvasse ellu astudes.
Ka mina olen üritanud viimastel aastatel sama põhimõtte järgi talitada ning nautida rohkem elu, siis kui tervis veel on hea. Näiteks töötan ma 4 päeva nädalas, seega on mul 3 vaba päeva. Palk on küll selle võrra pisut väiksem, aga minu hinnangul on see seda väärt. Samuti olen ma viimased 2-3 aastat enamuse aktiivselt teenitud tulu suunanud tarbimisse ning portfell on peamiselt kasvanud passiivselt. Jah 3 samba olen täis pannud ning aegajalt ikkagi midagi jääb palgast üle ka ning see liigu portfelli. Ühel aastal oli küll aktiivne sääst null. Võtsin portfellist rohkem välja, kui sinna suunasin.
Kui küsida, siis kuhu ma siis rohkem raha kulutan? Olen rohkem hakanud kulutama meelelahutusele - erinevad üritused, SPA’d, väljas söömine, suvila ehitamine, investeerimine lapsesse (erinevad huviringid, kool, tegevused) ning oleme rohkem kulutanud tervislikule toidule, mis on ka omamoodi investeering tervisesse.
Kogu eelnev jutt toobki mind nüüd meie pere viimase Barcelona reisi juurde, mida tahaksin teiega jagada. Kirjutan põgusalt sellest kuidas reisi planeerisime, kuidas leidsime lennupiletid, elamise, mida reisil tegime ja muidugi kui palju kogu see nali maksma läks ning kas ma kahetsen seda. Kuna toon loos välja isiklikke tegemisi, mõtteid ja vaatame ka rahakotti, siis on järgnev osa loetav liikmetele.