LHV allutatud võlakirjad: ülevaade, võimalused ja riskid
Lisaks mitmete investorite arvamused ja investeerimisotsused
Sissejuhatus
LHV kuulutas välja teise taseme omavahenditesse (Tier 2) kuuluvate allutatud võlakirjade pakkumise. Enne investeerimisotsuse tegemist on ülioluline mõista, mida see instrument endast kujutab, mis on selle eelised ja kaasnevad riskid.
Sellepärast otsustasime artiklis keskenduda nii allutatud võlakirjadele üleüldiselt kui ka jagada mõtteid antud LHV võlakirja pakkumise osas. Tutvustame allutatud võlakirju, selgitame kuidas need sobituvad laiemasse panga kapitalistruktuuri ning avaldame arvamust LHV pakkumise osas.
Olenemata sellest, kas oled kogenud investor või alles tegemas esimesi investeeringuid, loodame, et see artikkel aitab sul teha informeeritud otsuse seoses LHV Groupi allutatud võlakirjadega.
Panga kapitali struktuur
Enne kui vaatame teise taseme allutatud võlakirjale spetsiifilisi tunnuseid ja riske, on oluline mõista, mis on ja millistest kihtidest koosneb panga kapital.
Panga omakapital on põhimõtteliselt rahaline päästevõrk, mis aitab pangal toimida keerulistes majandusoludes ja katta võimalikke kahjumeid. Mõeldes pangale kui ettevõttele, on kapital see, mis jääb järele pärast kõikide kohustuste mahaarvamist varadest.
Panga kapital jaotub tavaliselt neljaks tasemeks:
Esimese taseme omavahendid ehk põhikapital (Tier 1): See on pangakapitali kõige kvaliteetsem osa. See koosneb peamiselt omanike sissemaksetest, aktsiakapitalist ja varasemate perioodide kasumist. Põhikapital on see osa, mis katab kõige paremini panga võimalikud kahjumid, sest see ei ole seotud mingite kindlate tagasimakse kohustustega.
Täiendavad esimese taseme omvavahendid (Additional Tier 1 ehk AT1): See on esimese taseme omavahendite alamkategooria, mis asub Tier 1 ja Tier 2 vahel. Koosnedes peamiselt hübriidkapitali instrumentidest, võib AT1 sisaldada võlakirju, mida saab teatud tingimustel muuta aktsiaks või mille intressimakseid saab peatada. Erinevalt tavalisest põhikapitalist ei ole AT1-l kindlat tagasimaksetähtaega ja selle intressimaksed võivad sõltuda panga omakapitali tasemest ja nõuetest. See paindlikkus muudab AT1 instrumendid atraktiivseks riskialtimatele investoritele.
Teise taseme omavahendid (Tier 2): See on panga kapitalistruktuuri teise astme element, mis on vähem likviidne kui esimese taseme omavahendid (Tier 1). See koosneb teatud võlakirjadest, allutatud laenudest ja mõnedest muudest finantsinstrumentidest, millel on tavaliselt pikem tagasimakse tähtaeg ja mis on sageli ka kõrgema intressimääraga. Kuigi täiendav kapital on hierarhiliselt madalamal kohal kui põhikapital, on sellel oluline roll panga kapitalipuhvri loomisel. Täiendav kapital aitab katta kahjumeid olukorras, kus põhikapital on juba ammendunud, tagades sellega hoiustajate ja teiste võlausaldajate kaitsmise. Lisaks aitab see pankadel vastata regulatiivsetele nõuetele ja suurendada nende finantsstabiilsust.
Seenior võlg ehk muud mitte-allutatud nõuded ja deposiidid (Senior debt): Kui Tier 1 ja Tier 2 kapital kujutavad endast panga sisemisi puhvreid, millega saab katta võimalikke kahjumeid, siis seenior võlg on veidi erinev. Seenior võlg koosneb panga välja antud võlakirjadest, mida nimetatakse seenior võlakirjadeks. Need on pangale võetud laenud, millel on eelistatud staatus võrreldes teiste võlakirjadega – see tähendab, et kriisi korral makstakse need võlakirjad tagasi enne muid võlausaldajate nõudeid. Deposiidid, mida enamus inimesi mõistab kui tavalisi hoiuseid, kuuluvad samuti sellesse kategooriasse. See tähendab, et deposiidi hoidjad on tegelikult panga võlausaldajad ja nende nõuded rahuldatakse enne Tier 1 ja Tier 2 kapitali omanikke.
Mis on allutatud võlakiri (Tier 2)?
Allutatud võlakirjad on finantsinstrumendiks, mis kuulub pankade teise taseme omavahenditesse (Tier 2). Need on loodud, et parandada finantsasutuste vastupanuvõimet majanduslikult rasketel aegadel.
Allutatud võlakirjadega kaasnevad teatud eripärad, mida jaeinvestor peaks arvesse võtma enne investeerimisotsuse langetamist:
Keskmine järjekord likvideerimisel: Allutatud võlakirjade põhiline tunnusjoon on nende "allutatus". See tähendab, et maksejõuetuse või likvideerimise korral saavad allutatud võlakirjaomanikud oma investeeringu tagasi alles pärast teiste allutamata (nt saadud hoiused, võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees) nõuete täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jääb allutatud võlakirjade omanikest tahapoole panga esimese taseme kapital.
Kõrged intressimaksed: Allutatud võlakirjadel on sageli kõrgem intressimäär kui tavavõlakirjadel ja hoiustel, kajastamaks ka suuremat riski. See tähendab, et investor võib saada suuremat tulu, kuid peab olema valmis ka suuremaks riskiks.
Määratud lõpptähtaeg: Teise taseme omavahendidesse kuuluvad (Tier 2) võlakirjad võivad olla pikema tähtajaga, mis tähendab, et raha võib olla seotud pikema perioodi vältel. Enamasti on tähtajaks 10 aastat, kuid tavapäraselt on pankadel õigus lunastada võlakirjad osaliselt või täielikult peale 5 aastat. Võlakirjade ennetähtaegseks lunastamiseks peab andma nõusoleku Euroopa Keskpank.
Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise risk (bail-in risk): Allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise riskiga, mis võib realiseeruda, kui maksejõuetuse ja muude raskuste esinemisel rakendatakse panga suhtes kriisilahendusmeetmeid. See tähendab, et kriisiolukorras võidakse võlakirja tingimusi muuta (nt vähendada võlakirja nimiväärtust või muuta intressimäära), et kaitsta panga finantsstabiilsust. See võib vähendada võlakirja väärtust või mõjutada saadavat tulu.
Regulaatorid näevad allutatud võlakirju kui vahendit, mis aitab parandada finantssüsteemi stabiilsust. Kui pank satub raskustesse, toimivad need võlakirjad omamoodi puhvrina, vähendades kahju hoiustajatele ja teistele võlausaldajatele. Seetõttu võidakse allutatud võlakirju lugeda osaks pangandussektori kapitalinõuetest, eriti teise taseme kapitalinõuetest, aidates pankadel täita rahvusvahelisi ja kohalikke reguleerivaid nõudeid.
LHV võlakirjapakkumise info ja detailid
Võlakirjaprogramm ja emissiooni ulatus: AS LHV Group pakub allutatud võlakirju, mis kuuluvad võlakirjaprogrammi ulatusega kuni 200 miljonit eurot.
Selle esimese pakkumise raames on kavandatud emiteerida kuni 25 miljonit eurot võlakirju, kuid mahtu võib suurendada kuni 35 miljoni euroni.Esimese emissiooni detailid:
Emitent: AS LHV Group
Võlakiri: Fikseeritud määraga allutatud võlakirjad tähtajaga 29. september 2033
Võlakirja ISIN kood: EE3300003573
Seeria: 1
Kogunimiväärtus: 25 000 000 eurot. LHV võib oma otsusega seeria kogunimiväärtust kuni emissiooni kuupäevani (kaasa arvatud) suurendada kuni 35 000 000 euroni, või vähendada, kui osa pakkumisest tühistatakse.
Nimiväärtus: 1 000 eurot iga võlakirja kohta
Intressimäär: 10,5% aastas, makstakse kord kvartalis
Intressimaksed: Iga aasta 29. märts, 29. juuni, 29. september ja 29. detsember
Märkimisperiood: Alates 12. septembril 2023 (kell 10.00) kuni 26. septembril 2023 (kell 16.00)
Tähtaeg ja varajane lunastamine: Võlakirjade tähtaeg on 10 aastat (lunastamise tähtaeg 29. september 2033), kuid ettevõttel on õigus neid varakult lunastada pärast 5-aastast perioodi.
Pakkumise tulemuste avaldamise kuupäev: 27. september 2023
Arvelduskuupäev: 29. september 2023
Olulised materjalid:
LHV allutatud võlakirjade märkimise koduleht
AS-i LHV Group allutatud võlakirjade avaliku pakkumise teade
LHV Groupi allutatud võlakirjade programmi prospekt
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate allutatud võlakirjade tingimused
Esimese emissiooni lõplikud tingimused ja prospekti kokkuvõte
Meie arvamused ja põhjendused
Marko
Erinevatesse fikseeritud tulumääraga instrumentidesse on minu portfellist soetushinnas paigutatud ligi 20%. Olles võlainstrumentidesse pikalt investeerinud, siis olen aja jooksul kokku puutunud väga varieeruva riskantsus-astmega laenudega.
Fikseeritud tulumääraga instrumentide eesmärgiks minu portfellis on teenida passiivset rahavoogu. Sellise võlaportfelli juures on minu jaoks kõige olulisem aga riskide haldamine ja hajutatus. Sellepärast koosneb kogu võlaportfell rohkem kui 20’nest erinevast positsioonist.
LHV teise taseme omavahendidesse kuuluvad allutatud võlakirjad tunduvad olevat hea lisa minu tänasesse võlaportfelli. Need oleksid seitsmendad allutatud võlakirjad portfellis. Arvestades võlakirja tootlust kui ka riske, siis on pakkumine minu jaoks atraktiivne. Sihin märkimist selliselt, et saaksin kätte 20-30 võlakirja.
Riin
Minul on plaan neid võlakirju märkida, sest LHV võlakiri annab võimaluse hajutada minu kõvasti kinnisvara poole kaldu olevat portfelli ja kasvatada vähem riskantsema rahavoo osakaalu. Pakutava võlakirja intress on väga atraktiivne ja strateegia muutudes on need võlakirjad suure tõenäosusega järelturul üpris likviidsed.
Taavi
Minul on kavas neid võlakirju märkida, kuna praeguses intressikeskkonnas tundub 10.5% intress üsna ahvatlev. Seda eriti, kui võrrelda hiljutiste AT1 võlakirjade pakkumistega, mis maksavad kõrgema riski ja peaaegu olematu likviidsuse juures ainult pisut kõrgemat intressi.
Veelgi enam, peale LHV võlakirjade uudist otsustasin ma sarnaselt paljude teiste investoritega (vaadates Balti võlakirjade tehingute käivet) maha müüa oma varasemad väiksemat intressi maksvad allutatud võlakirjad, et saadud raha eest märkida LHV kõrgema intressiga võlakirju. Samas tundub, et see pakkumine on nii populaarne, et tõenäoliselt ma soovitud kogust kätte ei saa. Kuna seekord pakutakse võlakirju 25 - 35 miljoni euro ulatuses, aga prospektis on kogu maht üle 200 miljoni, siis on lootust, et tulevikus pakutakse võlakirju veel, kuigi siis ei pruugi enam intress sama olla.
Strateegiliselt oleks need võlakirjad minu rahavoogu tootva portfelli osa. Hea oleks 10.5% intressimääraga instrument minimaalselt viieks aastaks portfelli võtta. Usun, et tulevikus kui intressid langevad, tõuseb ka nende võlakirjade järelturu hind.
Teiste investorite arvamused pakkumise osas
Küsisime mitmete tuntud investorite käest, kas nemad plaanivad pakkumisest osa võtta, kui jah, siis mis mahus ja miks. Samuti palusime välja tuua see, milline on nende strateegija märgitavate võlakirjadega.
Kristjan Liivamägi: “Minu jaoks on LHV 10,5% kupongiintressiga võlakiri atraktiivne investeering riski ja tulu suhet arvestades. Mina plaanin investeerida kuni 4% ulatuses enda portfellist. Rohkem ei plaani investeerida seetõttu, et oman LHV aktsiaid ja AT1 võlakirju. Seega, suuremaks ei soovi hetkel positsiooni teha. Usun, et tulevikus teeb LHV Pank uusi võlakirjaemissioone ja siis vaatan olukorra selles hetkes uuesti üle.
Minu jaoks on tegemist fikseeritud tulumääraga instrumendiga, millel on oma kindel koht minu portfellis. Mulle meeldib, et võlakiri on järelturul kaubeldav. Minu hinnangul võiks selle võlakirja vastu järelturul olla samuti arvestatav huvi. Ehk tegemist võiks olla jaeinvestori vaatest suhteliselt likviidse finantsinvesteeringuga.“
Tauri Alas: “Kui palju raha eest plaanin märkida LHV võlakirja? Pigem oleks õigem küsida, kust ma leian kõik vanaemad-vanaisad, onud-tädid, kes veel ei investeeri, sest ma olen pigem veendunud, et LHV võlakirjapakkumine märgitakse täis. Intress 10,5% ja mitte kedagi ei huvita, kas võlakiri on allutatud, allutamata või saab seda koos makaronidega süüa. Arvestades muutunud majandustingimusi, siis palju õnne esmalt LHV-le. Nende esimene ports allutatud võlakirju on täna juba madalama intressimääraga kui minu kodulaen. Selles kontekstis ei tundu 10,5% teab kui hea pakkumisena, kuid ma olen pikemat aega portfelli haaranud rahavoogu tootvaid investeeringuid.
Paar päeva tagasi haarasin paarist pangast erineva pikkusega tähtajalisi hoiuseid ning veidi jäi raha üle, et midagi riskantsemat lisada. LHV võlakiri tuli täpselt õigel ajal minu jaoks, seega plaanin märkida ja pean pigem plaani kui palju võiks kätte saada ning teen vastavalt omad plaanid. Suuri lootuseid ei hellita aga äkki mõned võlakirjad õnnestub saada!”
Liisi Kirch: “Jah, plaanime märkida. Fikseeritud tootlus ja likviidsuse olemasolu on need faktorid mis meelitavad, seda enam, et plaanime suuremat kinnisvaratehingut ning raha pigem mitmeks aastaks pikema vaatega kinni panna ei tahaks. Kauaks jätame on veel lahtine - sõltub, millal kv tehingu detailid lukku saame. See nüanss ka, et kui vahepeal oli võimalik kõrgema intressiga krediidivahendajate võlakirju märkida, siis see ei tundunud eetiline - ise rahatarkuse edendaja, kuidas Sa siis laenad raha kõrgete intressidega edasilaenamiseks. LHV riske hindan pealekauba madalamaks.”
Jaak Roosaare: “Jah, plaanin märkida niipalju kui kontole vaba raha leian. Kui saan rohkem kui vaja, müün maha, kui ei saa, hoian. Usun, et märgitakse vähemalt viie kordselt üle.”
Rahakratt: “Jah, mul on plaan erinevate kontode alt elhavee poole tulistada mingi paarkend k kokku. Üle lähen rebima seetõttu, et usun puruksmärkimisse. Elhavee on alati tõmmanud igast tiinamõisasid jms kontingenti, kes suurelt rahhi parkida soovivad ja usun seda selgi korral juhtuvat. Turu mõistes on tegemist üsna turvalise pakkumisega võrreldes siin näiteks Change´i meeste avantüüride kõrval. Lisaks vaatan, kui palju klotsi seisab kontodel ja hoiustel ning liites sinna elhavee hea maine, siis no isegi minusugune saab aru, et tegemist on täiesti adekvaatse võimalusega täna, mis pigem üle lati lendab. Mul muud strateegiat ei olegi, soov on saada igakuist (nojah, kvartalis siis, okei...) plekki, mille eest elada. Mina elan ja toitun peamiselt investeeringutest (pluss tatar) ja selle alusel teen ka enda otsuseid. Üle 10% intress lubab mul sinna milkuse net worthi poole vaikselt vaadata ja ükspäev trollis just seal peatuses maha minna, kus Porsche esindus on.”
Lev Dolgatsjov: “Plaanin küll märkida. Tootlus ei ole kõige suurem ja 10 aastat on pikk aeg. Isegi kui me arvestame sellega et LHV lunastab neid võlakirju 5 aasta pärast, see on ikka pikk aeg, Aga LHV on tugev emitent ja 10.5% aastaintress näeb õigustatud välja.
Hetkeseisuga see on sisuliselt 6.5%+ 6 kuu Euribor. Mina igaks juhuks olen valmis selleks et Euribor võib veel ühe protsenti võrra tõusta, siis selle paberi tootluseks saab 5.5% + 6 kuu Euribor, mis on mõõdukas, aga talutav. Sellest madalam tootlus poleks juba minu jaoks atraktiivne olnud.
Mu plaan on märkida neid võlakirju 200-300 tuhande eest, aga kui palju päriselt saab kätte, on omaette küsimus. Mul tundub et LHV on intressiga väga täpse "sweet spot"'i leidnud. "Üle kümne" kõlab ahvatlevalt ja on juba selgelt näha jaeinvestorite aziotaazi. Mõned on isegi müümas teisi võlakirju või lõpetavad ennetähtaegselt oma tähtajalisi hoiusi nende võlakirjade märkimiseks. Kuivõrd institutsionaalsed investorid on sama aziotaazi tundmas - selgub alles kuu lõpus, aga kõhutunne järgi ma ütleks et märkimisorderite maht oluliselt ületab 35M emissiooni ülempiiri. Paneks puusalt et investorid märkivad äkki 80M+ mahus. Paljud jaeinvestorid kindlasti märkivad iga oma ettevõtte alt ja lisaks investeerimiskonto alt mehele, naisele, tütrele, pojale, kassile ja koerale. Mõned ka teesiga et hind kohe tõuseb ja saab kiire flip'i teha. Ja täiesti võimalik et saabki.
Balti võlakirjade likviidsus on ülimadal, seega minu "plaan A" on nendega lunastamiseni "sõita". Kiire flip'i plaani mul nende võlakirjade osas hetkel ei ole.“
Jekaterina Tint: “Olen LHV investor, samuti oman varasemast ajast võlakirju. Osa neid varsti ka lunastatakse. Võlakirja tootlus ja riskid on mulle sobivad, seega osalen märkimises. Riskijuhtimise mõttes sihini seda, et LHV positsioonide ehk aktsiate +võlakirjade kogu osakaal jääks alla 10%.”
Lahtiütleja ja õigused
Eelnevalt on toodud Marko, Riinu, Taavi ja teiste investorite mõtted LHV allutatud võlakirjade pakkumise osas. Tegu ei ole investeerims- või finantsnõuga ja iga üks peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse.
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.