Mõtted Eleving Group S.A. tagatud võlakirjade avaliku pakkumise osas
Taavi, Riinu, Marko ja teiste tuntud investorite otsused ja mõtted
Järgnevalt on toodud Taavi, Riinu, Marko ja teiste investorite mõtted Eleving Group S.A. tagatud võlakirjade pakkumise osas. Tegu ei ole investeerimis- või finantsnõuga, igaüks peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse.
Pakkumise info ja ettevõtte tutvustus
Märkimise periood: 2.10.2023 kuni 20.10.2023 kell 14.00
Lunastustähtaeg: 31.10.2028
Emissiooni maht: kuni 75 miljonit eurot
Nominaalväärtus: 100 €
Märkimishind: 100 €
Intressimäär: 13% p.a.
Intressimaksed: kvartaalsed
Lisainfo investoritele (varasemad ja tulevased võlakirjad)
NB! Järgnev ettevõtte kirjeldus on refereeritud Redgate Wealth’i infokorjast, kes aitab antud võlakirja pakkumist läbi viia.
Märkimiskorraldusi saab esitada LHV internetipanga kaudu; SEB ja Swedbanki klientidel on võimalik võlakirju märkida Redgate Wealthi kaudu, sõlmides esmalt investeerimisteenuste osutamise lepingu, sellisel juhul on minimaalne märkimiskogus 100 võlakirja.
Eleving Group on üks juhtivaid ja kiiremini kasvavaid kasutatud autode finantseerimisettevõtteid maailmas. Eleving asutati 2012. aastal ja selle peakontor asub Lätis Riias. Ettevõte opereerib Baltikumis ja Euroopas, keskendudes SKP-dünaamilistele riikidele Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. Osadel turgudel pakub Eleving kapitali strateegiliseks suunamiseks, jõudluse võimendamiseks ja kliendibaasi laiendamiseks ka tarbimislaene.
Märganud traditsiooniliste laenuandjate poolt tähelepanuta jäetud nišši, on Eleving muutnud kasutatud autode ja tarbijate finantseerimissektorit 16 riigis kolmel mandril. Alates asutamisest on Eleving väljastanud rohkem kui 1,45 miljardi euro väärtuses laene ja omab netolaenu portfelli väärtusega üle 295 miljoni euro. Eleving pakub tagatud laene kuni 15 000 euro ulatuses ja maksimaalse kestusega 84 kuud, muutes kasutatud autode finantseerimisprotsessi mugavaks, samuti pakub ettevõte tagatiseta laene. Eleving Group toimib omaenda filiaalivõrgu ja enam kui 1000 partnerasutuse kaudu ning omab tugevat kohaolekut veebis. Füüsiline kohalolek, mida täiendab suurepärane klienditeekond, teeb Elevingist oma tööstuse tipptegija.
Meie arvamused ja põhjendused
Taavi
Ütlen ausalt, et ma ei ole eriti põhjalikult ettevõtte prospekti analüüsinud ning seega on minu hinnang väga subjektiivne ning ei pruugi olla kõikide faktidega kooskõlas. Seda üteldes tundub hetkel pakutav intress pisut madal olevat. Esiteks selle pärast, et tegutsetakse ikkagi väga riskantsetel turgudel ning segmendis ja selle juures on pakutav võlakirja intressimäär 13%.
Samal ajal on võimalik järelturult osta sama ettevõtte varasemat võlakirja, mille YTM (tootlus hoidmiseni, võttes arvesse võlakirja ostuhinda, kupongimäära ning tähtaega) on 14%-15% - olenevalt mis hinnaga järelturult seda on võimalik osta, täpselt nagu Lev Dolgatsjov enda arvamuses välja tõi. Minu hinnangul see fakt näitab, et turuosalised näevad mingisuguseid riske või paremaid investeerimisvõimalusi, et nad on nõus oma varasemaid võlakirju allahindlusega müüma. Tõenäoliselt ei müü nad neid selleks, et märkida madalama intressiga sama ettevõtte uusi pikemaajalisi võlakirju.
Seega tundub hoopis parem idee osta selle ettevõtte võlakirju järelturult. Saan parema tootluse ning võlakirja tähtaeg on ka varasem kui uutel. Tõsi, iga investor nendele ligi nii lihtsalt ei pääse, kuna vaja on tõenäoliselt kasutada välismaaklerit (mina näiteks saaks neid osta Interactive Brokersi kaudu) ning lisaks on vaja tõenäoliselt maakleri juures taotleda selliste instrumentidega kauplemise õigust.
Suheldes teiste investoritega on jäänud mulje, et kuna LHV hiljutistest allutatud võlakirjadest soovitud mahtu kätte ei saadud, siis ollakse nõus läbi pisut roosamate prillidega vaadates ka muude pakkumistega, et rahale parkimiskoht leida. Eriti arvestades seda, et võlakirjad on järjest populaarsemaks muutunud. Seega panen südamele, et iga investor ikka tutvuks prospektiga ning teeks kaalutletud otsuse, mitte ei paigutaks oma raskelt teenitud raha pimesi ära.
Marko
Antud Eleving Group S.A. tagatud võlakirjade avaliku pakkumises ma osaleda ei plaani. Jagan ka järgnevalt põhjendusi, mis lähtuvad minu portfelli laiemast strateegiast, kui ka antud konkreetsest pakkumisest.
Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et olen alates 2019. aastast võlaportfelli riske maandanud. Sellest ajast peale olen iga lõppenud laenu ja võlakirja taasinvesteerinud madalama riskiga alternatiividesse. Olen andnud järele tootluses, kuid samas saanud ka riske madalamaks. Minu jaoks on olulisemaks saanud soov mitte põhiosa kaotada. Paraku võla instrumentidega käib ka kaasas krediidirisk, mis on suuresti mõjutatud makromajandusest. Seega mida rohkem on nõrgemate krediidiasutuste võlakirju, seda suurem risk. Tänases makrokeskkonnas, kus on atraktiivseid pakkumisi ka pankadelt, siis olen neid võimalusi eelistanud mitte-pankade pakkumiste ees.
Kui süveneda Eleving võlakirja pakkumisse, siis esimese asjana hindan antud ettevõtte krediidiriski. Muidugi on minu n-ö analüüs suhteliselt pehme ja subjektiivne. Eleving tegutseb finantsteerimistoodetega, mis on rohkem mõjutatud majandustsüklist. Kui intressitõus jõuab viitega ka reaalmajandusse, siis võib see olla tegur, mis mõjutab ka huvi Elevingi pakutavata finantseerimistoodete järgi. See teeb mind riskikartlikuks ning selle riski eest peaks minu hinnangul olema ka intress vastav. Kui nüüd vaadata 13% intressipakkumist, siis see tundub pigem natukene alla lati. Kui eelmised Mogo võlakirjad 2021 aastal 0% intressikeskkonnas emiteeriti 11%-ga, siis täna 4% intressikeskkonnas võiks sarnane instrument olla hinnastatud näiteks 15% intressiga. Muidugi on võlakirja tähtaeg 5 aastat ja ilmselt on arvestatud keskmise baasintressimääraga, kuid antud ajahetkel siiski hindan ma pakkumist natuke konservatiivsemalt.
Kokkuvõttes tuleneb minu otsus nii laiemast portfellistrateegiast fikseeritud tulumääraga instrumentide osas ning teisalt ka antud pakkumise riski-tulu suhtest.
Riin
Minu jaoks on tegemist täiesti võõra ettevõttega, kellega mul varasem kokkupuude puudub. Kuigi ka minul jäi LHV võlakirjade märkimisest raha üle, siis Elevingi võlakirjadesse ma seda sel korral ei suuna. Igasuguse investeerimisotsuse juures on oluline süveneda ja põhjalikult analüüsida nii ettevõtet ennast kui ka konkreetset pakkumist. Otsustasin sellele kuluva energia praegu käesoleva majanduslanguse valguses suunata oma portfelli tasakaalustamisesse, kasutades vähemriskantsemaid instrumente.
Teiste investorite arvamused
Küsisime mitmete tuntud investorite käest, kas nemad plaanivad aktsia pakkumisest osa võtta, kui jah, siis mis mahus. Samuti palusime välja tuua nende jaoks suurimad plussid ja miinused. Mitu küsitletud investorit ei olnud postituse kirjutamise hetkeks veel pakkumisega tutvunud ning polnud arvamust veel välja kujundanud.
Lev Dolgatsjov: “Mängisin mõttega enda 03.2024 Mogo 11% võlakirju selle uue Elevingi eurovõlakirja vastu vahetada. Esmapilgul tundus et pakkumine on "fair enough". Isegi mõtlesin et äkki võtaks juurde ka. Aga kui ma veidi süvenesin, siis sain aru et pakutav tootlus on minu arust veidi madalam kui ta peaks olema.
Seletan lahti: Mul on portfellis Elevingi 10.2026 lunastamisega eurovõlakirju, ja need kauplevad järelturul 14.5%-15% aastatootluse juures. Ma võin neid iga päev juurde osta, ja ei näe põhjust võtta sama emitenti väga sarnast võlakirja mis on nii madalama tootlusega kui ka pikema tähtajaga. See oleks vastu loogikat.
Selleks et mind investorina motiveerida selles emissioonis osa võtta, selle uue paberi pakutud aastatootlus peaks olema vähemalt 15%. Viis aastat on väga pikk tähtaeg, võibolla liiga pikk majanduse hetkeolukorras.
Jätan oma 11% Mogo võlakirjad rahulikult lunastamiseni tiksuma, ja kui see uus viieaastane eurovõlakiri kaupleb kevadel parema tootlusega kui Elevingi 10.2026 paber, ostan seda oma portfelli järelturult.
Ettevõtte juures mulle meeldib tugev juhtkond ja pikaajaline kogemus. Mul on veidi raske nende Aafrika ärisuunast hästi aru saada, aga ma loodan, et nad teavad mis teevad. Oma portfellis olevate Elevingi ja Mogo võlakirjade pärast ma hetkel ei muretse, ja halbu üllatusi sellest ettevõttest lähiajal ei oota.”
Kadri Mäsak: “Ei investeeri Eleving Group S.A. võlakirjadesse, sest esiteks on mul eetiline vastuolu teenida tarbimislaenude võtjate pealt ja samas südameasjana õpetada rahatarkust. Teiseks on tarbimislaenude sektor üks esimesi, mis saab löögi kui töötus peaks kasvama, parem võtan suuremat riski/tootlust aktsiaportfelli kaudu.”
Kadri Koplimäe: “Vaatasin põgusalt Eleving pakkumist. Intress on atraktiivne ja tõenäoliselt vastab riskitasemele. Meeldib, et on suudetud aastast aastasse kasvatada tulu ja kasumit, kuid teisalt tegevusvaldkond ja tegevuspiirkonnad on riskantsed. Kokkuvõttes otsustasin mitte märkida, kuna olen hetkel fookuse seadnud oma portfelli riskide maandamisele. Seega otsustasin, et minu selle kuu kõige olulisemaks „investeeringuks“ (kui seda nii saab nimetada) saab olema laenukoormuse vähendamine, mis annab täiesti riskivaba „tootluse“ selle laenuintressi ulatuses, mis mul edaspidi kandmata jääb.”
Jake Farra: “Ei plaani hetkel osaleda Eleving Group SA pakkumises.
Hetkel tundub pakkumine minu jaoks paari aasta perspektiivis liiga riskantne. Olen hetkel investeerinud suuresti Planet42, kes samuti Aafrikas tegutseb ning ei soovi selletõttu võtta rohkem ühe riigi riski.
Suurim pluss on see, et senini on Mogo ilusasti oma intressi maksnud ning investoritel nurisemiseks põhjust ei ole.
Aga minu jaoks suurim miinus on see, et põhiliselt toimitakse Keenias, Leedus, Rumeenias ja Ugandas. Need ei ole hetkel riigid, mis majanduslanguse ajal oleks kohad, kus sooviksin oma raha hoida.”
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
"Ettevõte opereerib Baltikumis ja Euroopas, keskendudes SKP-dünaamilistele riikidele Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas". Soovitaksin prospekti reaalselt ka lugeda. Ettevõtte peamine krediidirisk on Keenias ja Ugandas, samamoodi suurem osa töötajatest