Mõtted Inbank AS allutatud võlakirjade avaliku pakkumise osas
Taavi, Riinu, Marko ja teiste tuntud investorite otsused ja mõtted
Järgnevalt on toodud Taavi, Riinu, Marko ja teiste investorite mõtted Inbank AS allutatud võlakirjade pakkumise osas. Tegu ei ole investeerimis- või finantsnõuga, igaüks peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse.
Pakkumise info ja ettevõtte tutvustus
Märkimise periood: 29.11.2023 kell 10.00 kuni 08.12.2023 kell 16.00
Väljalaskekuupäev: 13.12.2023
Lunastustähtaeg: 13. detsember 2033 (ennetähtaegse lunastamise võimalusega pärast 5 aasta möödumist)
Emissiooni maht: 6 miljonit eurot (suurendatav kuni 12 miljoni euroni)
Nominaalväärtus: 1000 eurot
Märkimishind: 1000 eurot
Intressimäär: 9% p.a.
Intressimaksed: 28. märts, 28. juuni, 28. september ja 28. detsember igaaastaselt alates 28. märtsist 2024
Allutatud võlakirjad
Allutatud võlakirjade näol on tegemist Inbanki tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjade allutatus tähendab, et Inbanki likvideerimise või pankroti korral muutuvad kõik allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja rahuldatakse alles pärast kõigi allutamata tunnustatud nõuete täielikku rahuldamist vastavalt kohalduvatele õigusaktidele. Muuhulgas tuleb allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste allahindamise ja teisendamise riskiga (bail-in risk). Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.
Inbanki allutatud võlakirjade pakkumise eesmärk
Kapitali kaasamise eesmärk on tugevdada panga kapitalibaasi ja panustada seeläbi Inbanki rahvusvahelisse kasvu.
Inbank tutvustus
Inbank on Euroopa Liidu panganduslitsentsiga finantstehnoloogiaettevõte, mis ühendab kaupmehi, tarbijaid ja finantsasutusi järgmise põlvkonna embedded finance platvormil. Koostöös 5400+ kaupmehega on Inbankil 894 000+ aktiivset lepingut ja hoiuseid kogutakse kaheksas Euroopa riigis. Inbankis töötab 410+ inimest 17-st rahvusest. Meie allutatud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil.
Peamised finantsnäitajad
Krediidireiting
Inbank ei ole seni rahvusvaheliste reitinguagentuuridega (Moody's, Fitch, S&P) koostööd teinud. Põhjuseks tõi Inbank finantsjuht välja ettevõtte kiire kasvu ning asjaolu, et agentuuride poolt kasutatavad reitingumudelid üldiselt ei anna häid hinnanguid kiirelt kasvava bilansiga pankadele.
Kindlasti loe reitingutest lähemalt sellest postitusest, kus käsitleme rämpsvõlakirjade teemat.
Mis siis kui võlakirjadel puudub reiting?
Kohalikul turul emiteeritakse palju võlakirju, millel ei ole tellitud sõltumatu professionaalse reitinguagentuuri hinnangut. Reitinguta võlakirjad võivad olla küll atraktiivsemad kõrgema intressimäära tõttu, kuid see kõrgem tootlus võib varjata suuremat krediidiriski. Kas pakutav tootlus kompenseerib piisavalt selle võlakirja enda riske, jääb investori enda hinnata, tuginedes oma analüüsile või kasutama muid vahendeid, mis ei pruugi olla sama usaldusväärsed.
Meie arvamused ja põhjendused
Taavi
Kui alles paar nädalat tagasi arutasime Bigbanki võlakirjade üle, mille kupong oli 8%, siis tõin ma välja, et minu jaoks oleks atraktiivne vahemik 9-10%. Kuigi Bigbank ja Inbank on üsna erinevad pangad, siis tunnetuslikult on minu jaoks üsna sarnase investeeringuga. See tunne võib muidugi petlik olla, seega soovitan ikkagi igal investoril ise Inbanki prospektiga põhjalikult tutvuda. Seega 9% pakkumine tundub mulle esmapilgul vägagi atraktiivne.
Selle kõige juures on üks suur probleem. Ilmselt arvavad paljud, et see on hea pakkumine. Seega eeldan, et tuleb taaskord üsna suur ülemärkimine ning igale investorile jääb kätte mõni üksik võlakiri.
Ehk need kes lähevad püüdma 1-3 võlakirja, ilmselt saavad oma isu täis, aga ülejäänud peavad kas siis suure summaga üle märkima või tegema märkimisi mitme erineva juriidilise ja/või füüsilise keha alt. Ehk kutsuma naised, lapsed, õed, vennad, isad, emad märkima ning hiljem võlakirjad nende käest turuväliselt ära ostma. Muidugi, kui viimased ise ei taha neid alles hoida.
Kokkuvõttes on tegu minu hinnangul päris atraktiivse pakkumisega ning plaanin võlakirja märkida ning kasutada erineva konto alt märkimise strateegiat. Halvemal juhul saan need paar võlakirja järelturul tõenäoliselt pisikese juurdehindlusega maha müüa või kui piisava koguse kokku saan, siis pikemalt hoida.
Marko
Hetkel on mul portfellis üks varasem Inbank võlakiri, mis on täiendav esimese taseme omavahenditesse kuuluv võlakiri. Selle kõrvale olen hetkel valmis võtta ka teise taseme allutatud võlakirja. Kokku võin suurendada Inbanki riski portfellist 2,5%’ni, ehk ruumi on juurde võtta võlakirju 20k euro eest.
Äsja toimunud Bigbani allutatud võlakirjade emissioon 8% intressimäära juures näitas seda, et see on ikkagi turul atraktiivne pakkumine. Turul tuleb tootlust tikutulega taga otsida ning vaadates järelturul kauplevate pankade võlakirjade tootlust lunastamiseni või isegi Balti ettevõtete dividenditootlusi, siis üle 6% väga midagi ei leia. Sellepärast märkisin ka ise Bigbanki võlakirju (kuigi kätte väga midagi ikkagi ei saanud). Nüüd kui Inbank on tulemas 1% kõrgema intressimääraga, ehk pakub 9%, siis usun, et ka see saab olema investoritele huvi pakkuv emissioon.
Riskidest toon välja selle, et kui Bigbank omab tunnustatud krediidireitingut, mis on samal tasemel Coop Pankiga, siis Inbank ei ole rahvusvaheliste reitinguagentuuridega koostööd teinud. See teeb kindlasti nad gramm riskantsemaks võrreldes aktuaalse krediidireitinguga ettevõtetega. Kuidas seda riski maandada - tuleb hoolikamalt tutvuda prospekti, aruannete ja võimalusel ka meeskonnaga. Olen ise seda õnneks saanud teha ja selle najal olen ka enda investeerimisotsuse teinud.
Kokkuvõttes mahub antud pakkumine minu enda fikseeritud tulumääraga instrumentide strateegiasse, seega olen võlakirja märkimas.
Riin
Kuna ma jätsin Bigbanki võlakirjad märkimata, siis ootab vaba raha jätkuvalt tööotsa. Inbank on minu jaoks sümpaatne ettevõte, nii ka nende võlakirjade pakkumine. Kuna plaanin siseneda väikese summaga, siis tunnen, et seeläbi on minu riskid hajutatud. Ilmselt on jaeinvestorite huvi taas suur, eks siis ole näha, mitu võlakirja sel korral ühe investori kohta jagub, arvestades, et Inbankil on õigus eelistada olemasolevaid investoreid, mida mina pole.
Teiste investorite arvamused
Küsisime mitmete tuntud investorite käest, kas nemad plaanivad aktsia pakkumisest osa võtta. Kui jah, siis mis mahus. Samuti palusime välja tuua nende jaoks suurimad plussid ja miinused.
Rahakratt: “Iga kord, kui ma enda mõtted mingi investeerimisvõimaluse kohta annan kuhugi ja siis ma pärast loen neid artikleid ning võrdlen teiste mõtteid (mis on enamasti poole asjalikumad), siis tuleb nutt kurku ja luban endale, et see on viimane kord. Põhjus on selles, et ma ei ole see analüüsi-matemaatika guru, kes oskab kõiki neid P/E, LGBT, JPG jms lühendeid aktsiate ja võlakirjade kohta välja raalida. Minu põhjused investeerida või mitteinvesteerida on tihti teistsugused, rohkem sellised psühholoogilised. Mul on vaja ennast ära petta, et olen kõva investor. Nii ka seegi kord sünnib InBanki (kohtu)otsus.
Mul oli selle aasta sisse arvestatud veel ca 10k supsutamine kuhugi. Alguses läks suur osa sellest BIG-i võlatähtedesse, aga sealt tuli hunnik tagasi. Ei tea, kas mu oma prinditud kupüüridel polnud siis nii hea kvaliteet, et ei petnud ära vms, aga minu raha ei sobinud (ega ma nii loll ka pole, et mustvalgelt printisin). Siis juhtus üks kummaline lugu stiilis noh nagu Agu Sihvka või Joomahullu Päevaraamat (mõlemad on rahvusvahelised suurteosed ja julgen soovitada) ja ma sattusin kuidagi ühte kunstigaleriisse baretivendade sekka, kus õhtu võttis kohati päris ootamatuid pöördeid. Õnneks sain sealt vara koju (kell 7 hommikul on ju vara, kui nii mõelda) ja diivanil ärgates avastasin kaisust Jüri Arraku ja Jaak Visnapi. Õnneks siiski vaid kunstiteoste kujul. Järgnes kõne galeriist, et kena oleks kas a) tööd tagasi tuua või b) arve ära maksta. Kuna ma valisin selle viimase, siis jäi nüüd 10k-st (BIG-i võlakad pluss investeering Eesti kunsti) alles umbes 3 tonni.
Ma usun, et selle kolmeka või veidi rohkem-vähem panen ma InBanki. Sellel otsuse taga on 2 peamist põhjendust: kuna ma siin praegu suuri punaseid lippe ei näe, siis see on mulle piisav ning teiseks püüan ma teha investeeringuid võimalikult tihti sel lihtsalt psühholoogilisel põhjusel, et tunneksin nagu koguaeg mingi sebimine käib mu kontodel ja oleksin ikka investori tiitlit väärt. 9 prossa intressi, Eesti mõistes üsnagi plekitu punt seal eesotsas, kvartaalsed intressid mu kontole… no paneme siis huugama.”
Lev Dolgatsjov: “Jah, osalen ning minu investeerimistees on seekord oportunistlik "kiire flip" (spekulatsioon).
Eesti jaeinvestorite huvi Bigbank'i 8% intressiga allutatud võlakirjade vastu oli üllatavalt suur ja investorid on saanud neid vaid väikeses koguses. Nüüd näib, et ca 16.5 MEUR, mis oleks liikunud Bigbank’i võlakirjadesse, liigub sarnase ja veidi parema tootlusega Inbanki allutatud võlakirja suunas.
Tõsi, samal ajal käib veel Infortari IPO, aga mulle tundub, et Infortari aktsiate märkijad ja Inbank'i allutatud võlakirjade märkijad on pigem erinevate profiilide ja riskitahtega investorid.
Inbank'i emissiooni maksimaalne suurus on 12 miljonit ja ma ei ole 100% kindel, et nad suure ülemärkimise korral ei vali Bigbank’i teed otsustades, et "võtame seekord vähem ja teeme mõne aja pärast katse sellest madalama intressiga raha kaasata". Näiteks võidakse ainult 9-10 miljonit sisse võtta. Siis jäävad paljud aga taas ilma ja tormavad hiljem järelturult kallima hinnaga ostma.
Tallinna börsil on tekkinud huvitav anomaalia - jaeinvestoritele sobivad meie pankade võlakirjad mis iganes tootluse juures, peaasi et tootlus oleks veidigi parem kui pangahoiusel. Pole vahet, kas võlakiri on allutatud, AT1, tagatud, tagamata - kõik sobib. Riskidele ei mõelda, loeb ainult tootlus.
See on ohtlik käitumine, aga see pakub kiire raha teenimise võimalusi spekulantidele. Selliste vaadetega ma seekord liitungi. Liiga suurelt ei märgi, sest võib juhtuda, et eksin ja flip’i teha ei õnnestu. Sellisel juhul tuleb neid pabereid oma portfellis 5-10 aastat hoida või kahjumit nentida. Seega võtan rahulikult. Täpse numbri otsustan hiljem, aga ilmselt jääb see 20.000-50.000 EUR vahemikku.
Minu investeerimisstrateegiat see kuidagi ei mõjuta, vaid on pigem väike avantüür n-ö mängu ilu ja põnevuse kategoorias.”
Jake Farra: “Inbanki põhitegevus on keskendunud tagatiseta tarbijalaenudele majapidamistele, mis moodustavad 99% kogu laenuportfellist. Selline suundumus paigutab Inbanki rohkem alternatiivsete laenuandjate, nagu Eleving ja Iute Credit, kategooriasse, eristades neid traditsioonilistest pankadest nagu LHV, Coop ja Bigbank. See toob kaasa omaette riskid ja väljakutsed, eriti turu volatiilsuse ja krediidiriski kontekstis. Arvestades ettevõtte äririske, tundub 9% tootlus minu jaoks liiga väike.
Tegevjuhi kommentaar viimasest kvartaliraportist annab mõista, et alates 2021. aasta neljandast kvartalist on Inbank silmitsi keeruliste tingimustega Poolas, kus intressimäärad on tõusnud. Sellega kaasnenud rahastamiskulude 3%-line kasv ja portfelli vaid 2%-line ümberhinnastamine on avaldanud survet ettevõtte marginaalidele.
See tõstatab olulisi küsimusi Inbanki tuleviku kohta – kas nad suudavad kohaneda muutuvate turutingimustega ning säilitada oma positsiooni konkurentsivõimelise finantsasutusena? Eriti kui andmetest paistab välja, et nende väikelaenu müügimahud on 14% võrra vähenenud.
Inbanki omakapitali puhastootlus on 10.6%. Võrdluseks LHV omakapitali tootlus on 24.9% oktoobris. See näitab palju tugevamat nõrkust teiste pankadega.
Laenuportfelli geograafiline jaotus näitab suurt sõltuvust Poola turust (43%), järgnevad Eesti (25%), Leedu (22%), Läti (9%) ja Tšehhi (1%). Selline jaotus esitab väljakutseid seoses erinevate majanduskeskkondade ja regulatiivsete raamistikega, mis võivad mõjutada ettevõtte stabiilsust ja kasvuvõimalusi.Sellest tulenevalt on ettevõtte riskide hajutamine piirkondlikult üsna laialdane.
Veelgi intrigeerivam on aga aktsionäride nimekiri, kus asutajaliikmete kõrval leiame viis itaallast. See element aktsionäride struktuuris tekitab küsimusi juhtimise fookuse ja prioriteetide osas.
Lisaks ei tundu hetkel turul kaubeldavad Inbanki võlakirjad väga likviidsed ning seetõttu ei plaani ma antud võlakirja pakkumisest osa võtta.”
Tauri Alas: “Tervitan Inbanki julgust (pigem siiski vajadust) tulla peale LHV 10,5% võlakirjapakkumist välja intressimääraga, mis jääb ühekohaliseks. Tavaolukorras tunduks 9% atraktiivne, kuid hetkel võtab see mind kõhklema. Olen kindel, et Inbank saab võlakirjad ilusti emiteeritud, sest turg võtab 9% kahel käel vastu - nägime seda juba 8% pakkunud Bigbanki pakkumise pealt. Teisalt võrreldes 5x suurema omakapitaliga LHV pangaga Inbanki väärtuspakkumist, siis see jääb kesiseks. LHV omakapitali tootlus ületab 30%, kuid Inbanki tulemus jääb 10% juurde.
Muidugi positiivne üllatus on klientidelt kaasatud hoiuste maht - üle 1 miljardi euro. Eesti investorite hoiuste maht on aastaga 84 miljoni euro pealt 56 miljoni euroni langenud, kuid samal ajal on esile tõusnud Poola ja Hollandi investorid, vastavalt 426 miljoni ja 235 miljoni euroga. Aasta tagasi olid samad numbrid 285 miljonit eurot ja 38 miljonit eurot. Kuigi Poola turul tegutsetakse laenude väljastamisega ja selle riigi investorite hoiuste mahu kasv pole üllatav, siis mõnevõrra arglikuks teevad Hollandi investorid. Kardan, et kui nemad üks kord kaarti vaatavad ja näevad, et Eesti on sõjaka Venemaa piiririik, siis võivad Hollandi hoiused meie regioonis kiiresti vähenema hakata. Ehk siis - miks eestlased hoiuseid vähendavad ja hollandlased ohutsooni investeeringuid suurendavad - jääb hetkel mulle mõistmatuks.
Rahavooinvestorile on Inbanki võlakiri kindlasti huvitav täiendust. Kas ka riski ja tulu suhtelt mõistlik, seda peab investor ise mõtlema.”
Kadri Mäsak: “Plaan märkida ilmselt väikses mahus Inbanki allutatud võlakirju. 9% on juba atraktiivsem kui BIG'i 8%. Investeerimisstrateegia kohaselt olemegi viimastel aastatel järjest suurendanud võlakirjade osakaalu portfellis, mille eesmärk on võimalikult passiivselt toota meile stabiilsemat rahavoogu.”
Jaak Roosaare: “Ei osale Inbanki võlakirjade märkimises. Minu jaoks on pakutav intress liiga madal. Riskantsuselt tundub Inbank riskantsem, kui Bigbank.”
Kadri Koplimäe: “Plaanin märkida sümboolse koguse Inbanki võlakirju portfelli hajutamise eesmärgil. Otsuse tegemisel võtsin arvesse allutatud võlakirjade olemust (ja sellest tulenevat riski), ettevõtte seniseid tulemusi ja usku ettevõtte juhtkonda. Tahes tahtmata võrdlesin pakutavat intressimäära ka hiljutiste Bigbanki ning LHV võlakirjaemissioonide intressidega. Sellest tulenevalt oleksin eeldanud Inbankilt veidi suuremat intressi, kuid kuna emissiooni maht kokku ei ole liiga suur ning arvestades teiste pankade edukaid emissioonitulemusi, siis usun, et ka antud intressiga märgitakse vajalik maht kenasti täis või üle.
Küsitlus
Selline on valitud investorite sentiment antud allutatud võlakirja pakkumise osas. Et aga valim väikseks ei jääks, siis palun anna ka sina teada, kas plaanid pakkumisest osa võtta?
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Kas Inbank on oma eelmised võlakirjad 5 aasta järel tagasi kutsunud või hiljem?