Sissejuhatus
Võlakirjad, mis kunagi olid peamiselt konservatiivsete institutsionaalsete investorite valik, on nüüd muutumas atraktiivseks ka riskialtimatele jaeinvestorile.
Põhjuseid selle muutuse jaoks on mitmeid:
kõrgemad baasintressimäärad tõstavad ka võlakirjade intressimäära ning seeläbi tulusust;
majanduse ebakindlatel aegadel otsivad investorid stabiilsemaid investeerimisinstrumente;
investorid otsivad investeeringuid, mis pakuvad positiivset reaaltootlust (nominaalne tootlus miinus inflatsioon).
Lisaks sellele, et võlakirjainvesteeringud võivad pakkuda suurepärast tootlust, tuleb siiski mõista nendega kaasnevaid riske. Kuna võlakirjade valik on väga lai - alates kvaliteetsetest investeerimisjärgu võlakirjadest kuni äärmiselt spekulatiivsete
n-ö rämpsvõlakirjadeni - on oluline aru saada pakutava instrumendi olemusest.
Käesolevas artiklis sukeldume detailselt spekulatiivsete ehk rämpsvõlakirjade maailma. Vaatleme nende peamisi omadusi, nende potentsiaalseid eeliseid ja riske ning anname näpunäiteid, kuidas hinnata võlakirja pakkuvaid ettevõtteid, eriti arvestades krediidiriski.
Võlakiri ja selle emitendid
Võlakiri on väärtpaber, mis kohustab võlakirja väljastajat ehk emitenti tagastama investorile saadud laenusumma tähtaegselt (lunastustähtaeg) koos intressiga (kupongiga). Olemuselt on võlakiri väärtpaberi kujule viidud laen.
Võlakirju väljastavad nii valitsused, omavalitsused kui ka ettevõtted:
Riigivõlakirjad: (treasuries) Need on võlakirjad, mida emiteerib keskvalitsus. Neid on tavaliselt peetud madala riskiga investeeringuteks, kuna eeldatakse, et valitsusel on alati võimalus maksude kogumise kaudu oma kohustusi täita;
Munitsipaalväärtpaberid: (municipal bonds) Need on võlakirjad, mida annavad välja kohalikud omavalitsused. Munitsipaalvõlakirjadelt tasutavad intressimäärad on kõrgemad, kui valitsuse võlakirjadelt makstavad, sest ka nende puhul eksisteerib teoreetiline võimalus, et emitent pankrotistub ja võlakirja ostja kaotab oma raha. Eesti investoritele on need üldjuhul kättesaamatud.
Ettevõtete võlakirjad: (corporate bonds) Need on ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjad. Need on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad, sest nendega kaasnev risk on kõrgem. Sõltuvalt ettevõtte krediidireitingust ja võlakirja tingimustest võivad need võlakirjad kujutada endast kõrgemat riski ja pakkuda seetõttu ka kõrgemat intressimäära kui valitsuse võlakirjad.
Võlakirjade riskide hindamine
Võlakirju on väga erineva riskiastmega - leidub madala riskiga võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju.
Emitendiga seotud riske hindavad tavapäraselt reitinguagentuurid nagu Moody's, Standard & Poor's ja Fitch. Nad väljastavad krediidireitinguid, mis peegeldavad emitendi üldist krediidiriski ehk annavad kiire ülevaate emitendi finantsstabiilsusest ja maksevõimest.
Emitendi krediidireiting ei ole aga võrdne võlakirja reitinguga. Emitendi krediidirisk ja võlakirja risk on kaks erinevat, kuid omavahel seotud mõistet:
Emitendi krediidirisk mõjutab kõiki emitendi poolt emiteeritud võlakirju. Kui emitendi krediidireiting langeb, suureneb tõenäoliselt ka võlakirja risk, kuna emitendi maksevõime väheneb.
Võlakirja risk on tavaliselt suurem kui emitendi üldine krediidirisk. Seda seetõttu, et võlakirjad on hierarhias madalamal ja seega suurema kaotuse riskiga likvideerimise või maksejõuetuse korral. Samuti käivad võlakirjadega kaasas ka eritingimused ja spetsiifilised riskid.
Kokkuvõttes, emitendi krediidirisk ja võlakirja risk on omavahel seotud, kuid viitavad erinevatele riskitasanditele, mida investor peab arvestama teadliku investeerimisotsuse tegemisel.
Krediidireitingud
Sõltumatute professionaalsete reitinguagentuuride poolt määratavad reitingud jaotatakse investeerimisjärgu (AAA/Aaa kuni Baa/BBB) ja mitte-investeerimisjärgu ehk spekulatiivseteks (BB/Ba või madalam) reitinguteks.
Valik kohaliku turu võlakirja emitente ja nende krediidireitingud:
LHV Group’s baseline credit assessment (BCA) has been rated ‘Baa3’ and unsecured and exposed debt obligations have been rated ‘Baa3’1
Coop Pank’s baseline credit assessment (BCA) has been rated ‘Ba1’2
Bigbank’s baseline credit assessment (BCA) has been rated ‘Ba1’3
AB Šiaulių bankas baseline credit assessment (BCA) has been rated ‘Baa3’4
Citadele banka baseline credit assessment (BCA) has been rated ‘Ba1‘5
Eleving Group's Long-Term Issuer Default Rating (IDR) has been rated ‘B-’ and Senior secured debt has been rated ‘B-’ with a Recovery Rating of ‘RR4’6
Krediidireitingut ei leidnud järgmistel tuntumatel finantsettevõtetel: Inbank, Creditstar, IuteCredit, Plus Plus Capital, DelfinGroup.
Mis siis kui võlakirjadel puudub reiting?
Kohalikul turul emiteeritakse palju võlakirju, millel ei ole tellitud sõltumatu professionaalse reitinguagentuuri hinnangut.
Reitinguta võlakirjad võivad olla küll atraktiivsemad kõrgema intressimäära tõttu, kuid see kõrgem tootlus võib varjata suuremat krediidiriski. Kas pakutav tootlus kompenseerib piisavalt selle võlakirja enda riske, jääb investori enda hinnata, tuginedes oma analüüsile või kasutama muid vahendeid, mis ei pruugi olla sama usaldusväärsed.
Kuidas hinnata reitinguta võlakirjade krediidiriski?
Reitinguta võlakirjade krediidiriski hindamisel tuleb põhjalikult analüüsida emitendi finantsaruandeid, võlakoormust ja rahavoogusid. On oluline mõista ettevõtte ärimudelit, tööstusharu dünaamikat ning juhtkonna kvaliteeti.
Võrdlev analüüs sarnaste ettevõtetega ning võlakirja spetsiifiliste tingimuste uurimine aitab samuti tuvastada peidetud riske. Lisaks võib olla kasulik otsida sõltumatuid analüütikute aruandeid, mis pakuvad sügavamat ülevaadet emitendi finantsolukorrast.
Kuigi see protsess on keerukas, aitab see investoril teha teadlikumaid otsuseid reitinguta võlakirjadesse investeerimisel.
Mitte-investeerimisjärgu ehk rämpsvõlakirjad
Mitte-investeerimisjärgu võlakirjad, tuntud ka kui rämpsvõlakirjad või spekulatiivse reitinguga võlakirjad, on investoritele huvitavad mitmel põhjusel:
Kõrgemad intressimäärad: Rämpsvõlakirjad pakuvad tavaliselt oluliselt kõrgemaid intressimäärasid kui investeerimisjärgu võlakirjad, seega sobivad investoritele, kes otsivad kõrgemat tootlust ja on valmis võtma suuremaid riske.
Aitavad kaasa hajutatud portfellile: Rämpsvõlakirjad võivad aidata portfelli riski hajutada, kuna nende korrelatsioon investeerimisjärgu võlakirjade ja aktsiatega on üldiselt madalam.
Oma analüüsi usaldamisega saadud eelis: Mõned investorid võivad tunda, et nad suudavad paremini hinnata konkreetse emitendi krediidiriski kui reitinguagentuurid ja seega näevad rämpsvõlakirjades võimalust osta alahinnatud vara.
Võlakohustuste struktuur ja erinevad nõudeõigused
Kindlasti olete võlakirjade tingimustega tutvudes täheldanud, et neid on väga erinevat tüüpi - tagatud/tagamata, allutatud/allutamata, kõrgema/madala nõudeõigusega, subordineeritud jne. See võib võlakirja maailmaga tutvudes tekitada omajagu segadust, sellepärast proovimegi nendesse mõistetesse selgust tuua.
Tagatud eelisjärjekorra võlg (Senior secured debt)
Selgitus: See on allutamata võlakohustus, millel on ettevõtte varade suhtes eelisõigus, mis tähendab, et laenu tagasimaksmisel on need võlausaldajad esmajärjekorras. "Tagatud" tähendab, et laen on tagatud kindla vara või varade grupiga, mis muutub võlausaldajate omandiks, kui laenuandja ei suuda laenu tagasi maksta.
Tagamata eelisjärjekorra võlg (Senior unsecured debt)
Selgitus: See on allutamata võlakohustus, millel on eelisõigus võrreldes teiste võlakohustustega, kuid see ei ole tagatud ettevõtte varadega. Kuigi sellel on ettevõtte varade suhtes eelisõigus (enne subordineeritud võlga), ei ole sellel konkreetset tagatist varade vormis.
Alamjärjekorra ehk allutatud võlg (Subordinated debt)
Selgitus: See on võlakohustus, mis on hierarhias madalamal kohal kui senior ehk eelisjärjekorra võlad. See tähendab, et tagasimaksmisel saavad alamjärjekorra võlausaldajad oma raha tagasi alles pärast seda, kui kõik eelisjärjekorra võlausaldajad on täielikult rahuldatud.
Miks ei võiks väljastada ainult ühe nõude järjekorraga võlakirju?
Ettevõtted jõuavad erinevat tüüpi võlakirjade väljalaskmiseni mitmel põhjusel:
Erinevad rahastamisvajadused ja -strateegiad: Ettevõte võib vajada lühiajalist rahastamist või pikaajalist kapitali, mis võib viia erinevate võlatüüpide kasutamiseni. Samuti võib juhtuda, et ettevõtte finantsolukord muutub aja jooksul halvemaks. Sel juhul võib uute investorite ligimeelitamiseks olla vajalik pakkuda kõrgemat intressi ja sellega kaasnevat kõrgemat riski.
Riski ja kulude tasakaal: Tagatud võlgadel on tavaliselt madalamad intressimäärad, kuna need on investoritele vähem riskantsed. Kuid samas piirab tagatisvara kasutamine ettevõtte paindlikkust. Kui ettevõte tunneb, et ta suudab laenu tagasi maksta ja tal on hea krediidiajalugu, võib ta valida ka emiteerida tagamata võlga, mis on aga ettevõtele kõrgema intressi tõttu kulukam.
Investorite sihtgrupp: Erinevat tüüpi võlakirjad võivad meelitada erinevat tüüpi investoreid. Mõned investorid eelistavad konservatiivsemaid investeeringuid, nagu tagatud võlad, samas kui teised otsivad kõrgemat tootlust ja on valmis võtma suuremaid riske, nagu alamjärjekorra võlg.
Kohustuste täitmine: Mõnel juhul võivad krediidilepingud või muud regulatsioonid nõuda, et ettevõte emiteeriks teatud tüüpi võlakirju või säilitaks teatud kapitali struktuuri. Eriti kohtab seda reguleeritud finantsasutuste puhul, kus on nõutud teatud kapitalistruktuuri hoidmist.
Küsimusele, miks ettevõtted ei väljasta ainult ühe nõudeõiguse järjekorraga võlakirju, peitub vastus selles, et ettevõtted vajavad paindlikkust oma rahastamisstrateegias. Erinevad olukorrad ja eesmärgid nõuavad erinevat lähenemist rahastamisele. Ühte tüüpi võlakirjade piiratud kasutamine võib piirata ettevõtte võimalusi ja suurendada selle rahastamiskulusid.
Kõrgem tootlus = kõrgem risk
Oluline on märkida, et kuigi rämpsvõlakirjad võivad pakkuda kõrgemat tootlust, on nendega kaasas ka kõrgem risk. Võlakirja emitendi maksejõuetus või pankrot võib viia põhisumma kaotuseni. Kuidas krediidiriski hinnatakse, sellest kirjutasime pikemalt krediidireitingute peatükis. Lisaks krediidiriskile ümbritsevad rämpsvõlakirju ka muud olulised riskid:
Intressimäära risk: Kui finantsturu üldised intressimäärad tõusevad, langevad olemasolevate võlakirjade hinnad, kuna uued väljalastavad võlakirjad pakuvad kõrgemat intressimäära ja on seetõttu atraktiivsemad. Vastupidi, kui intressimäärad langevad, tõusevad olemasolevate võlakirjade hinnad, kuna need pakuvad suhteliselt kõrgemat tootlust võrreldes uute võlakirjadega.
Likviidsusrisk: Vähem likviidsetel rämpsvõlakirjadel võib olla raskem leida ostjaid, eriti turu languse ajal. Turul noteeritud võlakirjadel võib olla väga madal kauplemisaktiivsus. See võib tähendada, et kui jaeinvestor soovib oma positsiooni kiiresti müüa, peab ta võib-olla seda tegema oluliselt madalama hinnaga või leppima sellega, et ostu poolel ei ole kedagi.
Paljud kohalikul turul emiteeritud väärtpaberid ei ole ka börsil kaubeldavad. See suurendab veelgi likviidsusriski, kuna võlakirja müümiseks peab investor ise otsima tehingu vastaspoole ning hinnas läbi rääkima.
Nõudeõiguse järjekorra risk: Allutatud ehk alamjärjekorra võlakirjade puhul peab tähele panema, et emitendi likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse nendest võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata ehk eelisjärjekorra nõuete täielikku rahuldamist. Nõuete rahuldamise järjekorras jäävad allutatud võlakirjade omanikest tahapoole ainult aktsionärid.
Kõik ülal mainitud riskid on võlakirjade puhul võrdlemisi sagedased külalised. Seetõttu on oluline, et investor kaaluks hoolikalt, kui suur osa nende portfellist võiks olla seotud selliste kõrgema riskiga investeeringutega.
Mida tähele panna võlakirja tingimustes?
Võlakirja tingimustes on mitmeid aspekte, mida investor peaks enne investeerimisotsuse tegemist hoolikalt läbi lugema ja analüüsima:
Nimiväärtus ja hind: Kontrollige võlakirja nimiväärtust ja selle praegust hinda turul, et mõista, kas see on saadaval allahindlusega, juurdehindlusega või nimiväärtuses.
Intressimäär (kupongimäär): See määrab, kui palju intressi investor aastas saab. On oluline mõista, kas intress on fikseeritud või muutuv.
Muutuv intressimäär: On olemas võlakirju, mille intressimäär on seotud mõne referentsmääraga, näiteks euriboriga. Selliste võlakirjade puhul võib intress aja jooksul muutuda sõltuvalt referentsmäärast.
Lunastustähtaeg: Võlakirja kehtivusaeg näitab, millal võlakirja summa tagastatakse. On oluline teada, kui kaua teie investeering on seotud.
Tagasikutsumise õigus (call option): Osadel võlakirjadel on emitendil õigus need enne tähtaega tagasi kutsuda. Eriti pankade puhul on see oluline, kuna pärast viieaastast perioodi hakkab võlakirja summa omakapitali arvestuses amortiseeruma, mis muudab tõenäolisemaks võlakirja ennetähtaegse tagasikutsumise. Samuti on tagasikutsumise õigus oluline, kui osta võlakirju järelturult, kuna see võib mõjutada tootlus kuni lunastuseni (Yield to maturity)
Tagatis: Kas võlakiri on tagatud (kindla vara või varade grupiga) või tagamata? Tagatud võlakirjad on tavaliselt madalama riskiga kui tagamata võlakirjad.
Nõuete järjekord: Kas tegemist on eelisjärjekorra või alamjärjekorra võlaga? See mõjutab, kui kõrgel nõudeõiguste hierarhias võlakiri asub. Need määravad, kuidas võlausaldajaid rahuldatakse, kui emitent pankrotistub või likvideeritakse.
Valuuta: Millises valuutas võlakirja makseid tehakse? Valuutarisk võib mõjutada investorite lõplikku tulu, eriti kui nad investeerivad välisvaluutas.
Maksegraafik: Kui tihti intressimakseid tehakse? Tavalised perioodid on kord kuus, kvartalis, poolaastas või aastas. See aitab planeerida tuleviku rahavoogusid.
Rahalised klauslid: Mõned võlakirjad sisaldavad klausleid, mis piiravad emitendi võimet võtta lisalaenu või jagada dividende, kuni võlakiri on tagasi makstud.
Reiting: Kuigi see pole otseselt osa tavapärastest võlakirja tingimustest, võib emitendi krediidireiting anda mõista võlakirja riskitasemest.
Investeerides võlakirjadesse, on oluline põhjalikult mõista kõiki neid tingimusi ja kaaluda neid oma investeerimiseesmärkide ja riskitaluvuse kontekstis.
Kokkuvõte
Kuigi võlakirjad on praeguste kõrgemate intresside tõttu muutunud investoritele atraktiivsemaks kui varem, ei tohiks unustada, et nendega kaasnevad riskid.
Kui oled väiksema riskitaluvusega väikeinvestor, siis ei pruugi spekulatiivsed võlakirjad olla kõige parem valik. Pigem keskenduda kas investeerimisjärgu võlakirjadele või muudele väiksema riskiga investeeringutele.
Võlakirjad sobivad varaklassi kogemusega investoritele, kes mõistavad võlakirja turgu, saavad aru võla-instrumentide olemusest ning teadvustavad nendega seotud konkreetseid riske.
Edasiseks lugemiseks
Oleme ka varasemalt võlakirjadest kirjutanud ning usun, et kui Sulle sellest artiklist kasu oli, siis on ka need järgmised artiklid väga huvitavad lugemised.
Kirjutasime detailselt täiendava esimese taseme omavahenditesse kuuluvate ehk AT1 (Additional Tier 1 Notes) võlakirjade kohta. Samuti selgitasime, milline on pankade kapitali struktuur ning kuidas AT1 võlakirjad sinna sobituvad.
Samuti kirjutasime põhjaliku artikli teise taseme omavahenditesse kuuluvate allutatud võlakirjadest (Tier 2 subordinated debt).
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Artikli autorid on varasemalt investeerinud ja omavad ka praegu erinevaid võlakirju.
Artikli eesmärk on aidata investoritel mõista paremini fikseeritud tulumääraga varade olemust, riske ja võimalusi.
Viited, allikad ja kasutatud kirjandus
https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/bonds
What Is a Junk Bond? Definition, Credit Ratings, and Example
Everything You Need to Know About Junk Bonds
Subordinated Debt: What It Is, How It Works, Risks
Bond Yield: What It Is, Why It Matters, and How It's Calculated
Investment Grade Credit Rating Details: What Does It Mean?
https://www.rahandus.ee/et/volakirjad
https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/352#mark01
Five Things to Know About Non-Investment Grade Assets
https://redgatecapital.eu/ettevotte-kasvatamine/ettevotte-rahastamine/volakirjad/
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega
AT1-võlakirjad: ülevaade, võimalused ja riskid
LHV allutatud võlakirjad: ülevaade, võimalused ja riskid
LHV krediidireiting Moody’s poolt: https://investor.lhv.ee/en/credit-rating/#group
Coop krediidireiting Moody’s poolt: http://oam.fi.ee/et/announcement?id=7116&tab=0
Bigbank krediidireiting Moody’s poolt: https://www.bigbank.eu/blog/rating-agency-moodys-assigns-investment-grade-rating-to-bigbank/
Šiaulių krediidireiting Moody’s poolt: https://thebanks.eu/banks/16080/credit_ratings
Citadele banka krediidireiting Moody’s poolt: https://www.cblgroup.com/en/investors/ratings/
Eleving krediidireiting Fitch poolt: https://eleving.com/news/fitch-affirms-eleving-group-lt-idr-at-b
Kõige asjalikum eestikeelne ülevaade mis silma on jäänud, tänud. 2023 on kujunemas võlakirjade aastaks ja kohalike võlakirjadega on aktiivsed investorid nüüd kindlasti rohkem tuttavad kui varem. Laiema Euroopa või USA turu võlakirjade kohta on eestikeelset materjali ja kogemuste jagamist endiselt väga vähe. Oleks põnev lugeda arvamusi sel teemal - kui raske on ligi pääseda, kas on võimalik nt emiteerimises osaleda, kuidas võrdleb USA corp võlakiri siinsete lemmikutega jne. Nt. geopoliitilise riski maandamine on kohe üks punkt, miks USA vk võiks mõnes portfellis olla.
Teie loos on toodud välja mõned vk populaarsuse kasvu põhjused - kas pole üks neist ka see, et intressid on jõudmas tippu, mis tähendab, et täna välja antud võlakirjade hind tulevikus pigem kasvab, kui intressid kunagi taas langema hakkavad? Ajaaken positsioonide võtmiseks ei pruugi enam pikk olla.
Tänan ülevaate eest aktuaalsel teemal. Kui palju on lähiajaloos Balti võlakirju, mille ostjad on rahast ilma jäänud?