Kõigepealt, Riinule suur tänu elu- ja kindlustusvaldkonna avamise eest! Sellist kvaliteetset lugemist on rohkem vaja! Lisan veel omalt poolt mõned mõtted ja viited:
Elukindlustuse vajalikkusest ja sobiva kindlustussumma suuruse valikust
Elukindlustust on üldjuhul vaja inimestel, kelle sissetulekust nende lähedaste heaolu sõltub ja kelle kohustused on suuremad kui nende likviidsed varad:
Kohustused
- minu kõikide finantskohustuste jääk (nt eluasemelaen jäägiga 100k EUR)
- minu vähemalt 2, pigem 3 aasta sissetulek kui vajalik turvakapital mu lähedaste rahalise turvalisuse tagamiseks (nt oletame, et minu 3-aastane sissetulek on samuti 100k EUR)
Likviidsed varad
- Oletame, et mul on 50k EUR erinevaid sääste
- Oletame, et mul on üks kinnisvara, kus perega elame (s.o. kodu, mida on perel vaja iga hetk, st see pole likviidne vara)
Sellisel juhul võiks sobiv elukindlustus olla 150k EUR (200k – 50k).
Suurem osa ühiskonnast on üldjuhul olukorras, kus elukindlustus on vajalik. Elukindlustust pole tingimata vaja, kui varad > kohustused või kui pole lähedasi, kelle heaolu minu sissetulekust või selle kadumisest sõltub.
Siiski on erijuhtumeid, kus ka finantsvaba investor võiks kaaluda korralikku elukindlustust turvakapitali loomiseks, mille kulu on väike ja mis teisalt võimaldaks tal muud varad investeerida pikaajalisemalt ja näiteks vähem likviidsetesse, aga suurema oodatava tootlusega varaklassidesse. (nt iga 1% lisatootlust 100k EUR portfelli pealt on aastas 1000 EUR vs sellest palju väiksem elukindlustuse kulu)
Samuti on elukindlustusel olulised pärimisega seotud eelised – ise määrad soodustatud isikud, ja kui varasid ja kohustusi on palju, võivad pärimisprotsessid võtta kaua aega, võib tekkida vaidlusi, ning sellises olukorras elukindlustus toimib n-ö tavapärastest pärimisprotsessidest oluliselt kiiremini ja eraldiseisvalt (soodustatud isikud määrab klient ise).
Eesti turul on umbes 150 000 jõusolevat elukindlustuslepingut, s.o. ca 25% tööealistest. Selles valdkonnas on olnud puudu innovatsioonist, värsketest ärimudelitest, suuremast lisaväärtusest – seda väikest probleemi lahendamegi nüüd Lyfery elukindlustusega. Lisan ka mõned viited:
Tere!
Kõigepealt, Riinule suur tänu elu- ja kindlustusvaldkonna avamise eest! Sellist kvaliteetset lugemist on rohkem vaja! Lisan veel omalt poolt mõned mõtted ja viited:
Elukindlustuse vajalikkusest ja sobiva kindlustussumma suuruse valikust
Elukindlustust on üldjuhul vaja inimestel, kelle sissetulekust nende lähedaste heaolu sõltub ja kelle kohustused on suuremad kui nende likviidsed varad:
Kohustused
- minu kõikide finantskohustuste jääk (nt eluasemelaen jäägiga 100k EUR)
- minu vähemalt 2, pigem 3 aasta sissetulek kui vajalik turvakapital mu lähedaste rahalise turvalisuse tagamiseks (nt oletame, et minu 3-aastane sissetulek on samuti 100k EUR)
Likviidsed varad
- Oletame, et mul on 50k EUR erinevaid sääste
- Oletame, et mul on üks kinnisvara, kus perega elame (s.o. kodu, mida on perel vaja iga hetk, st see pole likviidne vara)
Sellisel juhul võiks sobiv elukindlustus olla 150k EUR (200k – 50k).
Suurem osa ühiskonnast on üldjuhul olukorras, kus elukindlustus on vajalik. Elukindlustust pole tingimata vaja, kui varad > kohustused või kui pole lähedasi, kelle heaolu minu sissetulekust või selle kadumisest sõltub.
Siiski on erijuhtumeid, kus ka finantsvaba investor võiks kaaluda korralikku elukindlustust turvakapitali loomiseks, mille kulu on väike ja mis teisalt võimaldaks tal muud varad investeerida pikaajalisemalt ja näiteks vähem likviidsetesse, aga suurema oodatava tootlusega varaklassidesse. (nt iga 1% lisatootlust 100k EUR portfelli pealt on aastas 1000 EUR vs sellest palju väiksem elukindlustuse kulu)
Samuti on elukindlustusel olulised pärimisega seotud eelised – ise määrad soodustatud isikud, ja kui varasid ja kohustusi on palju, võivad pärimisprotsessid võtta kaua aega, võib tekkida vaidlusi, ning sellises olukorras elukindlustus toimib n-ö tavapärastest pärimisprotsessidest oluliselt kiiremini ja eraldiseisvalt (soodustatud isikud määrab klient ise).
Eesti turul on umbes 150 000 jõusolevat elukindlustuslepingut, s.o. ca 25% tööealistest. Selles valdkonnas on olnud puudu innovatsioonist, värsketest ärimudelitest, suuremast lisaväärtusest – seda väikest probleemi lahendamegi nüüd Lyfery elukindlustusega. Lisan ka mõned viited:
https://lyfery.com/et/blog/lyfery-elukindlustus-saastab-eestlastele-kumneid-miljoneid-eurosid-tuleva-wise-ja-teiste-eeskujul (nt siin loos lisab ka Tuleva asutaja Tõnu Pekk oma kommentaari)
https://lyfery.com/et/blog/lyfery-ja-compensa-voitsid-aasta-kindlustusteo-auhinna - samuti pärjati meid äsja Eesti Kindlustustegu 2024 tiitliga
tervitustega,
Mihkel Mandre
Lyfery tervisekäitumist väärtustava elukindlustuse asutaja
www.lyfery.com
Aitäh, Mihkel, et nii põhjaliku mõttetöö koos arvutuskäiguga avaldasid. Selle abil saab kindlasti nii mõnigi lugeja ka oma kalkulatsioonid teha.