Euribor ja baasintressimäär - nende omavaheline seos ning mõju majandusele
Sissejuhatus
Möödunud kümnendi veetsime me nullintresside keskkonnas, mistõttu mõisted nagu euribor ja baasintressimäär ei olnud päevakajalised. Täna, kus kodulaenu intressimäär on tõusnud viimase kahe aastaga ligi 4 protsendipunkti võrra, on need mõisted pea igapäevaselt kasutuses.
Mis on nende mõistete tähendus, millised on nende omavahelised seosed ning kuidas need mõjutavad majandust ja finantsturge? Nendele küsimustele annamegi selles artiklis vastuse.
Artiklis hüppame pea ees baasintresside maailma, uurides nende mõju ja seost euriboriga, mis on üks peamisi intressimäärasid Euroopas. Arutleme, kuidas need mõjutavad kõike alates hüpoteeklaenudest kuni tarbijate käitumiseni, kuidas Euroopa Keskpank kasutab baasintressi inflatsiooni kontrollimiseks ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks.
Saades paremini aru, kuidas intressimäärad kõike meie ümber mõjutavad, oskame investoritena näha kaugemale tulevikku ning teha paremaid otsuseid. See võibki olla eelis teiste investorite ees – olla varem kohal ja miks mitte saada turu keskmisest paremat tootlust.
Mis on baasintressimäär
Baasintressimäär on intressimäär, mida Euroopa Keskpank (EKP) kasutab oma peamiste refinantseerimisoperatsioonide puhul. Nende operatsioonide all mõeldakse peamiselt laene, mida EKP pakub kommertspankadele, kestvusega alatest ühest nädalast kuni paari aastani.
See määr on oluline, kuna see on üks peamisi vahendeid, mida EKP kasutab euroala majanduse juhtimiseks. Baasintressimäär mõjutab kaudselt laenude ja hoiuste intressimäärasid kogu euroalal, mõjutades seeläbi nii tarbijate kui ka ettevõtete laenamis- ja säästmiskäitumist.
Kuigi enamasti mainitakse igal pool ühte intressimäära, siis tegelikult on Euroopa Keskpangas kolm erinevat intressimäära, mida kasutatakse euroala rahapoliitika juhtimiseks. Need määrad on järgmised:
Peamine refinantseerimismäär: See on kõige tähtsam EKP intressimäär ning kui baasintressimäärast räägitakse, siis enamasti mõeldakse just seda. Lühidalt on see intressimäär, millega pangad saavad EKP-lt laenu. Peamine refinantseerimismäär mõjutab otseselt pangalaenude intressimäärasid ja seeläbi laenamis- ja investeerimistegevust majanduses.
Hoiustamise määr: See on intress, mida pangad saavad, kui nad hoiustavad raha üleöö* EKP-s. See määr mõjutab pankade huvi hoida vaba raha EKP-s, mitte laenata seda teistele pankadele või oma klientidele. Kõrgem hoiuste määr võib julgustada panku rohkem raha hoiustama, vähendades rahapakkumist majanduses. Seevastu madalam määr teeb hoiustamise vähem atraktiivseks, suunates panku rohkem laenama.
Laenude määr: See määr määratleb, kui palju maksavad pangad, kui nad võtavad EKP-lt üleöö* laene. See määr on tavaliselt kõrgem kui peamine refinantseerimismäär. Laenude hõlbustamise määr on omamoodi "ülempiir" raha turuhindadele, kuna pangad ei soovi laenata kallimalt kui see määr. Kõrgem laenude määr muudab laenamise kallimaks ja aitab inflatsiooni kontrolli all hoida.
*Üleöödeposiit / -laen: Laen või deposiit kestvusega ühest pangapäevast teiseni. Nädalavahetuse puhul reedest esmaspäevani.
Kokkuvõtvalt, kui EKP tõstab baasintressimäära, muutub laenamine kallimaks, mis võib aeglustada majanduskasvu ja inflatsiooni. Vastupidisel juhul, kui baasintressimäära langetatakse, muutub laenamine odavamaks, mis võib soodustada majanduskasvu ja suurendada inflatsiooni. Seega on baasintressimäär oluline tööriist majanduspoliitika kujundamisel, mõjutades nii hinnastabiilsust kui ka majanduskasvu euroalal.
Võitlus kõrge inflatsiooniga
Kui inflatsioon on kõrge, on sellega võitlemisel intressimäärade tõstmine üks EKP peamisi vahendeid. Seda oleme ka ise näinud, kui EKP tõstis lühikese aja jooksul baasintressimäära 0% tasemelt 4,5% tasemele.
Kõrgem intressimäär muudab pankadel raha laenamise EKP-st kallimaks ning raha seal hoiustamise atraktiivsemaks. See omakorda muudab raha laenamise ka pankade vahel kallimaks.
Kui pankadel muutub laenamine kallimaks, kandub see üle ka pankade ja eraisikute või ettevõtete vahelistele laenutehingutele. Kallim intress suurendab laenukulusid ning nõudlus laenude järele väheneb. Tänu suuremale hoiuse intressile on tarbijad motiveeritud pigem säästma kui tarbima.
Järgneval joonisel on toodud graafik, kuidas intressi tõstmine (vähemalt teoorias) majandust mõjutab.
Teiselt poolt kui EKP intresse tõstab, siis majanduses väheneb ka inflatsiooniootus. Ehk kui varem oli tarbija motiveeritud kohe tarbima, sest raha väärtus langes ja kaubad ning teenused olid hiljem kallimad, siis intressitõus annab signaali, et selline olukord ei pruugi enam kaua kesta.
Kui inflatsiooni ootus langeb, mõjutab see omakorda palgatõusu ootust, sest kõrgem intress vähendab nõudlust ning suurendab konkurentsi ja ettevõtetel tekib motivatsioon oma protsesse optimeerida ning töötajate tootlikust tõsta. Üldjuhul hakkab töötuse määr tõusma ning häid töötajaid on lihtsam leida.
Palgatõusu aeglustumine ning nõudluse vähenemine pidurdab hinnakasvu, mis omakorda aitab inflatsioonispiraali aeglustada. Oluline on tähele panna, et intressimäärade tõstmise mõju ei ole näha kohe, vaid see avaldub pikema aja jooksul. Seepärast tõstabki EKP intresse samm-sammult pikema perioodi jooksul ja samal ajal vaadates erinevaid majandusnäitajaid, üritades aru saada, millal on aeg intresside tõstmisele pidurit tõmmata.
Intresse liiga kõrgele tõstes või neid liiga kaua kõrgel hoides riskitakse majanduse liigse jahenemise ja langusega, millest on omakorda raske välja tulla. Intresse liiga vähe tõstes või liiga vara langetades riskitakse sellega, et inflatsioon tuleb jälle kohe tagasi. Seega on EKP-l päris raske ülesanne.
Mis on euribor
Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on viitintressimäär, mis kajastab keskmist intressimäära, mille juures 19 (artikli kirjutamise hetkel) suuremat Euroopa panka on valmis rahaturult raha laenama. See on üks kõige olulisemaid intressimäärasid Euroopa rahaturul.
Euribori määrad määratakse erinevatele tähtaegadele, alates ühest nädalast kuni 12 kuuni. Need määrad põhinevad pankade esitatud andmetel tehingute kohta teiste osapooltega. Lihtsustatult leitakse see määr nii, et valitud perioodi puhul arvutatakse tehtud tehingute intressimäärade keskmine (eelnevalt eemaldades valimist 15% madalamate ja kõrgemate määradega tehingud).
Euribori kasutatakse laialdaselt finantsinstrumentide, sealhulgas eluasemelaenude, äri- ja tarbimislaenude intressimäärade määramisel Euroopas. Pangad kasutavad euribori komponenti, kuna see aitab neil maandada intressi keskkonna muutustega kaasnevaid riske.
Näiteks kui pank annaks laenu fikseeritud intressiga ja turul intressimäärad tõusevad ning pangal muutub raha laenamine kallimaks, ei pruugi liiga madalalt hinnastatud laen olla enam kasumlik. Kui selliseid laene on liiga palju, võib pank muutuda maksejõuetuks. Selleks, et sellise riski vastu ennast kaitsta, peaks pank väljastama fikseeritud intressiga laene üsna kõrge intressiga, mis omakorda pole atraktiivsed laenuvõtjatele.
Euribori määrad on olulised, kuna need peegeldavad pankadevahelise laenamise turgu ja majanduslikke tingimusi laiemalt. Näiteks, kui euribori määrad on madalad, näitab see tavaliselt, et majanduses on likviidsust rohkem ja laenutingimused on soodsamad. Kõrgemad euribori määrad võivad aga viidata kõrgemale laenukulule ja potentsiaalselt kitsamale rahastamisele majanduses.
Baasintressimäära ja euribori seos
Baasintressimäär mõjutab euribori mitmel viisil. Baasintressimäära muutuse mõju ei ole üks-ühele üle kantav euribori määrale, aga otsene mõju on olemas. Vaatame mõnda mõjutusviisi lähemalt:
Otsene mõju rahaturule: Kui EKP muudab baasintressimäära, mõjutab see otseselt pankadevahelist laenamise kulu. Näiteks, kui EKP tõstab baasintressimäära, muutub pankadel raha laenamine EKP-st kallimaks. See suurendab tõenäosust, et pangad nõuavad kõrgemat intressi ka teistelt pankadelt ja seeläbi kandub see üle euribori määra.
Majanduslikud ootused: Baasintressimäära muutused mõjutavad ka turuosaliste ootusi tuleviku majandusolukorra suhtes. Näiteks, kui EKP langetab baasintressimäära majanduslanguse ajal, võib see viidata, et EKP soovib majandust elavdada, mis võib omakorda langetada euribori määrasid, kuna turuosalised ootavad madalamat laenukulu.
Likviidsuse mõju: EKP poolt kehtestatud baasintressimäär mõjutab ka likviidsust pangandussüsteemis. Kõrgem baasintressimäär võib vähendada likviidsust, mis tähendab, et pangad võivad olla rohkem sõltuvad pankadevahelistest laenudest, suurendades nõudlust ja tõstes euribori määrasid. Madalam baasintressimäär võib suurendada likviidsust, võimaldades pankadel laenata madalamate määradega.
Ennustame tulevikku
Kuigi ennustamine on tänamatu töö, on siiski võimalik erinevaid signaale ja indikaatoreid vaadates prognoosida, kuhu euribor võiks lähiajal liikuda. Prognoose on oluline teha, kuna see aitab muuhulgas ka investeerimisotsuseid paremini teha.
Euroopa Keskpanga viimane kommentaar
EKP nõukogu otsustas viimasel kohtumisel (14.12.2023) jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Põhjenduseks oli toodud: “Kui viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see ajutiselt jälle elavnema.”
Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastal seatud 2% eesmärgile.
Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 2,7%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. EKP ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on 2023. aasta ja eriti 2024. aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.
EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt selle sihi saavutamist.
Võttes arvesse viimaseid väljaütlemisi, saab suhteliselt kindlalt väita, et oleme jõudnud intressi tõstmise tsükli tippu ning siit edasi liigume pigem allamäge. Peamine küsimus on vaid selles, et millal ja kui kiiresti intressid langeda võiks?
Vaatame, mida arvab turg
Kuna erinevad turuosalised teevad pidevalt omavahel erinevate intressi futuuridega tehinguid, siis on võimalik neid tehinguid analüüsides järeldada, milline on turuosaliste ootus euribori liikumise osas tulevikus.
Tõsi, kuna tegu on tulevikutehingutega, siis on nende sisse hinnastatud ka ajapreemia ja muud asjaolud, seega ei saa me kindlasti väga täpset vastust, aga saame näha vähemalt trendi ja intressi muutumise kiiruse ootust.
Eelneval joonisel näemegi, kuidas lähiminevikus tehtud tuleviku tehingute põhjal turuosalised euribori prognoosivad. Fakt on see, et turuosalised ootavad pigem kiiret langust ning, et 2024. aasta suveks võiks kuue kuu euribor jõuda 2,5% - 3,0% vahemikku ning 2025. aasta suveks juba 2% lähedale.
Teine indikaator, mida vaadata võiks, on 12 kuu ja 6 kuu euribori omavaheline seos. Üldjuhul liigub 12 kuu euribor 6 kuu euriborist ees, kuna kaugema tuleviku ees on teadmatus suurem. Samuti peegeldab 12 kuu intress seda, kuidas pangad prognoosivad intressi keskkonda 12 kuu pärast.
Eelnevalt graafikult näeme, et baasintressimäära tõusule eelnes 12-kuulise euribori tõus, mis algas varem kui 6-kuulisel. Intresside tõstmise tsükli tipus vahe vähenes ning paar nädalat tagasi pöördus 12-kuuline euribor märgiliselt allapoole 6-kuulist. See näitab selgelt turu ootust, et euribor hakkab lähiajal langema.
Kokkuvõte
Eelnevalt saime lugeda, kuidas Euroopa Keskpank kasutab baasintressimäära inflatsiooniga võitlemiseks. Lühidalt: kui on vaja inflatsiooni pidurdada ja majandust jahutada, siis tõstetakse intressimäärasid. Kui aga on vaja majandust elavdada, siis intressimäärasid langetatakse.
Baasintressimäärade muutus ning nende muutuse ootus mõjutab pankade omavaheliste laenude intressimäärasid, mis omakorda on aluseks euribori arvutamisele. Euribori omakorda kasutatakse erinevates laenu ja liisingulepingutes muutuva intressi komponendina.
Seega, kui EKP tõstab intressi, muutub raha hind kallimaks, inimeste ja ettevõtete laenude kulud suurenevad ning neil jääb vähem raha tarbimiseks ning kindlustunne väheneb. Ettevõtetel omakorda satuvad kasumimarginaalid surve alla. Tuleb muutuda efektiivsemaks, võib-olla on vaja investeeringuid edasi lükata, suureneb konkurents, kuna nõudlus väheneb.
Õnneks näitavad erinevad prognoosid ning indikaatorid, et oleme jõudnud intressimäärade tõusu tsükli tippu ning siit võiks edasi minna seis paremaks.
EKP väljaütlemiste ja turuosaliste tehinguid analüüsides võime prognoosida, et:
a) Euroopa Keskpank tõenäoliselt enam intressimäärasid ei tõsta;
b) Suured pangad prognoosivad intressimäärade langust järgmise 12 kuu jooksul;
c) Tuleviku tehingud ennustavad 2024 aasta lõpuks euribori langust 2,5% tasemele.
Kindlasti tekib nii mõnelgi lugejal küsimus, et millal me jõuame tagasi 0% euribori tasemele? See ei ole muidugi võimatu, aga tõenäoliselt ei juhtu see nii pea, kuna selleks peaks majandus oluliselt rohkem aeglustuma ning ka inflatsioon langema 2% eesmärgist oluliselt alla poole.
Tuleks silmas pidada, et 0% või isegi negatiivne baasintressimäär on üks äärmuslikumaid meetmeid, mida kasutatakse majandustegevuse elavdamiseks. Pigem arvestaks ma oma laenu- ja investeerimise otsuseid tehes umbes 2% euriboriga. Kõik alla selle oleks lihtsalt hea boonus.
Peame vastu ja edukaid investeeringuid!
Peale artikli lugemist, proovi ka sina tulevikku ennustada. Mis sa arvad, mis tasemel on euribor 2024. aasta detsembris?
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Kes saab euribori raha endale? Ma ei ole sellest kunagi aru saanud...