Meie kui investorite kui ka tavaliste kodanike igapäevane majanduslik heaolu ja finantsstabiilsus on tihti otseselt või kaudselt seotud keerukate konseptsioonidega nagu baasintressimäärad ja Euribor. Kuidas need intressimäärad mõjutavad majandust ning investori ja tavalise inimese elu? Euroopa Keskpank (EKP) mängib olulist rolli majanduse käekäigu juhtimises, reguleerides baasintressimäärasid – vahendit, mis mõjutab nii eraisikute laenude intresse kui ka ettevõtete investeerimisotsuseid.
See on hea küsimus. Kes selle endale saab oleneb sellest, kuidas pank oma laene finantseerib. Näiteks kui pank peab kaasama raha läbi tähtajaliste hoiuste, uute võlakirjade või mingite muude intressiga toodete, siis euribori tõustes tõusevad ka hoiuste intressid. Seega läheb ming osa sellest hoiustajatele või võlausaldajatele.
Mõnede pankade puhul aga finantseeritakse ennast suures mahus ka klientide hoiustatud raha arvelt. Sellisel juhul liigub pea kogu intressitulu panga kasumi reale, sest kui tähtajaliste hoiuste intressid tõusevad, siis nõudmiseni hoiuste puhul on tõus olnud väga väike.
Muidugi tavaliselt tõuseb kõrgema intressiga perioodidel ka võlgu jäävate klientide arv (mille tõus sel aastal on olnud üllatavalt väike), seega osa kogutud intressist läheb ka laenukahjude katteks.
Pika jutu kokkuvõtteks, siis tavaolukorras liigub mingi osa euriborist hoiustajatele, võlakirja omanikele ja teistele finantseerijatele ja mingi osa liigub panga kasumi reale. Proportsioon oleneb konkreetsest pangast.
Kes saab euribori raha endale? Ma ei ole sellest kunagi aru saanud...
Tere Kaire!
See on hea küsimus. Kes selle endale saab oleneb sellest, kuidas pank oma laene finantseerib. Näiteks kui pank peab kaasama raha läbi tähtajaliste hoiuste, uute võlakirjade või mingite muude intressiga toodete, siis euribori tõustes tõusevad ka hoiuste intressid. Seega läheb ming osa sellest hoiustajatele või võlausaldajatele.
Mõnede pankade puhul aga finantseeritakse ennast suures mahus ka klientide hoiustatud raha arvelt. Sellisel juhul liigub pea kogu intressitulu panga kasumi reale, sest kui tähtajaliste hoiuste intressid tõusevad, siis nõudmiseni hoiuste puhul on tõus olnud väga väike.
Muidugi tavaliselt tõuseb kõrgema intressiga perioodidel ka võlgu jäävate klientide arv (mille tõus sel aastal on olnud üllatavalt väike), seega osa kogutud intressist läheb ka laenukahjude katteks.
Pika jutu kokkuvõtteks, siis tavaolukorras liigub mingi osa euriborist hoiustajatele, võlakirja omanikele ja teistele finantseerijatele ja mingi osa liigub panga kasumi reale. Proportsioon oleneb konkreetsest pangast.