Mõtted Eesti Vabariigi võlakirjade avaliku pakkumise osas
Taavi, Riinu, Marko, Jake'i ja teiste tuntud investorite otsused ja mõtted
Järgnevalt on toodud Taavi, Riinu, Marko, Jake'i ja teiste investorite mõtted Eesti Vabariigi võlakirjade pakkumise osas. Tegu ei ole investeerimis- ega finantsnõuga, igaüks peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse.
Info pakkumise ja ettevõtte kohta
Märkimise periood: 28. august 2024 kell 10.00 - 9. september 2024 kell 16.00
Väljalaskekuupäev: 16. september 2024 (või sellele lähedane kuupäev)
Lunastustähtaeg: 16. september 2026 (2 aastat)
Emissiooni maht: 200 miljonit eurot
Nominaalväärtus: 100 eurot
Märkimishind: 100 eurot
Intressimäär: 3.3% p.a.
Intressimaksed: Kord aastas
Mis on riigivõlakiri?
Riigivõlakirjad on võlakirjad, mille emiteerib riik, et rahastada oma eelarvepuudujääki või konkreetseid projekte, nagu infrastruktuuri arendamine või haridus. Need on omamoodi laenud, mida investorid annavad riigile kindla aja ja intressimääraga. Võlakirja omanik saab teatud ajaperioodi jooksul intressimakseid ja lõpuks laenu põhisumma tagasi.
Riigivõlakirju peetakse üldiselt üheks turvalisemaks investeeringuks, kuna neid toetab riigi maksevõime. Selle tõttu on neid sageli kasutatud pensionifondide, kindlustusseltside ja konservatiivsete investorite poolt stabiilse ja madala riskiga investeeringuna.
Võimalused
Stabiilsus ja turvalisus: Riigivõlakirjad on tavaliselt turvalised, kuna riik on kohustatud oma võlad tagasi maksma. Selle tõttu on need atraktiivsed investeeringud neile, kes otsivad stabiilset sissetulekuallikat.
Fikseeritud intressitulu: Riigivõlakirjad pakuvad fikseeritud intressitulu, mis võib aidata investoritel paremini planeerida oma finantsvoogu ja investeeringute tootlust.
Likviidsus: Paljud riigivõlakirjad on kergesti kaubeldavad järelturul, mis tähendab, et investorid saavad oma võlakirjad vajadusel kiiresti rahaks teha.
Madal risk: Kuna riigivõlakirjad on seotud riigi maksevõimega, on nende riskitasemed tavaliselt madalamad võrreldes korporatiivsete võlakirjade või aktsiaturgudega.
Riskid
Siin on peamised riskid, kuid see nimekiri ei ole lõplik. Rohkem kirjas prospektis.
Intressirisk: Kui turu intressimäärad tõusevad, võib olemasolevate fikseeritud intressiga riigivõlakirjade väärtus väheneda. See tähendab, et investorid võivad kaotada raha, kui nad müüvad oma võlakirju enne nende lunastustähtaega.
Inflatsioonirisk: Kui inflatsioonimäär on kõrgem kui võlakirja intressimäär, võib investorite reaaltootlus väheneda, kuna intressitulu ei pruugi katta elukalliduse tõusu.
Maksejõuetusriski võimalikkus: Kuigi riigivõlakirju peetakse üldiselt madala riskiga, on alati teoreetiline võimalus, et riik võib sattuda majanduslikesse raskustesse ja jääda võlgu tagasi maksmata. See risk on siiski väiksem arenenud riikide võlakirjade puhul.
Kestvusrisk: Mida pikem on võlakirja tähtaeg, seda suurem on risk intressimäärade kõikumistele. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem mõjutatud turu intressimuutustest võrreldes lühiajaliste võlakirjadega.
Riigivõlakirjad on seega stabiilne ja suhteliselt madala riskiga investeerimisvõimalus, mis võib pakkuda kindlat tuluallikat. Samas peaksid investorid olema teadlikud nendega seotud riskidest, eriti intressi- ja inflatsiooniriskidest, ning hindama oma investeerimisstrateegiat vastavalt turutingimustele.
Meie arvamused ja põhjendused
Järgnevalt on toodud investorite personaalsed mõtted Eesti Vabariigi võlakirjade pakkumise osas. Tegu ei ole investeerimis- ega finantsnõuga. Iga investor peaks ise materjalidega põhjalikult tutvuma ning tegema iseseisvalt kaalutletud otsuse.
Taavi
Eesti Vabariigi võlakirja võib minu hinnangul vaadata hoiuse alternatiivina. Täna maksab näiteks LHV kaheaastase hoiuse pealt intressi 2,5%, riik pakub sama aja eest 3,3%, mis teeb riigi võlakirja intressitootluse ligi 32% kõrgemaks kui LHV hoiuse oma, pakkudes atraktiivsemat võimalust neile, kes otsivad paremat tootlust madala riskiga investeeringutest. Selline võrdlus on kohane muidugi ainult sellele investorile, kes on valmis võlakirju lõpuni hoidma, sest järelturul võib võlakirja hind nii tõusta kui langeda.
Järelturu hinna languse jaoks peaks tekkima kas väga suur ülepakkumine või intressi määrad peaksid hakkama jälle tõusma. Seda viimast on hetkel raske ette näha, seega on teoorias võimalik investeeringust väljuda ka enne lunastuse tähtaega ja sama perioodi eest teenida intressi. Tähtajalise pangahoiuse puhul üldjuhul kogunenud intressi välja ei maksta, kui hoius ennetähtaegselt lõpetada.
Jättes kõrvale panga hoiuse, võiks võrdlusse võtta veel näiteks Lightyeari kontol seisva raha intressimäära ning Lightyeari pakutava euro rahaturufondi. Seisva raha eest makstakse täna 3% (igakuine väljamakse) ning euro rahaturufondis on liitintressi arvesse võttes tulusus 3,74%. Viimase puhul on muidugi risk kõrgem kui Eesti riigivõlakirjal. Samuti ei ole tegu fikseeritud tulumääraga, vaid Euroopa Keskpanga intressi muudatused mõjutavad mõlema pakkumise intressi üsna kiirelt (kontol oleva raha puhul on mõju sisuliselt otsekohene).
Võttes arvesse enda portfellis oleva vaba raha osakaalu, likviidsuse eesmärke ning alternatiivseid võimalusi, siis hetkel ma võlakirja märkimisväärses koguses märkida ei plaani. Samas ma teen siiski sümboolse investeeringu (0.5 - 1% portfellist), et sellest ajaloolisest sündmusest osa saada ning panustan sellega majandusse ja riigikaitsesse. Kindlasti hoian ma silma peal järelturul ning võimaluste tekkides olen valmis hea YTM-ga (tootlus tähtajani) võlakirja soetama.
Usun, et teistsuguse profiiliga investoritele on tegu huvitava pakkumisega, mida tasub kaaluda. Näiteks, kui on teada, et raha on umbes kahe aasta pärast vaja ning riski võtta ei soovita ning tähtajaline hoius maksab väiksemat intressi. Samuti on see hea võimalus esimese võlakirja investeeringu tegemiseks, kuna mitmed või loodetavasti lausa kõik pangad lasevad seda märkida ilma teenustasuta.
Marko
Olen otsustanud osaleda Eesti Vabariigi võlakirjade avalikus pakkumises tagasihoidlikus ulatuses (suurusjärgus 0.5% portfellist). Kuigi intressimäär ei vasta täielikult tootlusootustele, leian, et on oluline toetada seda pakkumist, mis aitab kaasa meie riigi majanduse tugevdamisele. Mõtlen sellest, kui ühest jõukuse ehitamise alustalast, mille nimeks on “anna tagasi”. Selle kandev mõte on panustada tagasi keskkonda, kus olen ise kasvanud ning mis on toetanud minu arengut. Nüüd panustan samasse keskkonda tagasi ja miks mitte läbi instrumendi, mis erinevalt maksustamisest tasub mulle ka marginaalset intressi.
Instrumentide vaates paigutan Eesti Vabariigi võlakirjad oma portfellis teiste hoiuste kõrvale. Seni olen peamiselt investeerinud hoiustesse läbi nõudmiseni hoiuse, seega antud võlakiri käituks nende kõrval justkui tähtajaline hoius.
Suurim pluss antud pakkumise juures minu arvates ongi võimalus toetada Eesti majandust. Samuti hindan, et võlakirjade pakkumine on suunatud jaeinvestoritele, mis aitab laiendada kapitaliturgu. Miinustena näen peamiselt madalat intressimäära, mis ei vasta täielikult minu tootlusootustele, ja inflatsiooniriski, mis võib mõjutada reaaltootlust. Kuid üldiselt kaalub pluss minu jaoks miinused üle, mistõttu olen otsustanud osaleda.
Riin
Kuigi minu riskitaluvus on pakutavast intressist kõrgem ja pigem valin parema tootlusega instrumente, siiski plaanin osaleda Eesti Vabariigi võlakirjade pakkumises sümboolses mahus, sest see on erakordne võimalus riiki niivõrd otseselt toetada.
Usun, et esmakordne kodumaiste võlakirjade avalik pakkumine on eriti alustavatele jaeinvestoritele hea võimalus antud varaklassiga tutvust teha ja madala riskiga kätt harjutada. Muidugi tasub meeles pidada, et tegemist on investeeringuga, mis vastupidiselt hoiusele võib panga äpist vaadates olla roheline või punane, mistõttu on see hea instrument ka investornärvi kasvatamiseks.
Jake
Eesti võlakirjade pakkumine on minu arvates põnev alternatiiv traditsioonilisele hoiusele, pakkudes veidi kõrgemat intressimäära ning samas madala riskiga investeerimisvõimalust. Hindan kõrgelt võimalust, et see pakkumine aitab laiendada kodumaist kapitaliturgu ja julgustab uusi investoreid astuma oma esimesi samme.
Kuigi minu riskitaluvus on üldiselt kõrgem ja eelistan parema tootlusega instrumente, tundub see pakkumine atraktiivne just madala riskiga investeeringuna. Võrreldes pangahoiustega, pakuvad võlakirjad kõrgemat intressi, mis teeb neist huvitava alternatiivi neile, kes otsivad stabiilset tootlust. Samuti on oluline, et võlakirjad on kaubeldavad, mis annab paindlikkuse vajadusel investeeringust väljuda enne tähtaega. Aga kui vaadata teisi võlakirja pakkumisi, siis tehinguid tehakse harva ning kuna pakkumise maht on üsna suur, siis eeldatavasti jääb suur osa institutsionaalsete investorite kätte. Nemad aga ei pruugi aktiivselt antud võlakirjaga kaubelda, mis tähendab, et isegi kui võlakirja väärtus tõuseb, ei pruugi mul olla võimalust seda kasumlikult müüa.
Olen samuti veidi mures inflatsiooniriski pärast, kuna kahe aasta prognoosid näitavad, et võlakirjade reaaltootlus võib jääda oodatust madalamaks. Lisaks ei ole minu jaoks atraktiivne ühekordne makse aastas, kuna soovin oma portfellis just rahavoogu üles ehitada.
Võttes arvesse neid asjaolusid, olen otsustanud hetkel riigivõlakirjade pakkumisest kõrvale jääda. Samas mõistan, et konservatiivsematele investoritele, kes otsivad madala riskiga investeeringut, võib see pakkumine olla sobiv. Jälgin siiski olukorda ja ei välista, et tulevikus võin kaaluda järelturul ostmist, kui tingimused muutuvad soodsamaks.
Praegu eelistan hoida oma raha alternatiivsetel investeerimisplatvormidel, mis pakuvad samuti konkurentsivõimelist tootlust. Kokkuvõttes leian, et riigivõlakiri on soliidne pakkumine, kuid see ei vasta täielikult minu tootluse ja riskide tasakaalu ootustele. Jään tuleviku osas avatuks ja jälgin turu arenguid.
Teiste investorite arvamused
Küsisime mitmete investorite käest, kas nemad plaanivad antud võlakirja pakkumisest osa võtta. Kui jah, siis mis mahus. Samuti palusime välja tuua nende jaoks suurimad plussid ja miinused.
Liisi Kirch
Minu hinnangul tuleb Vabariigi võlakirjade pakkumine heal ajal tuletamaks meile kõigile meelde kui suur vahe võib olla võlakirjal ja võlakirjal - nii teenitava intressi kui võetava riski näol ning kui oluline on hinnata emitenti: riik vs startup ettevõte, kelle võlakirjad siiani Äripäeva artiklite pealkirjades end meile meelde tuletavad.
Muidugi oli kõige põnevam selle uudise juures teenitav intressi%, ning ma usun, et see sai üsna mõistlik turutingimusi (deposiit vs riigivõlakiri) arvestades.
Siiski ei kavatse meie enda portfelli riigivõlakirju soetada. Esiteks hindame enda riskitaluvust kõrgemaks. Teiseks ei ole meil vabu vahendeid, mida sinna paigutada. Ja kolmandaks, peamine aspekt miks üldse riigivõlakirju osta on osalemine riigikaitses - ning omavahelise arutelu tulemusena leidsime, et anname oma panuse ka teisiti: minu abikaasa maakaitseüksuse liikmena ja mina toetan Naiskodukaitset nende tegevustes (ja siis veel kasvatame kolme last).
Siiralt loodan et sellise instrumendi pakkumine turule toob meie investorite ridadesse juurde veel inimesi, kes pole mingil põhjusel julgenud veel esimesi samme teha. Ning et juba tegutsevad investorid saavad hea võimaluse riske hajutada ning portfelli mitmekesistada. Eelkõige loodan siiski hariduslikule momendile, et võlakirjade varaklass saab end natuke puhtamaks pesta 🙂
Paavo Siimann
Millistele investoritele võiks Eesti riigi võlakiri huvi pakkuda?
Arvan, et Eesti riigi uus kaheaastane võlakirjapakkumine võiks huvi pakkuda mitmetele investorgruppidele.
Konservatiivse strateegiaga investorid, kes soovivad stabiilset madala riskiga tulu, kuna stabiilsete riikide võlakirju peetakse üheks kõige turvalisemaks investeeringuks. Siia kategooriasse sobivad ka sääste omavad pensionärid, kes saavad intressitulu abil näiteks oma elamiskulusid katta.
Algajad investorid, kellel on pangakontole vaba raha kogunenud ja kes soovivad alustada madala riskiga finantsinstrumentides, et õppida turu toimimist ja investeerimisprotsessi, ilma et tekiks olulist riski raha kaotamiseks.
Tähtajaliste hoiuste alternatiivi otsijad, kes soovivad kõrgemat tootlust ja paremat likviidsust, kuna on järelturul kaubeldavad. Kuna kaheaastased tähtajalised hoiused on hetkel ca 2,5% intressiga, siis pakuvad riigivõlakirjad hetkel kõrgemat tootlust. Samas saab hetkel 3–6 pikkustelt hoiustelt hetkel 3,75%, kuid praeguse parima teadmise põhjal ei jätku see nii järgmise kahe aasta jooksul.
Riskide hajutamist otsivad investorid, kes võivad lisada riigivõlakirju oma portfelli riskide hajutamise eesmärgil.
Lühiajalise rahapaigutuse strateegiaga investorid, kellel on raha, mida nad ei vaja järgmisel kahel aastal ja nad soovivad turvalist investeeringut.
Mis on sinu jaoks pakkumise suurimad plussid?
Paindlikkus. Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot, mis võimaldab investoritel paindlikult investeerida vastavalt oma finantsvõimalustele ja vajadustele.
Likviidsus. Võlakirjad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil, mis tähendab, et neid saab soovi korral järelturul osta ja müüa. See suurendab investorite võimalusi oma investeeringutest väljuda enne tähtaja lõppu.
Mis on sinu jaoks pakkumise suurimad miinused?
Inflatsiooniriski kaitse puudumine. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 5% ja kahe aasta pärast 3,2%, mis tähendab, et riigivõlakirjad ei paku hetkel piisavat kaitset inflatsiooni vastu. See on minu jaoks kõige suurem miinus.
Intressimakse sagedus. Intressi makstakse välja ühel korral aastas, mis võib olla vähem atraktiivne võrreldes kvartaalsete intressimaksetega, mida pakuvad mõned teised investeerimisvõimalused. Arvestades intressimaksete suurust ja administreerimiskulusid, on see emitendi seisukohast mõistetav
Riskid riigi rahanduse seisukohast. Arvan, et Eesti riik ei suuda järgmise kahe aasta jooksul oma rahandust korda saada, mistõttu tekib vajadus võlakirjade tähtaja pikendamiseks.
Võlakirjast saadud raha kasutamine. Alguses püüti sellele võlakirjale nn julgolekuvõlakirja ja patriotismi kuvandit tekitada, kuid olen rahandusministritest aru saanud, et tegelikkuses kasutatakse raha selleks, milleks arvatakse vaja olevat. Julgeolekusse panustamiseks tõstetakse hoopis lähiaastatel käibe- ja tulumaksu.
Mida veel investeerimisotsuse langetamisel silmas pidada?
Maksustamine. Eraisikul peetakse intressimaksest kinni tulumaks, mis järgmisel aastal on 22%. See tähendab, et tegelik intress on 2,574%. Et teenida järgmisel sügisel pangakontole 1000 eurot intressitulu, peab sel sügisel võlakirjadesse investeerima 38 850 eurot.
Lisakulud. Tehingutega kaasnevaid lisakulusid. Näiteks, kui investor soovib märkida ettevõtte alt ja ta pole varem investeerinud, siis on vaja esmalt taotleda LEI-kood, mille aastatasu on 40–50 eurot.
Võimalik kapitali kasv. Reeglina langevate intresside valguses võlakirjade turuhinnad tõusevad, sest kõrgemad fikseeritud intressimäärad, atraktiivsemaks võrreldes uute võlakirjadega, mida emiteeritakse madalamate intressimääradega. Ehk järelturult võib ka väikest kapitali kasvu teenida, kuid antud investeeringu puhul vaataksin seda kui isavõimalust, mitte baasstsenaariumina.
Kas osaled Eesti Vabariigi võlakirjade avalikus pakkumises? Miks oled osalemas/ei ole osalemas?
Kuna hetkel lähtun põhimõttest, et iga investeering peab kaitsma inflatsiooni vastu, siis hetkel ei osale. Tõenäoliselt saavad sedalaadi võlakirjad olema osa portfellis peale 60-ndat eluaastat.
Endrik Eller
Eesti Vabariigi võlakirjade pakkumise näol on meile kui kodanikele esimest korda antud võimalus ise otsustada - kas me tahame riigi ja teiste eestlaste hüvanguks vabatahtlikult oma panust tõsta või mitte. On selge, et Eesti riik on hetkel raskes majanduslikus olukorras. Selle asemel, et võtta võrdselt kõikidelt inimestelt rohkem maksutulu saaksid aidata need kellel on selle jaoks täna paremad võimalused. Igaüks meist võiks proovida panna kasvõi 1% oma netovarast riigivõlakirja emissiooni. Kui võimalikult paljud meist panustavad kasvõi näpuotsaga võlakirjade märkimisse, siis meie portfellis see suurt mõju ilmselt ei oma, kuid riigile on see väga oluline märk meie kui kodanike toetusest.
Oman oma portfellis rohkelt võlakirjasid kuid mitte hoiuseid - ma ei ole täna selle sihtgrupp. Aga kõigile teistele, kes tähtajalisi hoiuseid kasutavad, tundub see igati konkurentsivõimeline pakkumine. Antud pakkumise juures on minu jaoks suurim miinus see, et rahavoogu pakutakse ainult korra aastas. Samuti oleks võlakiri võinud olla pikem - oleks saanud pankade tähtajalisi hoiuseid veel ahvatlevamalt üle trumbata. Suurimaks plussiks pean seda, et võlakiri on kaubeldav ja eeldatavasti väga likviidne. Plaanin märkida missioonitundest kuni 5000€ eest.
Lev Dolgatsjov
Need võlakirjad on kõigepealt tähtajaliste pangahoiuste alternatiiv.
Võrreldes hoiustega plussid:
1. Arvestades oodatava euribori langusega, võib eeldada et 3.3% aastaintress saab kaheaastases perspektiivis olla kõrgem kui pangahoiuse intress.
2. Kogusumma on kaetud Eesti Riigi garantiiga, mitte ainult 100.000 eurot. See võib eriti tähtis olla ettevõtetele kellel on palju vaba raha ja nad hoiavad seda niisama kontol või tähtajalistel hoiustel. Eeldusega et nad ei plaani seda raha kahe aasta jooksul kuidagi teistmoodi kasutada.
3. Kui investoril tekib vajadus oma võlakirju enne lunastamistähtaja järelturul müüa, siis ta teoreetiliselt ei kaota kogunenud intressi (juhul kui võlakirja hind jääb turul nominaalhinna juures püsima või on sellest kõrgem).
4. Kui euribor langeb väga jõudsalt, siis selle võlakirja hind suure šanssiga tõuseb üle nominaalväärtust ja järelturul müües võib teoreetiliselt kasumi teenida. See kasum on aga väga piiratud. Isegi kui euribor langeb kohe sel sügisel absoluutse nulli, see tähendaks antud võlakirjale maksimaalselt 6-6.5% tõusu, Ja mida aeg edasi seda väiksem on see teoreetiline "upside", sest neid võlakirju lunastatakse juba 2 aasta pärast.
Miinused:
1. Kui juhtub nii et euribor hakkab uuesti tõusma, siis võlakirja hind potentsiaalselt langeb alla nominaalväärtust ja ennetähtaegselt järelturul müües võib saada kahjumi.
2. Võlakirja järelturul müümisega kaasnevad teenustasud, mis mängivad protsentuaalselt väga suure rolli kui investeeritud summad on väikesed.
Näiteks, eeldame et inimene ostab 100 euro eest ühe võlakirja ja aasta pärast on sunnitud seda müüma. Mõnel pangal sellega kaasnev teenustasu minimaalselt 3 eurot, mõnel üle 6 eurot. Suuremate koguste juures need ei ole liiga suured summad, aga ühe 100 euro maksva võlakirja müües kaotaks inimene teenustasuna kogu selle paberi ühe või isegi kahe aasta intressi. Müües aga veelgi varem, näiteks kahe kuu pärast emissiooni, kaotaks inimene mitte ainult teenitud intressi vaid ka osa oma investeeritud rahast.
Loodan et pangad teevad ka selle osas riigivõlakirjadele erandi, nagu Swedpank ja LHV (võibolla ka teised pangad) on teinud null märkimistasuga. Oleks väga tore kui pangad võimaldaks riigivõlakirjade järelturu tehinguid ülimadala teenustasuga või täiesti tasuta.
3. Pakutud Intress on veidikene väiksem kui oli loota. Aga lühemaajalised intressid on viimati alanenud ja riik peab arvestama ka sellega, et me kõik kollektiivselt liigselt riigi intressikulusid ei paisutaks niigi keerulises eelarve olukorras. Kui ma saan õigesti aru, siis see 3.3% sisaldab juba ka niikuinii preemiat jaeinvestoritele. Institutsionaalsetelt investoritelt saaks riik raha täna odavamalt. Midagi pole teha, aga Eesti riigi krediidirisk on ikkagi väga madal ja investorid laiemalt on valmis meie riigile suhteliselt madala intressiga laenu andma. Ma usun et pakutud intress on õiglane.
Minu portfellis ei ole hetkel sellist vaba raha mina ma planeeriks eurodes nomineeritud tähtajalise hoiusele panna. Kui oleks - siis ma suure šanssiga kasutaksin alternatiivina riigivõlakirju.
Aga ma siiski osalen ja võtan neid võlakirju kasvõi sümboolses koguses, patriotismist ja ka selleks et Eesti riigivõlakirju avaliku pakkumiste praktikat toetada? Täiesti võimalik. Aga ma otsustan seda emissiooni viimasel päeval. Kes teab, äkki selleks ajaks meie rahandusminister ka leiab võimalust kasvõi sama sümboolses koguses koos rahvaga osa võtta. Ma julgeks isegi öelda et kui tema osaleb - siis ma ka kindlasti osalen. :)
Kersti Õunloo
Kas osaled Eesti Vabariigi võlakirjade avalikus pakkumises? Mis ulatuses?
Ei plaani osaleda.
Miks oled osalemas/ei ole osalemas?
Antud pakkumise raames olen jõudnud järeldusele, et viimastel aastatel investeerimisalast teadlikkust suurendades on minu riskitaluvus kasvanud rohkem kui riigivõlakiri praeguse 3,3% tootlusega pakub. Seetõttu otsustan seekordsest pakkumisest kõrvale jääda.
Kuidas sobib see instrument sinu portfelli?
Hetkel on vaba raha osakaal minu portfellis minimaalne, umbes 3%. Suurem osa sellest on paigutatud Lightyear'i rahaturufondi, mille intressimäär on praegu 3,74%. Lisaks kasutan kodupanga kogumishoiust meelerahufondi jaoks, mille tootlus on 1,8%. Laenude ja võlakirjade osakaal portfellist on ligikaudu 11%, sealhulgas on mul nii Balti pankade kui ka riskantsemaid Balti börsil noteeritud võlakirju (intressimäärade vahemikus 7,70-13%). Lisaks mainitud kogumishoiusele mul muid pangahoiuseid hetkel ei ole. Portfelli vundamendiks on laiapõhjalised indeksfondid läbi pensionisüsteemi, mis minu jaoks pakuvad piisavat riskide hajutamist, arvestades minu investeerimishorisonti, mis on üle 10 aasta. Seetõttu, arvestades minu portfelli väikest vaba raha osakaalu, pikka investeerimishorisonti ja valmisolekut võtta suuremaid riske kui hoiused pakuvad, ei sobi riigivõlakirjad hetkel minu portfelli.
Kuidas võrdled pakkumist muude alternatiividega, näiteks nagu tähtajalised või nõudmiseni hoiused?
Võrreldes seda pakkumist teiste alternatiividega, pean seda hästi hinnastatuks. Pakutud intressimäär peegeldab õiglaselt riski ja tulu suhet. Lisaks on pakkumise periood ahvatlev – eeldatavasti on hoiuste intressimäärad aasta pärast madalamad. Periood on piisavalt lühike, et olla turvaline investeering ka vähem kogenud investoritele.
Mis on sinu jaoks pakkumise suurimad plussid ja miinused?
Pakkumise plussideks on minu arvates õiglane intressimäär, väike nominaalväärtus (100 eurot), mõistlik periood (kaks aastat), ja asjaolu, et need võlakirjad tulevad avalikult kaubeldavaks. See annab erinevalt tähtajalisest hoiusest võimaluse võlakiri ennetähtaegselt müüa ja teenitud intress kätte saada.
Küsitlus
Selline on valitud investorite sentiment antud allutatud võlakirja pakkumise osas. Et aga valim väikseks ei jääks, siis palun anna ka sina teada, kas plaanid pakkumisest osa võtta?
Lahtiütleja ja õigused
Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.
Riigivõimu vahetuse risk on tõesti olemas. Aga siis on suuremaid muresid, kui see võlakiri.
Geopoliitiline risk on tõesti olemas. Mina isiklikult pean ebatõenäoliseks, et see 2a jooksul realiseerub, aga igal investoril on oma tunnetus selle kohta ja peaks seda enda investeerimisstrateegias arvesse võtma.