Selles blogipostituses uurimegi rahaturufondide maailma. Selgitame, mis need on, kuidas nad toimivad, nende investeerimisstrateegiaid, nendega seotud riske ja võimalusi.
Tere, kas oskated ka mingile dokumendile viidata, mille põhjal 20K riiklikult tagatud on. Eesti.ee lehel, kus tagatisfondiga liitunutest nimekir, neid märgitud ei ole.
Tänud, nüüd leidsin ka täpsem selgituse Tagatisfondi seadusest.
Samas tuleb täpne olla, et Lightyear ei ole tagatisfondi liige selle traditsioonilises tähenduses. Lightyear on fondiosaline, selle osas eraldi alamliik "Investorikaitse osafond" mille kaudu Lightyeris olev hoius 20K ulatuses tagatud on.
§ 44. Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus
(1) Investorikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse (edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus) ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) kaudu. Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul, kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(2) Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel.
(3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(4) Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik.
(5) Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta era
Tere, väga põnev ja informatiivne artikkel, aitäh! Tekkis, aga üks arvatavasti rumalamat sorti küsimus, millele ma ei suutnud iseseisvalt vastust leida. Nimelt miks ma peaksin paigutama oma raha EUR kasvufondi(3,2%) kui nt GPD kasvufondi (4,89%) tootlus on oluliselt suurem?
See on hea ja õigustatud küsimus. Sisuliselt on küsimus valuutariskis. Kui usud, et USD või GBP tugevneb EURi vastu või jääb samaks, siis on mõistlik ka teises valuutas raha hoida. Kui aga valuuta nõrgeneb, siis sööb valuutakursi muutus osa või kogu teenitud kasumi ära või läheb investeeringu tootlus isegi negatiivseks.
Lisaks tasub arvestada valuutavahetuse tasudega, eriti kui tehinguid tehakse väga tihti.
Väga head on need korralikud lahtiühtlemised, selge ja usaldusväärne. Kvaliteet, mida tahaks mujalgi blogides rohkem näha.
Aitäh Saara! Super äge, et märkad ja välja tood. Meie eesmärk on kvaliteetne ja aus sisu. Kui midagi silma jääb, siis alati anna teada :)
Tere, kas oskated ka mingile dokumendile viidata, mille põhjal 20K riiklikult tagatud on. Eesti.ee lehel, kus tagatisfondiga liitunutest nimekir, neid märgitud ei ole.
Eesti Tagatisfondi liikmete nimekiri on leitav siit: https://tf.ee/investorikaitse/fondiosalised---investeerimisa/#05
Tänud, nüüd leidsin ka täpsem selgituse Tagatisfondi seadusest.
Samas tuleb täpne olla, et Lightyear ei ole tagatisfondi liige selle traditsioonilises tähenduses. Lightyear on fondiosaline, selle osas eraldi alamliik "Investorikaitse osafond" mille kaudu Lightyeris olev hoius 20K ulatuses tagatud on.
§ 44. Investeeringute tagamise ja hüvitamise ulatus
(1) Investorikaitse osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse investoritele vastavalt käesolevas seaduses sätestatule nende investeeringud, mis on tehtud Eestis registreeritud investeerimisasutuse (edaspidi käesolevas peatükis investeerimisasutus) ja välisriigi investeerimisasutuse Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) kaudu. Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse investeeringud ka juhul, kui investeerimisasutus osutab investeerimisteenuseid välisriigis piiriüleselt.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(2) Käesoleva seaduse alusel ei tagata ega hüvitata investeeringuid, mis kuuluvad hüvitamisele Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse §-de 52 ja 53 alusel.
(3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamiskohustuste tekkimise päeva väärtuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
(4) Ühisinvesteeringu hüvitamisel loetakse investoriks ühisinvesteeringu iga omanik.
(5) Notari ja kohtutäituri ametitoimingute tegemiseks avatud väärtpaberikontol hoitavaid kolmandatele isikutele kuuluvaid väärtpabereid käsitletakse osafondi poolt investeeringute hüvitamisel iga isiku kohta era
Tere, väga põnev ja informatiivne artikkel, aitäh! Tekkis, aga üks arvatavasti rumalamat sorti küsimus, millele ma ei suutnud iseseisvalt vastust leida. Nimelt miks ma peaksin paigutama oma raha EUR kasvufondi(3,2%) kui nt GPD kasvufondi (4,89%) tootlus on oluliselt suurem?
Tere, Stever!
See on hea ja õigustatud küsimus. Sisuliselt on küsimus valuutariskis. Kui usud, et USD või GBP tugevneb EURi vastu või jääb samaks, siis on mõistlik ka teises valuutas raha hoida. Kui aga valuuta nõrgeneb, siis sööb valuutakursi muutus osa või kogu teenitud kasumi ära või läheb investeeringu tootlus isegi negatiivseks.
Lisaks tasub arvestada valuutavahetuse tasudega, eriti kui tehinguid tehakse väga tihti.
Loodetavasti oli sellest vastusest kasu