Võlakirjad, mis kunagi olid peamiselt konservatiivsete institutsionaalsete investorite valik, on nüüd muutumas atraktiivseks ka riskialtimatele jaeinvestorile. Põhjuseid selle muutuse jaoks on mitmeid: kõrgemad baasintressimäärad tõstavad ka võlakirjade intressimäära ning seeläbi tulusust;
Kõige asjalikum eestikeelne ülevaade mis silma on jäänud, tänud. 2023 on kujunemas võlakirjade aastaks ja kohalike võlakirjadega on aktiivsed investorid nüüd kindlasti rohkem tuttavad kui varem. Laiema Euroopa või USA turu võlakirjade kohta on eestikeelset materjali ja kogemuste jagamist endiselt väga vähe. Oleks põnev lugeda arvamusi sel teemal - kui raske on ligi pääseda, kas on võimalik nt emiteerimises osaleda, kuidas võrdleb USA corp võlakiri siinsete lemmikutega jne. Nt. geopoliitilise riski maandamine on kohe üks punkt, miks USA vk võiks mõnes portfellis olla.
Teie loos on toodud välja mõned vk populaarsuse kasvu põhjused - kas pole üks neist ka see, et intressid on jõudmas tippu, mis tähendab, et täna välja antud võlakirjade hind tulevikus pigem kasvab, kui intressid kunagi taas langema hakkavad? Ajaaken positsioonide võtmiseks ei pruugi enam pikk olla.
Hei Ardi. Aitäh heade sõnade eest. Tõesti välismaa võlakirjad on kohalikele investoritele vähem tuntud. Sellel on ka mõjuv põhjus - madalate intresside keskkonnas on A- kuni AAA+ võlakirjad olnud niivõrd madala tootlusega, et jaeinvestoril ei ole neid mõtet portfelli võtta. Samuti on olnud väljakutseks ka ligipääs. IB kasutajad veel leiavad neid valikust, kuid pankade läbi ei pruugi positsiooni võtmine otstarbekas olla.
Kuna mul endal ei ole ka piisavalt kogemust EU/US riigi või blue chip võlakirjadega, siis ma hetkel veel sellest ülevaatlikku artiklit kirjutada ei oskaks. Kuid ka endal hakkavad vaikselt mõtted selles suunas liikuma küll. Näiteks mul investeerimismeeskonnas pakuti välja järgmine instrument - peab sisse vaatama, kuid võib olla huvitav: https://www.justetf.com/en/etf-profile.html?query=bond++20&isin=IE00BSKRJZ44&from=search#overview
Võlakirjade populaarsust antud tõesti toetab tootlusmäär, mida saab lukustada järgmiseks 5 aastaks. See tundub paljudele atraktiivne, kuna samal perioodil ei ole nii tugevat kindlust, et aktsiad teeksid sarnast kasvu. Või kui teevad siis oluliselt kõrgema riski juures. Hetkel on turul selgelt ühed huvitavamad instrumendid võlakirjad.
Tekkis aga küsimus- kas vastab tõele, et mitte avalike võlakirjade (nt Creditstar jms) puhul ei saa eraisikuna kasutades investeerimiskonto süsteemi, intresse saades tulumaksu edasi lükata?
Ehk siis oleks mõistlik selliseid võlakirju omada läbi ettevõtte?
Minu arvates peaks see olema jah nii. Investeerimiskonto süsteemi saab kasutada peamiselt siis, kui investeeritakse avalikult kaubeldavatesse finantsinstrumentidesse (nagu börsiettevõtete aktsiad, avalikud võlakirjad, investeerimisfondid jms).
Kuna Creditstari võlakirjad ja muud mitte-avalikud võlakirjad ei ole börsil kaubeldavad instrumendid, siis nende puhul investeerimiskonto süsteem ei laiene, ning saadud intressidelt tuleb tasuda tulumaks jooksvalt, isegi kui raha on investeerimiskontol.
Kuid lisaks minu arvamusele soovitan uurida täpsemalt Maksu- ja Tolliametilt või Creditstarilt.
Kuna ise investeerin ettevõtte läbi, siis ei ole paraku kogemust olnud Creditstari võlakirjadega investeerimiskontol.
Tänan ülevaate eest aktuaalsel teemal. Kui palju on lähiajaloos Balti võlakirju, mille ostjad on rahast ilma jäänud?
Aitäh küsimuse eest. Lähiajal kõige viimasem maksevõimetuse uudis tuli Plus Plus Capitalilt. https://pluspluscapital.eu/investor-relations/news/plusplus-capital-solvency-operational-activities-related-cross-default-2026-eur-bond/
Samuti on läiajaloos 2019-2022 olnud väga palju Mintose platvormi laenukontorite maksejõuetusi ja pankrotte. Mõned nest kaasasid raha nii Mintose läbi kui ka võlakirju emiteerides. https://www.mintos.com/blog/mintos-investor-qa-funds-in-recovery-nov-2022/
Kõige asjalikum eestikeelne ülevaade mis silma on jäänud, tänud. 2023 on kujunemas võlakirjade aastaks ja kohalike võlakirjadega on aktiivsed investorid nüüd kindlasti rohkem tuttavad kui varem. Laiema Euroopa või USA turu võlakirjade kohta on eestikeelset materjali ja kogemuste jagamist endiselt väga vähe. Oleks põnev lugeda arvamusi sel teemal - kui raske on ligi pääseda, kas on võimalik nt emiteerimises osaleda, kuidas võrdleb USA corp võlakiri siinsete lemmikutega jne. Nt. geopoliitilise riski maandamine on kohe üks punkt, miks USA vk võiks mõnes portfellis olla.
Teie loos on toodud välja mõned vk populaarsuse kasvu põhjused - kas pole üks neist ka see, et intressid on jõudmas tippu, mis tähendab, et täna välja antud võlakirjade hind tulevikus pigem kasvab, kui intressid kunagi taas langema hakkavad? Ajaaken positsioonide võtmiseks ei pruugi enam pikk olla.
Hei Ardi. Aitäh heade sõnade eest. Tõesti välismaa võlakirjad on kohalikele investoritele vähem tuntud. Sellel on ka mõjuv põhjus - madalate intresside keskkonnas on A- kuni AAA+ võlakirjad olnud niivõrd madala tootlusega, et jaeinvestoril ei ole neid mõtet portfelli võtta. Samuti on olnud väljakutseks ka ligipääs. IB kasutajad veel leiavad neid valikust, kuid pankade läbi ei pruugi positsiooni võtmine otstarbekas olla.
Kuna mul endal ei ole ka piisavalt kogemust EU/US riigi või blue chip võlakirjadega, siis ma hetkel veel sellest ülevaatlikku artiklit kirjutada ei oskaks. Kuid ka endal hakkavad vaikselt mõtted selles suunas liikuma küll. Näiteks mul investeerimismeeskonnas pakuti välja järgmine instrument - peab sisse vaatama, kuid võib olla huvitav: https://www.justetf.com/en/etf-profile.html?query=bond++20&isin=IE00BSKRJZ44&from=search#overview
Võlakirjade populaarsust antud tõesti toetab tootlusmäär, mida saab lukustada järgmiseks 5 aastaks. See tundub paljudele atraktiivne, kuna samal perioodil ei ole nii tugevat kindlust, et aktsiad teeksid sarnast kasvu. Või kui teevad siis oluliselt kõrgema riski juures. Hetkel on turul selgelt ühed huvitavamad instrumendid võlakirjad.
Aitäh sisuka artikli eest!
Tekkis aga küsimus- kas vastab tõele, et mitte avalike võlakirjade (nt Creditstar jms) puhul ei saa eraisikuna kasutades investeerimiskonto süsteemi, intresse saades tulumaksu edasi lükata?
Ehk siis oleks mõistlik selliseid võlakirju omada läbi ettevõtte?
Aitäh!
Hei Sarah. Aitäh lugemast ja heade sõnade eest.
Minu arvates peaks see olema jah nii. Investeerimiskonto süsteemi saab kasutada peamiselt siis, kui investeeritakse avalikult kaubeldavatesse finantsinstrumentidesse (nagu börsiettevõtete aktsiad, avalikud võlakirjad, investeerimisfondid jms).
Kuna Creditstari võlakirjad ja muud mitte-avalikud võlakirjad ei ole börsil kaubeldavad instrumendid, siis nende puhul investeerimiskonto süsteem ei laiene, ning saadud intressidelt tuleb tasuda tulumaks jooksvalt, isegi kui raha on investeerimiskontol.
Kuid lisaks minu arvamusele soovitan uurida täpsemalt Maksu- ja Tolliametilt või Creditstarilt.
Kuna ise investeerin ettevõtte läbi, siis ei ole paraku kogemust olnud Creditstari võlakirjadega investeerimiskontol.
Edu!