Sissejuhatus Investeerimist peetakse sageli keerukaks ja aeganõudvaks. Informatsiooni üleküllus, keeruline finantsterminoloogia, aja puudus, mahukas analüüs ja hirm on vaid mõned põhjused, miks investeerimisotsuste tegemist edasi lükatakse. Sellepärast on enamus investeerimistoodete pakkujad
Olen enamus Investeerimisklubi podcaste läbi kuulanud, Marko Oolo enda blogi lugenud, Facebookis annate nõu, Investor Toomase tunnis jne + kõik teised Rahakratid, Jaagud, Kristid jne,jne
Olen tänu Teie tegemistele oma investori karjääri alustamas. Paar aastat juba vaikselt nokitsenud ja hakkab nagu juba julgem :P
Sügav kummardus tehtud töö eest ja pange ikka samas vaimus edasi!!
Mõni küsimus ka tekkis...
Kas ise usaldaksite oma portfelli tuuma(globaalne indeksfond) Lightyeari või pigem investeeriksite otse läbi panga?
Või näiteks 20 000€ ulatuses läbi ühe ja 20 000€ läbi teise esialgu.
Kui jätkusuutlik see ilma teenustasudeta toimetamine on?
Aitäh heade sõnade eest. Hea kuulda, et oled saanud innustust ja oled investeerimisega alustamas!
Küsimus on väga õige. Alati peab hindama lisaks võimalustele ka potentsiaalseid riske. Kõige ohutum oleks tõesti hajutada portfelli selliselt, et investeeringud oleks kaitstud ka investorkaitse tagatisfondiga. Kui varade maht on suurem, kui tagatis, siis hakkab veelgi rohkem rolli mängima investeerimisasutuse jätkusuutlikus ja krediidirisk. Sest tagatis kehtib enamasti ikkagi asutuse maksevõimetuks muutumise korral.
Mis puutub teenustasudeta toimetamisse, siis see eraldiseisvalt ei ole kindlasti jätkusuutlik. Kui finantsettevõte ei ole kasumlik, siis on alati ka suurem krediidirisk. Küll aga tuleb hinnata kogu tulude struktuuri. Ehk katab mõni muu tuluallikas ära mujalt tootelt saamata jäänud tulu.
Grünfinui ja Lighyeari osas peab arga arvestama sellega, et tegu on varajase faasi tehnoloogiaettevõtetega, mis toimetavad mingis mahus ka investorite rahade eest. Seega peab tähelepanelik olema investorkaitse tagatiste osas ja hindama riske adekvaatselt.
See va tasude osa on siin nüüd vähe lappama läinud - a’la kohati võrreldakse alusvara siseseid tehingutasusid teenusepakkuja tehingutasudega jne. Mõistlik oleks ehk kahte vms ritta lüüa need tasud. Alusvaraga seonduvad kogukulud (tuntud ka lühendi TER all) ja teenusepakkujaga seonduvad jooksvad (haldustasu) ning ühekordsed kulud (ostu ja müügiga seonduvad kulud). Hetkel kõik see kulude osa omavahel segamini.
Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast! Tagasiside on väga hinnatud ja see aitab jõuda kvaliteetsema info ning arusaamani.
Antud võrdluses oleme tasud välja toonud selliselt, nagu pakkujad esitavad oma kodulehtedel. Näiteks SEB Roboinvestori kodulehel esitletakse tasusid selliselt:
------------------------
Tasud. Kui otsustad investeerida soovitatud fondi, rakendub haldustasu (0,42% a) ja fondi jooksvad kulud (0,77–1,22% a), mis on kokku 1,19% kuni maksimaalselt 1,64% aastas investeeritud summalt.
Tasud. Rakendatakse portfellihalduse ja ETF-ide jooksvaid tasusid, mis on portfelli väärtusest lähtuvalt 0,7% kuni maksimaalselt 0,77% aastas.
------------------------
Swedbank kuvab oma kodulehel mõisteid: Haldustasud ja muud haldus- või tegevuskulud;
Tehingukulud.
Kas oskate välja tuua, milliste pakkujate puhul võiksime hinnastuse üle vaadata? Kust võiksime pakkujate kodulehtedel leida selget informatsiooni tasude kategooriate kohta. Pakkujad ise paista eristavat enda tasusid/kulusid, kasutades"kulukuse määr" mõistet. Seega on ka potentsiaalsel investoril ka seda antud hetkel keeruline mõista. Tänusõnad ette!
Seepärast vastav tabel ilmselt lappama ongi läinud, et on tehtud copy-paste teenusepakkujate lehtedelt - teenusepakkujatel on igaühel oma kulude kuvamise struktuur ning selliselt on neid väga raske ka copy- paste versioonis kasutada. Seepärast olekski mõistlik need erinevad kuvamise viisid nn võrdlustabelis esmalt ühtsesse struktuuri viia, sest muidu tuleb välja täpselt nii nagu tuli (a’la teenustasu ühes kohas ei tähenda tegelikult sama mis teenustasu teises kohas jne). Lennult tundus lihtsalt kõige arusaadavam kui alusinstrumendi enda sisemised tasud, teenusepakkuja jooksvad tasud ja teenusepakkuja ühekordsed tasud eraldi ridadele lüüa, siis on tasude struktuur ühtsetele alustele viidud ning ühtlasi paremini võrreldav.
Aitäh sisendi eest! Tegime parandused võrdlustabelis ja artikli infos. Swedbank Robur fondide pulul olime toonud varasemalt välja hondivalitseja kulud. Nüüd on see korrigeeritud ja oleme asendanud teenusepakkuja hindadega.
SEB Roboinvestori puhul võtsime välja Fondide soovitus toote alusvara kulud 0,77–1,22% aastas.
Nüüd peaks olema esitatud kõik kulud teenusepakkuja tasemel. Alusvara hinnastamise puhul on instrumente liialt palju, et seda võrdlust siia välja tuua.
See häda selle alusvara võrdlemisel kipub olema jah, et tekib liiga palju erinevaid numbreid ning fookus kaob kokkuvõttes ära. Aga see selleks - modifitseeritud tulemus on antud hetkel täiesti võrreldav ning vääris tegemist ma arvan. Tänud tähelepanu eest!
Tere!
Järjekordne suurepärane ülevaade :)
Olen enamus Investeerimisklubi podcaste läbi kuulanud, Marko Oolo enda blogi lugenud, Facebookis annate nõu, Investor Toomase tunnis jne + kõik teised Rahakratid, Jaagud, Kristid jne,jne
Olen tänu Teie tegemistele oma investori karjääri alustamas. Paar aastat juba vaikselt nokitsenud ja hakkab nagu juba julgem :P
Sügav kummardus tehtud töö eest ja pange ikka samas vaimus edasi!!
Mõni küsimus ka tekkis...
Kas ise usaldaksite oma portfelli tuuma(globaalne indeksfond) Lightyeari või pigem investeeriksite otse läbi panga?
Või näiteks 20 000€ ulatuses läbi ühe ja 20 000€ läbi teise esialgu.
Kui jätkusuutlik see ilma teenustasudeta toimetamine on?
Aitäh heade sõnade eest. Hea kuulda, et oled saanud innustust ja oled investeerimisega alustamas!
Küsimus on väga õige. Alati peab hindama lisaks võimalustele ka potentsiaalseid riske. Kõige ohutum oleks tõesti hajutada portfelli selliselt, et investeeringud oleks kaitstud ka investorkaitse tagatisfondiga. Kui varade maht on suurem, kui tagatis, siis hakkab veelgi rohkem rolli mängima investeerimisasutuse jätkusuutlikus ja krediidirisk. Sest tagatis kehtib enamasti ikkagi asutuse maksevõimetuks muutumise korral.
Mis puutub teenustasudeta toimetamisse, siis see eraldiseisvalt ei ole kindlasti jätkusuutlik. Kui finantsettevõte ei ole kasumlik, siis on alati ka suurem krediidirisk. Küll aga tuleb hinnata kogu tulude struktuuri. Ehk katab mõni muu tuluallikas ära mujalt tootelt saamata jäänud tulu.
Grünfinui ja Lighyeari osas peab arga arvestama sellega, et tegu on varajase faasi tehnoloogiaettevõtetega, mis toimetavad mingis mahus ka investorite rahade eest. Seega peab tähelepanelik olema investorkaitse tagatiste osas ja hindama riske adekvaatselt.
Teadlikke investeeringuid, Hans!
See va tasude osa on siin nüüd vähe lappama läinud - a’la kohati võrreldakse alusvara siseseid tehingutasusid teenusepakkuja tehingutasudega jne. Mõistlik oleks ehk kahte vms ritta lüüa need tasud. Alusvaraga seonduvad kogukulud (tuntud ka lühendi TER all) ja teenusepakkujaga seonduvad jooksvad (haldustasu) ning ühekordsed kulud (ostu ja müügiga seonduvad kulud). Hetkel kõik see kulude osa omavahel segamini.
Aitäh lugemast ja kaasa mõtlemast! Tagasiside on väga hinnatud ja see aitab jõuda kvaliteetsema info ning arusaamani.
Antud võrdluses oleme tasud välja toonud selliselt, nagu pakkujad esitavad oma kodulehtedel. Näiteks SEB Roboinvestori kodulehel esitletakse tasusid selliselt:
------------------------
Tasud. Kui otsustad investeerida soovitatud fondi, rakendub haldustasu (0,42% a) ja fondi jooksvad kulud (0,77–1,22% a), mis on kokku 1,19% kuni maksimaalselt 1,64% aastas investeeritud summalt.
Tasud. Rakendatakse portfellihalduse ja ETF-ide jooksvaid tasusid, mis on portfelli väärtusest lähtuvalt 0,7% kuni maksimaalselt 0,77% aastas.
------------------------
Swedbank kuvab oma kodulehel mõisteid: Haldustasud ja muud haldus- või tegevuskulud;
Tehingukulud.
Kas oskate välja tuua, milliste pakkujate puhul võiksime hinnastuse üle vaadata? Kust võiksime pakkujate kodulehtedel leida selget informatsiooni tasude kategooriate kohta. Pakkujad ise paista eristavat enda tasusid/kulusid, kasutades"kulukuse määr" mõistet. Seega on ka potentsiaalsel investoril ka seda antud hetkel keeruline mõista. Tänusõnad ette!
Seepärast vastav tabel ilmselt lappama ongi läinud, et on tehtud copy-paste teenusepakkujate lehtedelt - teenusepakkujatel on igaühel oma kulude kuvamise struktuur ning selliselt on neid väga raske ka copy- paste versioonis kasutada. Seepärast olekski mõistlik need erinevad kuvamise viisid nn võrdlustabelis esmalt ühtsesse struktuuri viia, sest muidu tuleb välja täpselt nii nagu tuli (a’la teenustasu ühes kohas ei tähenda tegelikult sama mis teenustasu teises kohas jne). Lennult tundus lihtsalt kõige arusaadavam kui alusinstrumendi enda sisemised tasud, teenusepakkuja jooksvad tasud ja teenusepakkuja ühekordsed tasud eraldi ridadele lüüa, siis on tasude struktuur ühtsetele alustele viidud ning ühtlasi paremini võrreldav.
Aitäh sisendi eest! Tegime parandused võrdlustabelis ja artikli infos. Swedbank Robur fondide pulul olime toonud varasemalt välja hondivalitseja kulud. Nüüd on see korrigeeritud ja oleme asendanud teenusepakkuja hindadega.
SEB Roboinvestori puhul võtsime välja Fondide soovitus toote alusvara kulud 0,77–1,22% aastas.
Nüüd peaks olema esitatud kõik kulud teenusepakkuja tasemel. Alusvara hinnastamise puhul on instrumente liialt palju, et seda võrdlust siia välja tuua.
See häda selle alusvara võrdlemisel kipub olema jah, et tekib liiga palju erinevaid numbreid ning fookus kaob kokkuvõttes ära. Aga see selleks - modifitseeritud tulemus on antud hetkel täiesti võrreldav ning vääris tegemist ma arvan. Tänud tähelepanu eest!
IB kohta sain alles nüüd teada, et neil on recurring investments olemas, aitäh :)
Super, et oli uut infot. IB appi kaudu väga lihtne ka üles seada!
Tere, kas IB-s on ka praegu mingi aktiivsustasu ehk tasu mida võetakse vähese kauplemise eest?
Hei!
IB lõpetas 2021 aastast minuteada activity fee küsimise ära.
Seda on näha ka nende lehel olevast kulude illustratsioonist:
https://www.interactivebrokers.com/en/accounts/fees/commissionExamples.php
Heade soovidega!