AT1-võlakirjad: ülevaade, võimalused ja riskid

Sissejuhatus

Kas oled kunagi mõelnud, millistest kapitali kihtidest pangad koosnevad ja kuidas nad tegelikult finantseerivad oma tegevust? Enamik meist mõtleb pankadele kui kohale, kus hoiame oma raha või kust võtame laenu. Kuid pankade töö ei piirdu ainult sellega. Pangad peavad pidevalt hoolitsema oma finantsstabiilsuse eest ja üks oluline osa sellest on nende kapitali struktuur.

Üks neist keerukamatest kuid samal ajal intrigeerivamatest finantsinstrumentidest, millest olete võib-olla kuulnud, on täiendav esimese taseme omavahenditesse kuuluv võlakiri ehk AT1 (Additional Tier 1 Notes). See on põnev ja samas keeruliseim instrument panganduse maailmas.

Tihti pakutakse AT1-võlakirju professionaalsetele investoritele, kes saavad aru sellise instrumendiga kaasnevatest riskidest. Eestis on AT1 võlakirju pakutud traditsionaalselt 100 000 eurose nominaaliga, mis ise juba teeb väikeinvestoritele võlakirjadele ligipääsu keeruliseks. Viimasel ajal on mõned pangad pakkunud võlakirju ka minimaalselt 50 000 eurose ja isegi 10 000 euros märkimishinna pealt, mis on ka väiksematest investorites juba elevust tekitanud.

Aga miks üldse peaks jaeinvestor sellise investeeringu vastu huvi tundma? Esiteks, AT1 võlakirjad pakuvad teatud olukordades atraktiivseid intressimäärasid. Teiseks, mõistes panga kapitali tasemeid ja seda, kuidas nad on seotud panga stabiilsuse ja riskidega, saab investor paremini hinnata panga finantsseisundit ja teha informeeritud investeerimisotsuseid.

Selles artiklis sukeldume AT1 võlakirjade maailma, uurime, mis need täpselt on, kuidas need toimivad, mis on nende riskid ja miks võivad need on jaeinvestoritele huvi pakkuda.

Panga kapitali struktuur

Enne kui vaatame AT1-võlakirjale spetsiifilisi tunnuseid ja riske, on oluline mõista, mis on ja millistest kihtidest koosneb panga kapital.

Panga omakapital on põhimõtteliselt see rahaline päästevõrk, mis aitab pangal katta võimalikke kahjumeid ja toimida ka siis, kui majandusolud on keerulised. Mõeldes pangale kui ettevõttele, on kapital see, mis jääb järele pärast kõikide kohustuste mahaarvamist varadest.

Panga kapital jaotub tavaliselt kolmeks suuremaks tasemeks: põhikapital (Tier 1), täiendav kapital (Tier 2) ning muud mitte-allutatud nõuded ja deposiidid (Tier 3).

Põhikapital (Tier 1) - See on pangakapitali kõige kvaliteetsem osa. See koosneb peamiselt omanike sissemaksetest, aktsiakapitalist ja varasemate perioodide kasumist. Põhikapital on see osa, mis kõige paremini katab panga võimalikud kahjumid, sest see ei ole seotud mingite kindlate tagasimakse kohustustega.

Lisanduv põhikapital (Additional Tier 1 ehk AT1): See on põhikapitali alamkategooria, mis asub Tier 1 ja Tier 2 vahel. Koosnedes peamiselt hübriidkapitali instrumentidest, võib AT1 sisaldada võlakirju, mida saab teatud tingimustel muuta aktsiaks või mille intressimakseid saab peatada. Erinevalt tavalisest põhikapitalist ei ole AT1-l kindlat tagasimaksetähtaega ja selle intressimaksed võivad sõltuda panga omakapitali tasemest ja nõuetest. See paindlikkus muudab AT1 instrumendid atraktiivseks riskialtimatele investoritele.

Täiendav kapital (Tier 2) - See on kapitali vähem likviidne osa ja koosneb teatud võlakirjadest, allutatud laenudest ja mõnedest muudest finantsinstrumentidest. Täiendav kapital aitab katta kahjumeid olukorras, kus põhikapital on juba ammendunud.

Seenior võlg ja deposiidid (Tier 3) - Kui Tier 1 ja Tier 2 kapital kujutavad endast panga sisemisi puhvreid, mille abil katta võimalikke kahjumeid, siis Tier 3 on veidi erinev. Tier 3 ehk seenior võlg koosneb panga välja antud võlakirjadest, mida nimetatakse seenior võlakirjadeks. Need on pangale võetud laenud, millel on eelistatud staatus võrreldes teiste võlakirjadega – see tähendab, et kriisi korral makstakse need võlakirjad tagasi enne muid võlausaldajate nõudeid. Deposiidid, mida enamus inimesi mõistab kui tavalisi hoiuseid, kuuluvad samuti sellesse kategooriasse. See tähendab, et deposiidi hoidjad on tegelikult panga võlausaldajad ja nende nõuded rahuldatakse enne Tier 1 ja Tier 2 kapitali omanikke, kuid pärast seenior võlga.

Mis on AT1 võlakiri

AT1-võlakirjad on finantsinstrument mida pangad ja muud finantsasutused emiteerivad, et täita Basel III raamistiku kohaseid regulatiivseid kapitalinõudeid. Basel III on rahvusvaheliste pangandus eeskirjade kogum, mille eesmärk on parandada pangandussektori vastupanuvõimet, eelkõige pärast ülemaailmset finantskriisi.

Täiendavad esimese taseme võlakirjad on teatud tüüpi tingimuslikult vahetatav võlakiri. Nendel võlakirjadel on erinevad omadused, mis võimaldavad neil toimida pankade omakapitali vormina, olles samal ajal ka finantsriskide maandamise mehhanismiks. Järgnevalt on toodud mõned AT1-võlakirjade põhijooned:

Kahjumi absorbeerimine: AT1-võlakirjad on mõeldud kahjumi katmiseks finantskriisi korral või kui emiteeriva panga kapital langeb alla teatava nõutud taseme. Kui on täidetud eelnevalt määratletud tingimused (näiteks kui panga kapitali suhtarv langeb alla teatava taseme), saab võlakirjad konverteerida panga omakapitaliks (aktsiateks) või hoopis kirjutatakse põhiosa maha. Selline konverteerimine või põhiosa mahakirjutamine aitab tugevdada panga kapitalipositsiooni ja katta kahjumit.

Määramata tähtaeg (tähtajatu): AT1-võlakirjadel ei ole tavaliselt kindlat tähtaega, mis tähendab, et need on tähtajatu instrument. Sageli on neil siiski ostuoptsioon, mis võimaldab emitendil võlakirjad pärast teatavat ajavahemikku tagasi osta. Tavaliselt on see minimaalselt viis aastat, kuid see, kas emitent otsustab need tagasi osta, sõltub paljudest asjaoludest.

Ühepoolne intressimaksete (kupongi) peatamine: Finantskriisi ajal on pankadel õigus peatada AT1-võlakirjade kupongimaksed. See funktsioon aitab säilitada panga kapitalipositsiooni, säilitades keerulistel perioodidel raha.

Kõrged intressimaksed: AT1-võlakirjade intressimaksed on tavaliselt suuremad kui traditsiooniliste võlakirjade puhul. See kompenseerib investoritele nende instrumentidega seotud lisariskid, sealhulgas intresside peatamise ja kahjumi katmise võimaluse.

AT1 võlakirjade kaasnevad riskid

Järgnevalt on toodud AT1 võlakirjadega kaasas käivad riskid. Oleme võtnud nende algse kirjelduse erinevate võlakirjade pakkumise dokumentidest, tõlkinud need oma parima teadmise kohaselt eesti keelde ning muutnud sõnastust jaeinvestorile arusaadavamaks, seega võib tõlgendus sisaldada tahtmatult tõlke ja faktivigu. All olev loetelu ei ole kindlasti lõplik, vaid sisaldab ainult osa sellistesse võlakirjadesse investeerimisega kaasnevatest riskidest.

Krediidirisk. Võlakirjadesse investeerimine on seotud krediidiriskiga, mis tähendab, et emitent võib jätta täitmata võlakirjadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Emitendi võime täita oma võlakirjadest tulenevaid kohustusi (sealhulgas mitte tühistada makseid) ja võlakirjade omanike võime võlakirjadest tulenevaid makseid saada, sõltub Emitendi finantsseisundist ja majandustulemustest.

Allutamisrisk. Võlakirjade allutamine tähendab, et kui pangal tekivad rahalised raskused, siis tuleb neil maksta esmalt tagasi teistele võlausaldajatele, kellel on eelisjärjekorras õigused, enne kui nad hakkavad tagasi maksma AT1 võlakirja omanikele. Näiteks peab pank esmalt rahuldama nõudeid, mis tulenevad Tier 2 kapitalist või muudest kõrgema prioriteediga kohustustest. Võlakirja omanikud saavad oma raha tagasi alles pärast seda, kui kõik teised eelisjärjekorras nõuded on täielikult rahuldatud. Selline korraldus suurendab riski, et võlakirja omanikud ei pruugi saada tagasi kogu summat, mida nad ootavad, eriti kui pank satub raskustesse.

Prioriteedimuutuste risk. Pangal ei ole keelatud emiteerida täiendavaid võlakirju, mis võivad olla AT1 võlakirjadega samaväärsed või eelisjärjekorras. Panga poolt emiteeritavate uute võlakirjade summa, mis on varasemate võlakirjade suhtes eelisjärjekorras või samaväärsed, ei ole piiratud. Selliste võlakirjade emiteerimine võib vähendada varasemate võlakirjade omanikele tagastatavat summat panga vabatahtliku või mittetahtliku likvideerimise või pankroti korral.

Mahakirjutamise risk. Võlakirjade põhiosa (nimiväärtust) võidakse hinnata alla, kui kontserni CET1 suhtarv langeb alla sätestatud taseme. Allahindlus võib olla täielik või osaline, sõltuvalt panga kapitaliseisundist. Võlakirjade suhtes võib toimuda mitu allahindlust, kuni need on täielikult allahinnatud. Võlakirjade allahindluse ajaline ulatus, st võlakirjade põhisumma mahakandmine, sõltub panga kaalutlusõigusest ning finants- ja kapitaliseisundist. On olemas risk, et peale põhiosa vähendamist võlakirjade põhisummat ei taastata kunagi. Likvideerimise või pankroti korral on võlakirjade omanikel nõue ainult võlakirjade tolleaegse (st. pärast allahindlust) nimiväärtuse ulatuses ja neil ei ole õigust nõuda võlakirjade esialgset (st. enne allahindlust) nimiväärtust. Seetõttu ei ole kindel, et võlakirjade omanikud saavad tagasi kogu esialgse investeeritud summa. Võlakirju võib ennetähtaegselt tagasi osta ainult siis, kui võlakirjade nimiväärtust pole maha kantud või kui see on pärast allahindlust täielikult tagasi kantud.

Intressimaksete ebakindlus. Võlakirjade intressimaksed ei ole garanteeritud. Intressimaksete tegemine võlakirjade eest sõltub panga otsustusõigusest. Pank võib otsustada mitte teha intressimakseid ja kuid ei pea tingimata eelnevalt võlakirja omanike sellest teavitama. Lisaks sellele ei kogune tegemata jäänud intressimaksed ja neid ei tehta hiljem. Võlakirjade omanikud ei saa mingit hüvitist ja neil ei ole mingeid nõudeid, mis tulenevad intressimaksetest, mida ei tehta ettenähtud intressimaksete kuupäevadel. Lisaks sellele, kui võlakirjade põhiosa (nominaalväärtust) on vähendatud (alla hinnatud), makstakse võlakirjadele intressi ainult võlakirjade sel ajal tasumata nominaalväärtuse pealt. Seetõttu on võlakirjade omanike poolt võlakirjadest saadav tulu ettearvamatu ja seda ei saa investeeringu tegemise ajal kindlaks määrata.

Intressimäärarisk. Kuna AT1 võlakirjade intressimäär on fikseeritud, võivad turu intressimäära muutused mõjutada negatiivselt sinu võlakirjade väärtust. Kui turu intressimäärad tõusevad, võib sinu võlakirjade väärtus langeda.

Puuduv lunastustähtaeg (perpetual). Võlakirjadel ei ole fikseeritud lõplikku lunastustähtaega ja omanikel ei ole õigust nõuda võlakirjade lunastamist. Kuigi pank võib selliseid võlakirju teatavatel asjaoludel tagasi osta, on tema võimalused seda teha piiratud. Seetõttu peaksid võlakirjade omanikud olema teadlikud, et nad võivad olla kohustatud kandma finantsriske, mis on seotud investeeringuga sellistesse võlakirjadesse määramata aja jooksul.

Piirangute puudumine pangale. Enamasti ei sea võlakirja tingimused piiranguid väärtpaberite kogusele või liigile, mida pank võib hiljem emiteerida ja mis on võlakirjadega võrdsustatud või samaväärsed. Lisaks ei nõua võlakirjad pangalt või tema kontsernilt finantsnäitajate järgimist ega piira muul viisil tema või tema tütarettevõtete võimet võtta täiendavaid võlgasid, samuti ei piira need panga võimet kasutada raha investeeringute tegemiseks ega panga või tema tütarettevõte võimet maksta dividende, osta tagasi aktsiaid või jaotada muul viisil raha aktsionäridele. Sellised meetmed võivad potentsiaalselt mõjutada panga võimet teenindada oma võlakohustusi, sealhulgas võlakirjadest tulenevaid kohustusi.

Piiratud õiguskaitsevahendid. Võlakirjad muutuvad viivitamatult tagasimaksmisele kuuluvaks ja kuuluvad tasumisele nende tasumata nimiväärtuses ainult panga pankroti või likvideerimise korral. Võlakirjaomanik võib nõuda võlakirja tasumist ainult panga pankroti või likvideerimise korral.

Õiguslikud muutused. Muutused seadustes, määrustes või halduspraktikas või nende tõlgendamises võivad mõjutada võlakirade tingimusi. Sisuliselt võivad muudatused seadustes või nõuetes muuta varem väljastatud AT1 võlakirjade tingimusi ja sellest tulenevalt vähendada nende turuväärtust.

Volatiilne ja ebalikviidne turg. Võlakirju üldjuhul ei võeta avalikult kauplemisele üheski kauplemiskohas ja neil puudub aktiivne kauplemisturg. Lisaks võib pank sätestada teatavad piirangud nende müügile järelturul. Investor peab arvestama, et kui ta isegi leiab kedagi, kes soovib neid võlakirja osta, ei pruugi ta nende eest saada võlakirja nominaalväärtust. Võlakirjade turuhinda mõjutavad müügi hetkel kehtivad intressimäärad, turuolukord ning konkreetse panga finantsseisund ja väljavaated.

Regulatiivse päästemehhanismi rakendamise risk. Võlakirjade suhtes võidakse rakendada põhiosa allahindlust või konverteerimist omakapitaliks vastavalt “finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusele”. Kui Euroopa pangandusjärelevalve kasutab allahindamise või konverteerimise volitusi on võimalik, et: (a) võlakirjade maksmata summa väheneb, sealhulgas nullini; b) võlakirjad konverteeritakse lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks; c) võlakirjade tingimusi muudetakse (nt muudetakse võlakirjade tähtaega); d) võlakirjad või võlakirjade alusel tehtavad maksed tühistatakse.

Kokkuvõte

Pangad kasutavad erinevaid finantsinstrumente, et tagada oma finantsstabiilsus ja toetada tegevust. Üks selline instrument on AT1 võlakiri, mis on osa panga kapitalistruktuurist ja mängib olulist rolli panga vastupanuvõime tugevdamisel majanduslikult keerulistel aegadel.

AT1-võlakirjad on unikaalsed mitmel moel: need võivad katta kahjumeid, neil pole kindlat tagastamise tähtaega ja intressimakseid võib peatada, kuid samas pakuvad nad kõrgemaid intressimakseid kui tavalised võlakirjad.

Need võlakirjad sobivad kogenud ja suurema portfelliga investoritele, kes tunnevad hästi nii võlakirja turgu ja AT1 võlakirjadega seotud konkreetseid riske. Kui oled väiksema riskitaluvusega väikeinvestor, siis võiks pigem keskenduda traditsioonilisematele ja väiksema riskiga investeeringutele, et saada oma investeeringutelt stabiilsemat ja prognoositavamat tulu.

Lahtiütleja ja õigused

Postituses esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena. Postituses olev info on mõeldud ainult Off The Record Jutud substacki tellijale ning postituse infot võib kasutada mujal ainult autorite kirjalikul nõusolekul.

Artikli autorid on investeerinud ja omavad LHV, Inbank ja Bigbank AT1 võlakirju.